Monday, 18 March 2013

PIDUSÖÖK

Oi ma olen kuri. Ma kirjutasin kogu selle postituse valmis ja vajutasin publish nuppu ja kõik läks millegi pärast kaduma....Raisatud unetunnid ma ütlen :(.
Egas midagi, alustan aga uuesti.
Hoiatan kohe ette, et see postitus ei ole taas mõeldud töötavate emade kiusamiseks. Tegelikult ei puutu töötavad emad siia kuidagi kuna kõik siin alla olevad toidud on valmistatud peopäeva hommikul seega mingit ekstra lisa aega mul ettevalmistamiseks ei olnud. Paar asja tegin küll õhtu enne pidu ära aga see ettevalmistus oli tõesti minimaalne. Pühapäeva hommikul aga olid mul käed jalad tegemisi täis, seda enam, et Pete ennast halvasti tundis ja ei saanud mulle appi tulla. 
Ma arvan, et ma ei eksi palju kui ütlen, et tavaliselt on Inglismaal laste sünnipäevalaual alati pizza, väikesed vorstikesed, võileivad ja kartulikrõpsud. Kuna meie laps pizzat ei söö siis ei näinud me põhjust miks seda siis ka ta sünnipäeval pakkuda. Kartulikrõpsud oleks talle küll maitsenud aga kuna me neid kodus pea kunagi ei söö siis taas ei näinud põhjust neid ta peolauale panna. Mõtlesime, et kuna peol söömine jääb nagunii hilja peale siis pakume hoopis midagi sellist söögiks, mis laste kõhud täidaks ja nad ei peaks kodus enne magama minekut uuesti sööma hakkama. Seega otsustasime pakkuda pastat (enamus lapsi armastavad pastat), lihapalle ja kannust kastet peale (kuna enamus lapsi ei armasta kastet).Idee iseenesest hea aga kuna peosaali köögi osa ei olnud nii effektiivne kui arvasime siis pakutav pasta ei tulnud välja nii 'limane' kui ma ette olin kujutanud ja lihapallid ei saanud nii ruttu üles soojendatud kui oleks vaja olnud. Päeva lõpuks siiski paistis, et lapsed olid oma kuiva ja kleepuva pastaga rahul. Kuna mul oli kogu aeg jooksmist siis ma otseselt ei näinud ja kuulnud palju keegi midagi sõi või kas maitses ja seega ma eriti süümepiinu selle pasta pärast ei tunne :). 
Pastale lisaks tegin ma selliseid lõbusaid võileivakesi. Mulle meeldis see idee, et pealmise leiva peal on väikene 'aken' kust saab näha millise võilevaga on tegu. Tavaliselt on üsna populaarne laste pidudel pakkuda piparkoogi vormist väljalõigatud võileivakesi aga mulle see meedot eriti ei istu kuna sedasi läheb palju leiba raisku.
Väikeseid kujukesi väljalõigates saab aga neid kujukesi pärast kasutada tikuvõilebadena koos juustutükkide ja viinamarjadega. Lastelauale me igaks juhuks neid tikukaid ei pannud kuna kartsime laste käsutusse teravaotsalisi tikukesi anda aga see eest täiskasvanute lauale küll.
Neid värvilisi võileivakesi tehes oleksin isegi hea meelega ühele neist hambad sisse löönud. Kujutage ise ette sellist üli pehmet valget leiba (mida me tavaliselt isegi mitte kunagi koju ei osta) koos või ja väikeste värviliste kuulikestega mmmmmm...
Need leivad sobisid hästi Gretale tordi asemel mida ta muna allergi tõttu süüa ei oleks saanud. Samuti oli need leivakesed ideaalsed nendele lastele, kes olid allergilised piimale. Ma lihtsalt tegin ühe taldrikutäie mu enda võiga, mis ei sisalda piima ja andsin lastevanematele teada. Muidu oleks pidanud veel hakkama eraldi mingeid piimavabu kooke kõigile ostma.
Sünnipäevatordiga oli selline lugu, et ma kohe kuidagi ei tahtnud osta poes pakutavaid paksu suhkruglasuuriga torte. Vähe siis veel sellest glasuurist aga tavaliselt on nende tortide valmistusainete nimekiri nii pikk, et hea kui tordipaki ühele poolele ära mahub. Ise tegema ka ei riskinud hakata, seda enam, et Greta seda torti nagunii süüa ei oleks saanud ja me üks tuttav tädike, kes imehäid sokolaaditorte valmistab, juhtus ka just olevat reisul Austriasse. Mõtlesin siis, et ostan lihtsalt ühe tavalise korraliku ja värske sokolaaditordi mõnest korralikust kohvikust või pagariärist aga siis tuli välja, et nende sokolaaditordid on kõik sellised väga rammusad ja peenest sokolaadist tehtud mis lastele eriti ei maitseks. Lõpuks ei jäänudgi mul muud üle kui pidin selle tordi ikkagi poest ostma aga valisin sellise tavalise kus seda üli lääget suhkruglasuuri peal ei olnud ja pärast lihtsalt kaunistasin kodus lastepäraselt ära.
Kuna meil Waitrose toidupoes on vitriinil väljas alati üks vägev Barbi printsessi tort siis Greta ikka tihti ütles mulle, et tema tahab sellist endale sünnipäevaks. See oli selline tort kus päris Barbi nukk tordi sisse oli torgatud ja siis tort ise oli nagu tema seelik-kleit. Kuna see tort aga oli PAKSULT seda suhkruglasuuri täis ja maksis palju siis mingit plaani meil seda osta kohe kindlasti ei olnud. Kui ma aga kodus hakkasin Greta torti kaunistama siis tuli mul hea idee ta tordile üks tema Playmobil-i printsess istutada. Lisasin ka riisipaberist söödavaid liblikaid ja lilli ja tort oligi kaunistatud. Greta õnnelik ja mina rahul. Juhtus ka just nii, et sellel tordil oli peal kaunistuseks üks ristküliku kujuline sokolaadi tükk kuhu ma sain ilusti (no mitte just nii ilusti küll) ta nime kirjutada ja mille Greta sai pärast ära süüa (kuna muna see ju ei sisaldanud). Greta sai seega oma tordi üle uhke olla ja sellest ka ise natuke osa saada.
Osa lapsi oli vist küll sünnipäeval seda suhkruglasuuri natuke taga nutnud aga päevalõpuks ei öelnud keegi pakutavast torditükist ära seega ma ei kahetse, et traditsioonilist lastetorti ei ostnud.
Päevakangelane oma tordiga
Vikerkaared on meie peres küll nii populaarsed, et isegi sünnipäeva ei möödu ilma üheta :) Kui ma seda ideed internetis kunagi ammu nägin siis mul oli kohe plaan seda Greta sünnipäeval kasutada. Igati lihtne idee ja valmistamiseks ei ole vaja mingit erilist annet.

Tavaliselt lastepidudel vanematele süüa ei pakuta. No, tavaliselt tulevadgi vanemad vaid väiksemate laste sünnipäevadele kaasa. Kuna meil aga olid sünnipäevale ka sama ajal sugulased ja pere tuttavad kutsutud siis läks see söögi asi natuke keerulisemaks. Imelik ju ka tuttavad kokku kutsuda ja siis lasta neil pealt vaadata kuidas väikesed pidutsevad ja pidusööki söövad. (Perepidu algas ametlikult siis kui mudilaste oma oli lõppenud ja nad koju läinud). Kuna pereväliselt oli kohal üle 15 lapse ja igal lapsel vähemalt üks vanem kaasas siis loomulikult oleks neile rikkaliku snäkilaua tegemine palju maksma läinud (kuigi ma oleksin tahtnud seda teha kuna nad on kõik mu head sõbrad). Lõpuks otsustasin, et teen korvi kaneelisaiakesi ja teise korvi panen tortilla krõpse ning need lisan need väikesed tikuleivad ja sellest aitab. 
Kaneelisaiakesi tegin seekord Eestist toodud päris pärmiga (mida ma sügavkülmas jõuludest saadik olin hoidnud) ja võin öelda, et tainas tuli tõesti kohe täiesti teise tundega kui kuivpärmist tehtult. Ma küll mingi kaneelisaiakeste proff tegija ei ole ja minu arvates ei tule nad kunagi nii ilusad välja kui ma neid ettekujutan ning maitsta ma ise neid ka ei saa aga peo lõpuks oli igal juhul korv tühi seega ju nad kõlbasid.
Babybel juustu vihmavarjude idee leidsin taas internetist (mida me teeks küll ilma internetita :). Nendega oli see naljakas lugu, et üks väike poiss ei teadnud mida nendega peale hakata ja proovis vihmavarju kõrrest imeda :) Eks selline idee olegi rohkem natuke vanemate laste jaoks aga kuna mulle need vihmavarjukesed nii väga meeldisid ja neid on ka kerge teha siis otsustasin Greta peolauale neid meisterdada, seda enam, et nad ka Gretale meeldisid (ja ta aitas mul neid teha). Kahjuks mu head tuttavad, kes meid peo ajal aitasid (ma tõesti ei tea kuida ma oleks ilma nendeta hakkama saanud. Pidu ennast ma kohe kindlasti siis ei oleks saanud nautida vaid oleksin pidevalt vaid köögi vahet jooksnud) ei osanud neid taldrikule nii sättida nagu mina olin ettenäinud aga tühja sellest. Ma oleksin pidanud tegema oma ilupildid nagunii kodus enne pidu ära aga kuna läks nii kiireks siis ei jäänud selleks sekunditki aega üle.


Pidulaud enne pidu

Siin alloleval pildil on veel näha minu väikeseid värvilisi vahukommi cap cake-e. Need olid taas midagi sellist mida Greta ja piimaallergiaga lapsed süüa said. Kahjuks ma jõudsin kodus vaid kaks taldriku täit valmis teha kuna siis sai aeg otsa ja me pidime juba peole minema hakkama. Isegi Pete avaldas nördimust, et ma rohkem neid ei jõudnud teha kuna tema arvates olid need nii nunnud (OK, ta küll tegelikult sõna nunnut just ei kasutanud :). Ma arvan, et teen neid võib olla lähitulevikus mõnel päeval kodus uuesti ja siis teen ka korraliku pildid ning lisan siia mälestuseks.
Pidulaud pärast pidu
Greta esimese aasta sünnipäeva pidusööki saate näha siit
Teise sünnipäeva pidusöögi pildid võite leida sellest postitusest.
Kolmanda sünnipäeva pilte ma kahjuks ei ole ikka veel jõudnud siia blogisse panna aga parandan selle vea üsna varsti ära :) (mitte, et see kellegile teisele kui peamiselt ikka meile endile tähtis on)

11 comments:

  1. Mmmm, kui isuäratav.
    Võileibade idee on suurepärane. Peaks ka seda ära kasutama.
    Küll võib ikka keeruline olla kui nii palju peab allergiatele mõtlema.
    Vahvad joogi purgid/pudelid :)

    ReplyDelete
  2. Heihei! Mõistan küll kuidas vihale ajab kui oled mingi pika kirjutisega maha saanud ja see siis kõik tuulde lendab. On endalgi juhtunud...
    Aga pidulaud on küll super! Kahju lausa et endal lapsed juba nii suured et ideesid kasutada ei saa. Aga , pea see aeg kui loodetavasti saab neid kasutada lapselaste peal! Kõik on nii ahvatlev, maitsekas ja kindlasti ka maitsev. Jah, allergiad teevad elu keeruliseks. Aga au andes Sa liigud neist nii sümpaatselt üle et see mingi halisemisena ei tundu.
    Kindlasti oli kõigil sellest peost palju rõõmu , ja sünnipäevalapsel muidugi kõige enam.

    ReplyDelete
  3. Tõesti keeruline lugu kui nii palju peab arvestama erinevate allergiatega :S Mulle meeldis see arbuusivärk. Hea mõte pulk sisse torgata, nagu pisikesed pulgajäätised. Ise olen tavaliselt lihtsalt tükkideks lõiganud ja ära koorinud ning seemned välja, et oleks vähem lödistamist.
    Akendega võileivad on ka kiftid. Peaks tegema kodus, ühtegi vormi vaid pole. Ja mulle ka meeldivad need joogipudelid, meenutavad vanu eestiaegseid piimapudeleid :D

    ReplyDelete
  4. Teate igasugused erinevad allergiad on siin nii tavaline asi, et see mind üldse ei ärrita. UK on selle poolest tõesti väga hea maa elada kuna siin on pea igal toidul-söögilainel poes kohe kirjas mis allergatega inimesed seda süüa ei tohiks seega ei ole vaja ostes palju midagi analüüsida või väikest teksti lugeda.

    Teine asi mis allergiate juures hea on, et enamus lapsi kes mingit allergiat põevad toituvad tänu sellele üsna tervislikult :)
    Peokorraldajal ei ole ettenähtud, et ka allergilistele lastele eraldi toidud tehakse. Tavaliselt hoolitseb iga lapse ema ise, et tema lapsel oleks peol kaasas selline toit mida ka tema süüa tohib. Vanem võtab ise vastutuse selle eest, et laps keelatud alla ei neelaks ja tavaliselt lapsed teavad seda ise ka mida nad tohivad ja mida nad ei tohi süüa. Isegi Greta teab, et ta sõbranna ei saa piimatooteid süüa ja seega alati kontrollib üle, et kas ta tohib midagi oma sõbrannale pakkuda või ei :)
    Seega jah kuna ma ise kasutan nagu nii kodus piimavaba võid siis ei olnud mul mingit probleemi ka paarile lapsele sobivad võileivad valmistada :)

    Eesti on nii väike ja seega on allergias olevate inimeste arv väiksem aga ka Eestis on väga palju allergilisi lapsi tänapäeval. Isegi poodides on ju juba eraldi riiulid kus vastavat tooteid osta saab (kuigi mitte väga suur valik).

    Pudelid on jah seda tüüpi nagu vanasti ka siin riigis kooli piimapudelid olid. Vahe vaid selles, et need originaal piimapudelid oleks mulle väga palju maksma läinud. See eest ostsime mitu nädalat poest ühte mahla (õnneks oli mingi detox rohelise tee jook) mis just sama tüüpi pudelites oli. Eks see natuke hull ole ühe pudeli eest sedasi maksta, oleks ju võinud vabalt lihtsalt igale lapsele väikese kõrrejoogi osta aga mulle meeldis see pudelite idee :)
    Peale selle, neid pudeleid saan ma uuesti ja uuesti kasutada sünnipäevadel ja kui isegi tahan siis kellegile teisele sünnipäevaks välja rentida :)
    Tasuta ei laenaks kuna ma nägin ikka üsna palju vaeva, et 25 pudelil originaal kleepuvad sildid pealt ära kraapida.
    Hull ma olen aga mis teha :)

    ReplyDelete
  5. Ah jah, unustasin mainida, et kui te tahate neid võileibu järgi teha siis vaja läheb väiksemaid piparkoogivorme kui tavalised. Need on sellised mini omad. Meil oli kodus paar tükki juba olemas aga ma ostsin viisnurga oma juurde (maksis väga vähe )

    ReplyDelete
  6. Need pudelid on jah päris popid viimasel ajal..meil ka kogumine pooleli. Ma pole yhegi allergiaga veel kokku puutunud. Sel aastal uued lapsed, eks siis näis.

    ReplyDelete
  7. Vaga uhke pidu! Kyll sul v6ib hea meel olla, et see nyyd labi on :) Sebisid ikka kogu raha eest!
    Minu meelest on siin nii imelik komme, et lapsed saavad syya alles peo l6pus. Selleks ajaks on nad nii naljased, et igasugused meelelahutajad naevad kurja vaeva, et neid vaos hoida. Ma olen teinud Robi synnipaevadel nii, et olen kohe syya pakkunud ja k6ik on seda vaga toredaks lahenduseks pidanud (aga jargi pole keegi teinud).
    See v6ileibadele akende tegemine on lausa hiilgav idee! Jatan meelde ja teen jarele :) Mulle ka ei meeldi toitu raisata, aga niimoodi saab ju just tapselt need vaiksed l6igud tikukateks ara kasutada.
    Kuidas sa neid vahukommikooke tegid? Valasid lihtsalt sulashokolaadi kommile ja pistsid kaunistuse otsa? Maru armsad naevad valja. Mul on tunne, et mul tuleb avada endale toredate peotoitude fail, sest muidu juhtub kindlasti nii, et yhel hetkel, kui oleks vaja, siis pole yhtegi ideed.

    Kena kevade algust!
    Eva

    ReplyDelete
  8. Kuule, mis Greta silma(alustega) juhtus? allergia?

    igatahes hea on lugeda nendes pidudest, eriti veel siis kui tead, et endal on vaja taoline òige pea korraldada :)

    ReplyDelete
  9. Raine, jah Greta näeb meil välja natuke nagu mingi joodik :) Tal on mingi õlinääre (või mis iganes see ka eesti keeles oleks) mis on lihtsalt umbes. Oleme nii optiku kui ka arsti juures käinud ja nad on üelnud, et sinna ei ole midagi teha peab vaid ootama kui ise ära läheb. Võib olla seal isegi mitu kuud.
    Gretal on seda ka enne juhtunud aga mitte kunagi nii pikalt.
    Täiskasvanutel võib neid tuimestusega tühjaks tõmmata aga arst arvas, et praegu vähemalt küll ei oleks midagi sellist Gretale vaja teha. Seda enam, et see nägemist ei häri ja Gretale mingit valu või ebamugavust ei tekita

    Aga jube näeb välja küll :)

    ReplyDelete
  10. Eva, on vist jah hea meel,et pidu läbi aga tegelikult kuigi on palju tegemist siis pärast ma seda tegemise tormi ei mäleta ja järgi jääb vaid hea tunne. Natuke nagu sünnitamisega :) (noh mõne puhul siis :)
    Kui see nii vaevarikas tegemine oleks siis ma järgmisel korral enam ei teeks. Tavaliselt tuleb stress sellest, et aega jääb väheks kõike toite ettevalmistada.

    Aga ma ei teagi miks see söömine sellisel ajal on kui see on. Kui aus olla siis ma isegi ei ole sellele kunagi mõelnud, et süüa võiks ka varem. Mulle endale meeldib, et söömine peo keskel või lõpu poole on. Lõpu poole olles süüakse ära, siis tort, torditükk kingikotti (meie puhul küll mitte :) ja bye bye. Peo keskel jagab see peo lõbustamise ilusti kaheks ja seega ei tule ühest asjast liiga pikaks ajaks küllastust. No näiteks kui sul ka 'laste lõbustaja' peol on siis ega vist kõik lapsed ei jõuaks küll 1,5 tundi järjest midagi kaasa teha või kuulata-vaadata.

    Aknakestega võileibade puhul jääb ära, et peol pead iga leiva sisse piiluma, et näha mis täitega see on (kui just peo korraldaja su kõrval seda ütlemas ei ole :)
    Vahukommi kookide jaoks läheb vaja mini cup cake aluseid (waitrose poes näiteks maksab karbitäis vaid 1 nael). Sulatad sokolaadi väikeses potis ja torkad vahukommid otsapidi sokolaadi ning siis paned kohe kaunistuse peale. Kaunistuseks kasutasin skittles kommikesi kuna need on nii mõnusalt hapud ja seega seega annavad magusale vahukommile sokolaadile natuke 'elu' juurde ;) Aga kanustanud olen ka värviliste kaunistustega mida poes igal pool müüakse.
    Neid cup cakes aluseid ei pea üldse kasutamagi. Ma olen enne teinud ilma ja lihtsalt vahukommid taldrikule pannud (näevad samuti väga ilusad välja).
    Vaata siit postistusest olevas toidumosaiigi pildi pealt.
    http://knightscastle-alice.blogspot.com/2011/03/pidu-pidu-pidu.html


    ReplyDelete
  11. Suur aitäh vahukommiretsepti jagamast. Nii lihtne ja nii efektne! Greta on nii pisike seal lisatud lingi-loos. Küll lapsed kasvavad ikka ruttu!
    Mulle ka meeldib sünnipäevi korraldada, aga pärast on ikka alati hea meel, et see sahmerdamine selleks korraks läbi on :)
    Eestis on kombeks nii, et sünnipäevad algavad alati söömisega, siis mängitakse ja kõige lõpus tuleb tort. Selles mõttes ei jaga see pidu pooleks ja on minu meelest väga mõistlik lahendus, sest pole karta, et mõni külaline nälga sureb. Nii, et ma ajan siin ikka oma joont edasi ja ujun vastuvoolu :) Hea on see ka sellepärast, et kuna söögid on laua peal, siis saavad lapsed käia vahepeal ennast nö täitmas, kui peol kõht vahepeal tühjaks läheb. Seni on see väga hästi toiminud!

    Kallistades,
    Eva

    ReplyDelete