Mul on viimasel ajal nii palju millest postitusi teha, et pean ennast lausa tagasi hoidma, et ühe päeva kohta mitut ei tuleks.
Näiteks tänane päev oli kõike muud kui tavaline päev.
Kuna oli lasteaia päev siis loomulikult magas Greta nii kaua, et ma pidin teda lausa üles äratama (aru ma ei saa miks ta esmaspäeval ja teisipäeval ei võiks nii pikalt ja sügavalt magada). Jätsin lapse voodisse ja läksin alla hommikusööki tegema. 5 minuti pärast hüüdsin, et Greta alla sööma tuleks. Vastuseks sain vaid mingi kobina. Hüüdsin uuesti ja käskisin tal kiirustada, kuna meil oli vaid pool tundi aega. Vastuseks taas mingi nutune kobin. Natukese aja pärast hüüdsin uuesti ja siis juba natuke kurjema häälega. Laps ikka alla ei tulnud vaid vastas mulle midagi hädise häälega. Mind hakkas see juba närvi ajama, et kuidas ta nüüd ei suuda ennast voodist välja lohistada ja alla sööma tulla, laps kes tavaliselt kohe hommikul silmi avades süüa nõuab. Meil oli veel vaid 15 minutit järgi enne kui oleksime pidanud toast välja minema aga tema ei olnud veel ei söönud, riides pannud ega hambaid pestnud. Läksin esikusse ja hoiatasin teda, et kui ta kohe alla ei tule siis jääb ta hommikusöögist ilma ja lasteaeda viin ta ööriietega. Greta hüüab mulle midagi nutuse häälega vastu aga ainuke asi mida mina kuulen on, et aita minu riiul. RIIUL, mis paganama riiul. Lähen siis poole trepi peale ja näen, et Gretat ei olegi enam voodis. Jooksen siis ta tuppa ja näen, et laps oli kõrgele (no mitte nüüd nii kõrgele ka) kapi peale roninud ja ei saanud sealt enam alla. No siis mul oli loomulikult nii paha tunne, et ma ta peale kurjaks olin saanud. Vaesekene oli kogu selle aja seal kapi peal istunud ja ime siis ei olnud, et ta alla sööma ei tulnud. Õnneks ei pidanud ta mu peale pikka viha (no tegelikult oli see ju tema viga, et ta sinna kapile üldse ronis) ja õnneks ei lubanud ma endal pikalt süümepiinades juhtunu pärast vaevelda.
See pilt on küll üks vana pilt aga nii ta sinna kapile ronis ja sinna ta ka sel korral lõksu jäi
Saime ruttu söödud ja riidesse ning hakkasime autosse minema.
Hakkan siis autouksi lahti tegema aga midagi ei juhtunud. Pressin nupukest oma autovõtmel kümme, kakskümmend korda aga uksed jääid ikka lukku. Helistasin ruttu Petele, et uurida milles asi võiks olla. Pete ütleb, et KEERA uks võtmega lahti. Loomulikult, kuidas ma küll ise selle peale ei tulnud, et võtmega saab ju ka keerates ukse lahti teha. Katkestasin kõne ja pugesime Gretaga ruttu autosse. Hakkan siis autot käima panema aga midagi ei juhtu. Kiire kõne taas Petele, kes arvas, et ju ma siis olen kas mingi tule või asja peale jätnud ja aku on tühjaks jooksnud. Käskis AA-sse helistada ja lasteaeda bussiga minna. AA on midagi autokindlustuse moodi, et kui autoga peaks midagi juhtuma, ei lähe käima, jääb tänaval äkki seisma, midagi läheb katki jne siis nemad tulevad päästma. Oleme selle firma liikmed seega kui midagi juhtub siis nemad kohe aitavad. Greta oli muidugi bussiga lasteaeda sõitmise üle nii õnnelik, et keksles ühelt kohalt teisele ja huilgas. Jooksime siis ruttu tuppa kus ma Gretale kleidi alla teksad panin, kuna õues oli JUBE külm ja bussi oodates oleks tal kindlasti külm hakanud. Bussiraha pidin laenama Greta taskurahast, kuna mul endal ei olnud pennigi sularaha ja ma ei olnud kindel ka bussikaardi peal mingit raha üldse enam järgi on.
Hakkasime siis bussipeatuse poole kõndima (mis meile väga lähedal on) ning nägime kuidas just kaks bussi ära läksid. Õnneks tuli kohe varsti ka uus buss ja sõit võis alata. Greta nii õnnelik, minul hirmus külm (riideid ju vaid autosõidu jagu seljas). Mingil põhjusel oli sel hommikul väga vähe liiklust ja seega läks sõit väga kiiresti (siiski aeglasemalt kui autoga). Meie peatusesse jõudes vaatas meile vastu selline vaatepilt
No täiesti uskumatu kuidas sellise koha peal üldse keegi sai teelt nii mööda sõita. Ma ise arvan, et võib olla keegi jooksis samal ajal auto eest mööda, või midagi selle sarnast, ja autojuhil ei jäänud midagi muud üle kui lihtsalt järsku vasakule pöörata ja (ilusalongi sisse sõita). Eks me varsti kohalikust lehest kuule mis täpselt juhtus. Igal juhul olid kõik inimesed seda nähes kuidagi elevil ja lõbusad. Seda oli kohe näha, et keegi õnneks viga ei saanud. Nii vara ei olnud ka veel ilusalong lahti aga kui oleks olnud siis keegi oleks kohe kindlasti vaiga saanud. Paljud möödakäijad muidugi muigasid sellepärast, et tegu oli Porsche-ga. Paljud inimesed mõtlevad, et Porsche-d on vaid rikaste autod ja seega tunnevad vaikselt mõnu kui mõni selline ennast lömmi sõidab. Samas aga vaid Porsche 911 autod on need mis hingehinda maksavad, Porsche Boxter mudelid maksavad aga tegelikul vähem kui mõned tavalised Family autod. No see selleks. Hea vähemalt, et nii juht kui ka kõik teised elus olid ja pärast, kui ma Gretale lasteaeda järgi läksin, oli töömeestel juba uus sein püsti ja auto eemaldatud. Mul endal oli tegelikult seda õnnetust nähes kuidagi nii rõõmus ja elevil tunne sees. Mitte üldse sellepärast, et auto lömmis oli vaid, et ma üldse sellist asja nägema sattusin. Selliseid asju näeb tavaliselt filmides või uudistes mitte päris elus. Rõõmus olin ka selle üle, et mul õnnestus sellest vaatepildist oma telefoniga pilt teha, et seda siis siin teiega jagada.
Aru ma ei saa kuidas me lasteaaeda hiljaks ei jäänud peale sellist pikka ja sündmuste rohket hommikut. Tegelikult Greta jõudis kohale mingi 5 või 10 minutit peale 9-ksat aga kuna tegu ikkagi lasteaia ja mitte kooliga siis sellest mingit probleemi ei tule.
Täitsa naljakas oli pärast bussiga koju sõita. Aega läks muidugi kogu sellele viimisele ja tagasi tulemisele pea tunni nii, et kui ma tavaliselt olen kodus kella 9 ajal siis täna olin 9.45 ja seega pea tund mu vaba aega läks raisku.
AA onu tuli ja startis mu auto pool tundi peale helistamist uuesti käima. Ütles, et ma olin arvatavasti kas mõne tule põlema või ukse lahti jätnud. Jah, siis tuli mulle meelde ka, et olin hommikul tähelepannud, et Greta poolne uks ei olnud täielikult kinni aga ma ei osanud kahtlustada, et see kurja juureks oli. Kui mees oli autoga ühelepoole saanud käskis ta mul mootori veel tunniks käima jätta, et aku ennast korralikult täis laadiks. Meil oli Petega selle juhtumi üle tegelikult hea meel kuna nüüd vähemalt oli võimalus nende teenust kasutada, muidu vaid maksa aastamaksu ilma, et me neilt midagi tagasi saaksime.
Nii, et kokkuvõttes oli meil igati põnev ja tore päev täna. Loodan, et homme ootab meid siiski ees täiesti tavaline neljapäev :)