Wednesday, 27 February 2013

NÖÖBIMÄNG


Ma olen siin juba mõnda aega mõelnud Greta eesti keele peale. Minuga räägib ta automaatselt eesti keeles aga see eesti keel tal puhas kohe kindlasti ei ole. Inglise keelega tal mingit probleemi ei ole, sõnavara on suur, räägib soravalt ja puhtalt. Ühtpidi ma täitsa imestan, et ta niigi palju eesti keelt oskab kuna mina olen ju see ainuke kes temaga siin räägib ja ega siis meie igapäevased jutud ka midagi erilist ja mitmekesist ei ole, seda enam, et ega ma ise ju ka enam mingi eesti keele spetsialist ole. Peale selle on meil ju issi ka alati varakult kodus ning veel ka selline issi kes lapsega nii palju tegeleb, teda õpetab ja asju seletab, et eesti keel  tänu sellele veelgi väiksemaks taandub.  Eesti keelsetest DVD-dest ja raamatutest on loomulikult palju kasu aga siiski tahaks nagu veelgi rohkem midagi teha, et seda keelt parandada. Üks päev kui Greta taas Rapuntsli filmi vaatas siis ma märkasin kuidas ta selle filmi teksti juba peast teadis ja osadele lauludele nii ilusti eesti keeles kaasa laulis. Oh, seda oli nii ilus kuulda. 

Ma olen nüüd paar päeva jälginud kuidas Greta minuga räägib. Kui tegu on sellise igapäevase eluga siis on jutt ladusam. Kui aga tegu on mingi täiesti teises kontekstis oleva asjaga siis läheb keel lukku.
Samuti kui külla tulevad teised eestlased siis Greta hakkab nendega automaatselt inglise keeles rääkima ka siis, kui nemad temaga eesti keeles räägivad. See on näide sellest, et Greta on õppinud eesti keelt vaid minuga rääkima, tal on vähe kontakti olnud teiste eestlastega (välja arvatud mu emaga) ja seega seostab seda keelt pigem lihtsalt teatud inimestega kui kõigi eesti keelt rääkivate inimestega. 

Kuna see keele asi mul siin juba mõnda aega päevakorras on olnud siis tuli mul meelde, et kunagi ostsin ja lugesin läbi sellise raamatu nagu 'Kakskeelsuse Karid Elus ja Mängus'. Ma ei ütleks, et see raamat just midagi fantastilist oleks aga mis selle raamatu juures tore on on see, et raamatu lõpus on üsna palju harjutusi ja mänge mida lapsega võiks mängida, et neile paremini keelt õpetada. Ma ei tea kuidas teistega aga mulle näiteks tuleb kasuks kui mul on mingi siht, eesmärk või juhend mida järgida. Midagi sellist mis suure eesmärgi on väikesteks sammudeks jaotanud, et siis seda suurt asja samm, sammu haaval vallutada. Eesmärk lapsele rohkem eesti keelt õpetada on ju nii laialivalguv eesmärk, et sel nagu ei ole ei algust ega lõppu. Kui mul on aga ülesanna, näiteks lapsele õpetada mitmuse ja ainsuse vormid eesti keeles, siis sellele keskendudes ja seda tehes võimalik kohe üks linnuke kirja panna ja asi palju kiiremini tehtud kui niisama igapäevaselt rääkides. 
Selle pika eeljutuga jõudsimegi lõpuks sissekande pealkirjani 'Nööbimänguni'. Nimelt oli seal raamatus üks mäng mille nimeks 'Värviline maailm'
Selle mängu eesmärkideks on:
1. Lapsel kinnistuvad värvuste nimetused.
2. Laps oskab moodustada sõnapaare ja lauseid.
3. Lapsel areneb tähelepanu ja kujutlusvõime.

Mänguks läheb vaja eri värvi nööpe (kivikesi, kuulikesi jne) ja läbipaistmatut riidest kotti.
Mängu käik
1.variant
Mängija võtab kotist ühe nööbi. Nimetab mis värvi see on. Seejärel peab ta nimetama mõne eseme, mis võiks seda värvi olla (näiteks punane maasikas, kollane päike jne).

2. variant
Mängija võtab kotist kaks nööpi. Nimetab, mis värvi need on. Seejärel nimetab ühe eseme, milles on need värvid (näiteks kollasel kleidil on sinised lilled jne).

Katsetasin selle mängu Gretaga kohe ära. Greta teab enamus värve eesti keeles aga sellised nagu valge, must, hall, lilla lähevad tihti meelest ära. Õiget värvi asju oskas samuti nimetada aga ikka tahtis tulla sekka inglise keelseid sõnu. Kuna tegu ei olnud tavalise igapäevase kõnega siis tuli ette palju kokutamisi ja konarliku kõnet. No minu eesmärgiks oligi kõigepealt teda testida ja siis otsustada mille kallal vaja rohkem tööd teha. Mängu käigus sai eesmärgiks, et Greta ütleks selliseid lihtsaid täislauseid nagu päike on kollane, karu on pruun jne. Või karu võib olla pruun, auto võib olla punane.

Olin selle mänguga väga rahul ja kindlasti mängin seda Gretaga uuesti. Raamatus oli veel teisigi toredaid mänge millest ma siin arvatavasti ülevaateid teen kui mängimiseks läheb. 

PS. Seda mängu võivad mängida ka vaid eesti keelt rääkivad lapsed. Värve teavad nemad nagunii hästi aga kujutlusvõimet ja tähelepanu arendab see neil sellegi poolest, no ja iga vanem võib ju mängus natuke midagi muuta ja selle vastavalt oma lapsele kas raskemaks või põnevamaks muuta :)

5 comments:

  1. Kui tore mäng! Mul on ka see raamat kuskil riiulinurgas, aga see oli toesti yks jube raamat, seega mängudeni ei joudnudki, kolis teine enne keldrisse ära. Peaks nyyd minema ja yles otsima.

    ReplyDelete
  2. Tere.
    Avastasin Teie pere blogi mõnda aega tagasi ja olen jäänud igapäevaseks lugejaks. Küll Teil on tore pere! Kirjutate väga hästi, loen justkui raamatut. Lugesin algusest peale kõik lood läbi ja jäi silma üks pisiasi, arvatavasti on ununenud millal lisada sõna lõppu liide -gi, millal -ki? – Liide -gi liitub helilistele häälikutele (täishäälikud a, e, i, o, u, õ, ä, ö ja ü, helilised kaashäälikud j, l, m, n, r ja v), nt vanagi, lugugi, kellgi, kammgi, koergi, kohvgi, kaevgi.
    Liide -ki liitub helitutele häälikutele (k, p, t, g, b, d, f, h, s, š, z, ž), nt kokkki, lukkki, kottki, leibki, seifki, pilaffki, pulsski, punški, beežki, garaažki. (Ükski, kasvaski,sobikski, olekski, osanudki, juhtuski, pannudki, käiski). Võibolla on abiks.
    Ilusat kevadet Teile!
    Malle.

    ReplyDelete
  3. Teretulemast Malle :)
    Suured tänud, et mu tähelepanu -gi ja -ku liitele pöörasid (vabandan kui sind ei Teieta kuna ma võttan iga oma blogi lugejat kui oma head sõpra ja seega oleks Teietamine liiga ametlik :)

    Mul on tõesti tihti eesti keele õigekirjaga probleeme. Olen palju unustanud aga kui ka aus olla siis ei ole ma sellega kunagi hiilanud :) Kirjanikku minust kohe kindlasti kunagi ei saa aga noh õnneks sellest ka ei unista. Sellegi poolest soovin ikka emakeelt säilitada ja seda õigesti kirjutada. Proovin edaspidi tähelepanelikum olla ja õiged liited panna, nüüd kui mul reegel nii ilusasti välja kirjutatud on :)
    No ma ei oleks küll uskunud, et sõna lukkki või kokkki oleks õigekiri olnud :)

    Õnneks, et ma Gretat veel kirjutama ei õpeta :D

    ReplyDelete
  4. Laps eesti kooli, mis seal muud! Chiswick ei ole teist ju kaugel :)

    PS. Lülita see captcha juba välja, teeb kommenteerimise jamaks.

    ReplyDelete
  5. Mrs.B, oeh, üht pidi tahaks küll seda Eesti kooli AGA meil ei ole ju neid vabu nädalalõppe...
    Me arutame seda asja sügisel uuesti. Praegu enam ei tasu kuna meil on sel kevadel ja suvel nii palju minekuid et nädalalõpud kuni Maini kõik kinni ja pooled ka sealt edasi kuni Augustini :)

    Sügisel arutame aga seda asja kindlasti uuesti. Kui Gretal jääb energiat päris koolis käimisest järgi siis võib olla tõesti liitume.
    Mis kellani see kool laupäeviti kestab?

    PS võtan selle spami filtri siis mõneks ajaks taas maha :)

    ReplyDelete