Wednesday, 13 February 2013

KEELEÕPPEST

Greta tegi mulle üks päev meeldiva üllatuse. Ta tuli mu juurde, paelus käed ümber mu kaela, kallistas kõvasti ja ütles: 'Ma armastan sind kogu südamest.' 
Te nüüd kindlasti mõtlete, et kus see üllatus oli, et ega siis lapse kallistus midagi nii üllatavat ei tohiks olla. Ja ei olegi.  Kallistatakse ja armastust avaldatakse meil lausa mitu korda päevas, vahel isegi mitu korda tunnis, küll aga üllatasid mind ta öeldud sõnad seda tehes. Need olid täiesti võõrad sõnad. Võõrad siis selles mõttes, et mina ei ole neid kunagi ise sel moel kasutanud kuigi, otse loomulikult, armastan ka mina oma last kogu südamest ja kogu hingest. Ma lihtsan olen alati oma armastust väljendanud teiste sõnadega seega teadsin, et minult ta sellist väljendit õppinud ei ole ja peale minu meil siin keegi eesti keelt ju ei räägi.
Olin loomulikult väga liigutatud.
Uudisimulik samuti. Küsisin Gretalt, et kuidas ta oskab niimoodi öelda ja laps vastas, et Rapuntsli videos Rapuntsli ema ütles nii. 
Nii, proovige nüüd veel väita, et teleka vaatamine on lapse aju nüridstav tegevus :D Keeleõppe koha pealt iga juhul küll äärmiselt edukas vahend. 
See on nii põnev ja samas armas kui ma leian Greta midagi ütlemas eesti keeles mida ma tean, et on õpitud kuskilt mujalt.
Huvitav on ka see kuidas Gretal osade mänguasjadega mängides vaid eesti keeles räägib ja ülejäänutega vaid inglise keeles. Üheks näiteks sellest on Lõvikuninga tegelased. Kuna Gretal on see film peaaegu täiesti peas eesti keeles siis otse loomulikult Lõvikuningat mängides käib jutt ka eesti keeles.
Teine näide on Pippi Tema on ju Greta jaoks samuti vaid eesti keelne tegelane (no tegelikult rootsi aga sellest ei tea Greta midagi). Greta ei ole näinud ühtegi Pippi filmi inglise keeles, ka ei ole me talle inglise keelset Pippi raamatut lugenud. 
Ühel õhtul mängis ta Petega põrandal väikeste palymobile tegelastega. Pete võttis mängu ka Pippi, Tommy ja Annika väikesed kujud ja see oli kui võlukepi väel, et Greta hakkas vaid eesti keelt rääkima. Seda siis ka Petega mängides, kellega ta ju vaid inglise keelt alati räägib. 
Pete vaatas seda juhtunut suu ammuli kuna see oli tõesti nii erakorraline nähtus, et Greta keeli nii teravalt ja äkki üksteisest lahutas. Pippi suust ei tulnud üksgi sõna inglise keeles välja. Lõpuks oli Petel ka selline tunne, et ta peaks vist eesti keelt vastu rääkima ning ütlesgi sekka paar sõna eesti keeles.
Nii, et see on oli meile puhas tõestus sellest kui suur abi on eesti keelsel kirjandusel ja filmil kahekeelse lapse keele arengule. 
Loomulikult on selleks ka lihtsalt lapsega omas keeles suhtlemine aga ega minu sõnavara ju igapäevaselt ei ole ikka nii lai ja mitmekesine kui seda on raamatuid lugedes või filmi vaadates. Raamatutes kasutatakse tihti täiesti teisi sõnu ja väljendeid mida mul endal ei tuleks üldse pähegi oma kõnes kasutada.

Seega ei ole ime, et Eestis käies ostan ma alati koormate viisi raamatuid ja dvd-si kaasa, et oma last keeleliselt arendada. Kui tavaliselt olen piirdunud vaid ühe või kahe DVD-ga siis viimasel korral tulin tagasi lausa terve virnaga. Kuna ma olen alati agar Apollo ja Rahva Raamatu lehe jälgija siis ei jää mul märkamata kui neil laste DVD teatud aegadel soodusmüügis on. Enne jõule oli hästi palju häid pakkumisi kus enamus mind huvitavad DVD maksid vaid 3 euro ringis. Mind nimelt huvitavad just need filmid mis eesti keelde on dubleeritud. Loomulikult andsin ma sellest kohe oma emale teada kellel oligi vaja jõulukingi ideid ja kõikidele teistele kes samuti Greta kingisoove uurisid. Pärast leidsin veel ise ka poes käies paar väga head pakkumist ja nii see virn kasvasgi.
Me Petega loomulikult ei poolda seda, et laps terve päeva teleka ees istuks aga meil ei ole midagi selle vastu kui Greta päevas ühe DVD ära vaatab, ERITI veel kui see eesti keeles on. Eks see olene ka päevast, mõned päevad on nagu nii nii palju tegemist täis, et teleka vaatamiseks ei jäägi aega aga vahel on just vajalik, et laps tunnikese vaikselt istuks ja ennast teleka ees maha laadiks. See, et ta selle käigus veel ka eesti keelt õpib on ju super. 
Seeline nägi välja meie viimane saak. Pean ütlema, et nii kahju, et nii vähe 'kuulsaid' filme on eesti keelde dubleeritud, enamus ikka koos subtiitritega. Mõned filmid on ka väga halvasti dubleeritud, peaaegu nii, et sa võid kahte keelt korraga kuulata ja see on tõesti kõrvale häiriv. 
Greta kõige lemmikumaks filmiks sellest hunnikust on praegusel hetkel Rapuntsel ja Printsess ja Konn. Rapuntsli filmist oleme ka meie Petega väga vaimustatud. Nii mõnus ja ilus film ning palju ilusat muusikat. Kuna see vist jooksis ka Eesti kinodes siis dubleering on 5+ (sama lugu Lõvikuninga filmiga).

Printsess ja Konna filmist mina vaimustatud ei ole aga Gretale hirmsasti meeldib ja kuna see on eesti keeles siis kurta ei saa.
Kaunitar ja Koletis on ainuke film mis inglise keeles on nende filmide seast. Kuna Gretal sai jõuludeks Koletise nuku aga filmi veel näinud ei olnud siis ostsin DVD sellele vaatamata (eriti veel kui ta nii odav oli. Maksab ka praegu Apollos 3.20).
Tuhkatriinu film oli just eesti keeles ilmunud ja selle kinkis Gretale vanaisa ja tädi Ivi. Aitäh :)
Shreki jõulu DVD ostsime eelmiste jõulude ajal ja see oli suur hitt (selline lühikene film, vist mingi 30 minutit vaid) seega sel korral otsustasin täispika film osta. Gretale jäi filmiga rahule aga mul on talle filmi sisu natuke keeruline lahti seletada.

Pippi filmid on alati Gretale meeldinud, kuigi neid vaadates jookseb ta mitmel korral sohva taha peitu. Greta on meil nimelt väga suur reeglite järgija (eriti väljaspool kodu) ja ta ei kujutaks ettegi näiteks kuskil lasteaias lollusi või midagi reeglite vastast teha. No aga Pippi ju teeb pidevalt mingeid hulle tempe ja siis Gretal on vähepeal nii põnev ja ärev olla, et saab filmi vaid ühe silmaga vaadata. Ta kardab, et lapsed saavad karistada. Huvitav on aga see, et seda ärevust jätkud tal iga kord filmi vaadates kuigi ta ju on sama filmi juba mitu korda näinud ja teab täpselt mis filmis toimuma hakkab.

Pulksoni filmid maksid jõulude ajal kolm filmi vist mingi 13 eurot (eraldi ostes oleks olnud üle 6 euro). Mul oli tegelikult plaan vaid üks film osta aga kuna oli pakkumine siis otsustasin kõik kolm osa korraga osta. Gretale film meeldib aga praegusel hetkel on printsessi filmid lemmikumad.

Bullerby laste DVD-s olin ma isiklikult väga pettunud. Õnneks, et ostsin vaid ühe filmi. Ma ootasin midagi paremat. Näiteks midagi Lota filmi laadset. Lärmisepa Tänava Lota kaks osa olid meil juba enne olemas ja see on nii Greta kui ka minu suur lemmik. Just selline lihtne, kuid samas haarav, film ühe lapse elust. Ei mingit suurt draamat ega muidu efekte. Lihtsalt üks armas film ühe lapse elust just nii nagu ta seda on paljudele teistele väikestele lastele. 
Bullerby film aga jäi Lote filmi kõrval kuidagi puudulikuks. Seda enam, et raamatutel on ju nii suur menu. No õnneks Gretale ei olnud mingeid ootusi seega talle meeldib. Talle meeldivad kõik filmid kus tegelasteks lapsed :)
Madlikese filmid olid paremad kui Bullerby Lapsed kuigi ka need jäid Lote omale minu arvates alla.
Arvan, et järgmisel korral Eestisse minnes jätame DVD-de ostmise vahele aga Saabastega Kassi filmi plaanime kunagi tulevikus küll eesti keelsena osta. 

17 comments:

  1. Väga põnev see lapse kahe keele õppimine. Ja huvitav et kui laps filmist mingit väljendit kuuleb, et kust ta kohe teab mida see täpselt tähendab :)
    Ja Tiidu peab Apollosse saatma.

    ReplyDelete
  2. väga huvitav on kogu see kakskeelsus ja selle õppine tõesti!
    ma aga ise hakkasin mõtlema, et asja võib nii mõjutada ka otsetõlge. ma ei tea muidugi kui palju teie peres ja greta lasteaias ja üldse sotsiaalselt seal "I love you"-tatakse, aga arvaksin, et lapsed üleüldiselt, kui pole veel "tabude" sõnadega kokku puutunud (nagu eesti keeles tihti armastuse väljendamine kipub olema; eelistatakse öelda, et keegi on "väga kallis") võivad lihtsalt cross-tõlget teha. et nt kui itaalia keeles kuulevad "ti amo"amist palju, siis tõlgivad selle mõtte teise keelde, tajumata veel seda "tabu" asja. ma ei tea, kas ma selgitan end hästi :D ja ma ei ütle ka, et see nii on, aga ehk on võimalik.

    Ja Rapuntsel oli kunagi minu lemmikmuinasjutt! Siis veel küll filme ja multikaid sellest polnud, aga raamat käis minuga igal pool kaasas :)

    ReplyDelete
  3. Kersti enne kui Tiidu Apollosse saadad vaata internetist mis DVD-d parasjagu pakkumisel on. Üks vahe oli neid pakkumisi hästi palju, vahel ei ole üldse ja vahel need pakkumised vahetuvad paari päeva jooksul.

    Ma loomulikult ei tea täpselt kuidas Gretal selle eesti keele arusaamisega päriselt on. Ta saab minu jutust küll kõike aru, vahel küsib mida mingi sõna tähendab. Ma arvan, et tal on sama moodi nagu meilgi võõra keelega, et kogu lause mõttest saame ilusti aru kuigi võib olla üks sõna lauses on võõras.

    Näiteks raamatut lugedes ma mõnikord testin kas ta teab ühte või teist sõna ja kui ta ei tea siis seletan mida see tähendab. Ma loen talle tihti raamatuid lõikude viisi. Kõige pealt loen ja siis seletan loetud ümber ja siis esitan küsimusi. Tihti ka lihtsalt esitan mingi küsimuse, et näha kas sai aru ja pani tähele või ei. (Ma teen sama ka inglise keelsete raamatute puhul mitte ainult eesti keelsete puhul.Kontrollin kas ta sai mingist asjast õigesti aru).

    Filmis aitab ju aru saada ka liikuv pilt jutu juures ja eks nii seda keelt ju ongi kergem õppida :)

    ReplyDelete
  4. Ma ei ole küll inglise lastekirjandusega eriti kursis, aga mulle tundub eesti lastekirjandus palju armsam. Eestis on ju kõik lapsed Pipi,Karlssoni ja Kalle Blomkvistiga üles kasvanud. Astrid Lindgren on nii oma, nagu oleks Eesti kirjanik :) Ja Sipsik, pokud, Lotte...
    Harry Potter on muidugi ka lahe, aga see on hoopis teine maailm.
    Ega briti lapsed ilmselt Lindgreniga üles ei kasva, vist..

    ReplyDelete
  5. Illustr. Ma ei ole päris kindel kas ma sain aru mida sa 'tabu' all mõtled. Mis puutub otsesesse ümber tõlkimisse siis mina olen pigem märganud, et seda teevad pigem täiskasvanud võõrkeelt kasutades. Näiteks olen isegi algusaastatel siin proovinud väljendeid eesti keelest inglis keelde ümber tõlkida ja tulemus on üsna naljakas olnud :) Lastel , eriti nendel kellel kaks keelt kohe sünnist alates kasutusel on olnud, tuleb see keele värk pigem loomulikumalt. Oleneb muidugi ka sellest kumb keel on domineeriv. Greta vahel paneb inglise keelsetele sõnadele eesti keelseid käändeid lõppu või eesti keelsetele sõnadele artikleid ette aga need on ka sellised ealised grammatikalised vead mida paljud lapsed ka lihtsalt üht keelt omades teevad.

    Greta puhul sellist ühest keelest teise otsetõlkimist ma ei ole täheldanud. Ma pigem just olen imestanud, et kui ma olen tal palun midagi issile öelda siis pöördub ta Pete poole kohe korrekse inglise keelse lausega ka siis kui kasutatud sõnu ei oleks võimalik otseselt ümber tõlkida. Kahjuks mul ei ole meeles praegu siia ühtegi näidet tuua.

    Kodus me ütleme enamalt I love you ja Ma armastan sind. Väga kallis on samuti kasutusel aga ma armastan sind on kohe tugevalt ülekaalus (oleneb ka olukorrast).

    Tegelikult ma sain nüüd aru mida sa tabu all mõtlesid :) Siin maal ei ole kohe kindlasti mitte tabu öelda kellegile I love you (ei laste ega ka täiskasvanute seas). Ma ise I love you-tan oma sõprade või sõbannadega ilma mingi häbita ja sama teevad ka lapsed (või näiteks kasvatajad lastega jne).
    Teatud piirkondades Inglismaal on isegi kombeks võhivõõraid Love-tada :)

    ReplyDelete
  6. just-just :) mulle ongi üldiselt selline mulje jäänud, et inglismaal, ameerikas, venemaal, itaalias kaa ja eks mõnel pool veel väljendatakse armastust lihtsamini kui eestlastel see (vähemalt seni) kombeks on olnud. muidugi eks seda öeldakse ikka, aga mõõdukamalt :P no siis kui ikka väga vaja, haha (naljatan:))
    mina muidu väljendan ka enda tundeid üsna vabalt ja vahel vist panen enda kinnisemad eesti perekonnaliikmed sellega piinlikust tundma isegi, hihihi :D

    ReplyDelete
  7. Illustr, jah just, just. Ma olen ka tavaliselt see kes Eesti sugulasi alati kohe tervituseks kallistama ja vahel ka musitama hakkan ja nemad siis häbelikult kompavad vastu :) aga samas näen kuidas see neile ikkagi meeldib ja meid kuidagi lähemateks muudab.

    ReplyDelete
  8. Ingrid, ma olen sinuga nõus, et Lindgreni ja paljud klassikalised eestlaste kirjutatud raamatud on väga armsad samas ma ei saa kohe kuidagi kurta inglise lastekirjanduse üle. Siin on ikka ka väga toredaid ja populaarseid lasteraamatuid mida loetakse põlvkonnast põlvkonda.

    Minu arvats on Eestis üsna vähe just 2-3 aastastele lastele mõeldud raamatuid. Lindgrenid ja Sipsikud ning isegi Lotte raamatud on ju tegelikult mõeldud vanematele lastele. Ma ikka veel ei suuda sellest aru saada miks ei võiks Lotte raamatuid olla ka sellised mida kerge ja lühike lugeda 2 ja 3 aastastele. Ta on ju nii kuulus tegelane, et minekut oleks kohe kindlasti.

    Lindgreni raamatud on ka inglise keelde tõlgitud aga need ei ole jah siin eriti populaarsed- samas miks peaksidgi olema kuna ega UK-l ei ole ju Rootsiga samat suhet kui Eestil Rootsi või Soomega. Siin on võib olla näiteks Prantsuse kirjanduse tegelased samal moel kuulsad kui Eestis Rootsi omad (ikkagi naaberriik :)

    ReplyDelete
  9. Hmmm... väga hea filminimekiri. Mina olen väga harva ja vähe dvd-sid ostnud, peaks kah rohkem neid vaatama. Mul on aga sellised lapsed, kes vaataksid ainult ja ainult lottet iga jumala päev. Ülejäänud filmid seisavad kasutult riiulil. Aga võibolla pole need õiged ja neile meeldivad filmid. Meie omadele Disney-tüüpi filmid ei meeldi - hea ja kurja värk ja kurjad neile kohe mitte ei istu. Lotte on aga selline lõpuni hea ja selliseid filme on nii pagana vähe. Aga innustununa sinust hakkan kah nüüd raamatupoodide pakkumistel silma peal hoidma. Tänan inspiratsiooni eest!

    ReplyDelete
  10. Seda unustasin mainida, et Nöbinina lavastust soovitan soojalt MITTE muretseda - pärast esimest osa panin riiulisse tagas lubadusega mitte kunagi enam vaadata :-(

    ReplyDelete

  11. Riina, see tõesti sõltub lapse iseloomust millised filmid kellegile sobivad või meeldivad. Greta oli ka suur Lotte filmide lemmik enne aga nüüd on nendest välja kasvanud. No ma tegelikult ei tea ka kas ta vaataks neid veel või mitte kuna meil ei ole kõik DVD Gretale kätte saadavas kohas seega ta rohkem valib nende hulgast mida mina parasjagu pakun. Samas kuna Lotte film on ka Pete mobiilis mida ta siis pikkadel autosõitudel või restoranis käies on alati vaadanud siis ma ei imesta, et tal sellest juba kõrini on.

    Mul läks meelest ära, et tegelikult tahan veel osta Tjorveni filmi kuna seal on tegelaseks ka ju suur koer ning Lindgreni Peeter ja Petra (see raamat on samuti Apollos müügil).

    Aga ma arvan, et sinu pojale sobiksgi võib olla PULKSON kuna seal on peategelaseks poiss ja seal ei ole minu mäletamist mööda mingit kurja asja. Teised Lindgreni filmid sobivad vist rohkem tüdrukutele kuna seal ju enamuses vaid tüdrukutega tegemist.
    Veel soovitaksin ehk su pojale vaatamiseks VÄIKESE MUTI filme. Need on nii mõnusad ja seal on taustaks vaid muusika.

    NIng Eesti nukufilmi MIRJAMI LOOD. Seal samuti vaid muusika taustaks seega keeleõppele mingit kasu ei ole aga filmid on sellised lühikesed ja mõnusa.

    Apollos praegu ei tundu ühtegi head filmi pakkumist olema.

    ReplyDelete
  12. Riina, räägi aga täpsemalt miks Nöbinina ei meeldinud. Kas oli liiga hirmus või liiga jama?
    Ma olen seda DVD küll käes hoidnud aga ostma see mind ei kutsunud.

    ReplyDelete
  13. Nöbinina DVD-d küll käes pole hoidnud, aga kui see telekast jooksis, siis mu väiksemale meeldis küll :D Eriti need krutskite tegemiste kohad.Aga eks ta on mul endal ka selline paras krutskitega plika :D Kardan, et Greta läheb nende peale sul üldse diivani taha ja ei tule enam välja :D :D:D

    Mis puutub aga teise keele kasutusse, siis pole küll nii värvikat näidet, aga mulle tegi siiralt hullu heameelt paar õhtut tagasi Greteli lausutud "merci" sest ta on olnud selle prantsuse keele vastu kuidagi algusest peale tõre ja teatas, et talle see ei meeldi ja ta ei kavatsegi seda õppida. Ja siis tänati mind jsut selle merciga ja oh kus ma õitsesin :D

    ReplyDelete
  14. Tänan, ma kindlasti mõtlen ja vaatan üle sinu soovitatud filmid. Meie omad vaatavad ainult aeg-ajalt kodus filme ja Lottest nelja aasta jooksul kõrini pole veel saanud :-)

    Selle Nöbininaga on nii, et tegelikult vaatasin tõepoolest ainult esimest osa ja tegin ehk liiga kiired järeldused. Võtan kätte ja vaatan teise osa üle. Aga minu meelest oli see tõeline raharaiskamine - väga halvad dialoogid, imelik teostus, kuidagi nagu amatöörlik ja esimeses osas oli ming jõmm, kes karjus rohkem kui üks kord Kurat. Minu laps, kes saab eesti keelest väga hästi aru, sellest filmist aru ei saanud. Tegevus toimub imelikul arusaamatul viisil, laulutekstidest ilma väga korralikult kuulamata aru ei saa ja üldse on tegemist kohe kindlasti lavastusega palju vanemale publikule. Vandesõnu pole mina oma pojale veel tutvustanud. Saan aru, et need on keele osa, aga mina ise neid ei kasuta ja minu lähedased samuti mitte. Minule ei meeldi ka kui minu poeg neid kasutama hakkab. Ükskõik mis keeles. Olen selles suhtes päris resoluutne. Minu meelest saab väga edukalt ka ilma, eriti veel lastelavastuses.

    ReplyDelete
  15. Riinaga ühte meelt Nobinina osas.

    ReplyDelete
  16. Riina, ma saan su seletusest täiesti aru ja kui lastefilmis juba 'kurat' öeldakse siis ei sobi see film ka meile. Tegelikult meie, kahekeelsete laste vanemad, vist hindamegi lastefilme natuke teise pilguga kui vaid eesti keelt kõnelevad pered.

    Tead ma mõtlesin neid filme uuesti mida ma sulle soovitasin ja ma arvan, et su pojale ja pisi tütrele meeldiks vist Väike Mutt kõige rohkem. Pojale võib olla sobiks kõige paremini Väikse Muti 1 osa DVD, seal on väike mutt ja auto film ning Väike Mutt ja Raketi film ka :)

    Pulksoni filmi juures täpsustan, et see ei ole multikas ja sellel filmil ei ole just kõige parem dubleering (Gretat see küll ei seganud). Muidu aga küll väga poisilik jutt kus üks väike mees endale puutükist sõbra saab.

    Sa käid alati Eestis nii pikalt võib olla sul õnnestub mõnda neist filmidest sealt kuskilt laenutada enne kui ostma hakkad.

    Ma võin ka hea meelega sulle neist koopia teha ja saata kui soovid :)
    Anna teada kui oled huvitatud :)

    ReplyDelete
  17. Tänud, väga lahke sinust :-)
    Vot ma ei teagi, peangi sinu arvamust võibolla küsima, et kas on probleem, kui lapsed kogu aeg ühte ja sama tahavad vaadata-lugeda. Ma tahaks küll neile uusi kogemusi - uusi filme, raamatuid - pakkuda, aga nemad tahavad ikka oma ühtesid ja samu asju. No Leandro, sest Luisa on nõus tema valikutega. Meil on reedeti kino päev - vaatame ühe täispika filmi suurelt ekraanilt. Filmi valivad lapsed. No ja meil käivad kolm filmi järjekorras - Lotte, Lotte ja Lepatriinude jõulud. Pakun, et vaatame Nemot - ei, seal on suur kole kala. Vaatame Autosid - ei, seal on see suur kombain, kes neid taga ajab jne. Ma vahel mõtlen, et äkki nii ei saa ta oma hirmudest üle. No selleks ju need natuke hirmsamad kohad filmides on. Ma ei tea, võibolla pean lihtsalt aega andma.

    ReplyDelete