Thursday, 10 January 2013

KOOLIDE VALIK (teine osa)

Ma vahepeal kirjutan siia talvepalade vahele ka natukene koolijuttu. Hoiatan, jutt tuleb taas väga pikk. Nimelt meil on veel paar päeva aega jäänud, et meie soovitud koolide nimekiri avaldusena sisse anda. Jätkan oma juttu sealt kust eelmisel korral pooleli jäi (siit)
Olen tänaseks käinud 7me erineva kooliga tutvumas ja kuigi ühtepidi on nüüd asjad selged ja ma tean täpselt millist kooli Gretale tahta, siis samas on väikeseid pisiasju mis kogu selle selguse taas segamini löövad. Koolid olid järgmised:

1.
Kool on heade tulemustega ja väga populaarne. Heas piirkonnas. Paljud pered, kellel võimalus, kolivad kooli piirkonda juba siis kui nende lapsed on alles väikesed. Mina sellest kooliga mingit head ja kodust tunnet ei saanud. Kogu ehitis meenutas mulle madalat tunnelit, ruumi igal pool nii vähe. Klassiruumid olid nii väikesed (välja arvatud kõige nooremate kaks klassi), et ma ei tea kuidas neil seal üldse hingamiseks õhku jätkub. Õues oli palju ilusaid mänguväljakuid ja rohelust, oli ka aianurgake kus lapsed köögivilju kasvatavad. Ma jälgisin huviga mida eri klassides lapsed parasjagu tegid. Suur osa lapsi tundusid nii uimastena ja väsinutena, et mõned vanemaklassi lapsed lausa lamasid pea käte peal laual. Oleks siis veel, et oleks olnud veerandi lõpp, et lapsed juba tüdinenud aga nad olid vaevalt kuu aega koolis käinud. Ma ei tea mida nad parasjagu õppisid aga nägin, et osal neist oli ees mingi tavaline mustvalge leht mida nad siis värvisid. Tundus nii titekas, võttes arvesse, et tegu oli juba Year 3 lastega.
Kuigi see kool on meie lähedal olevatest koolidest kauguese poolest 4 kohal siis meie seda kooli oma soovitavate koolide nimekirja ei pane, olgu ta siis tulemuste poolest nii hea kui tahes. Pluss ega sinna sisse nagunii ei saaks kuna oma piirkonna tahtjaid on juba kolm korda rohkem kui kohti.

2.
Ma kutsun seda kooli siin kunstikooliks kuna koolis ringijalutades jäi silma meeletult palju fantastilisi laste tehtud kunstitöid. Pea iga võimalik sein oli kaetud laste loominguga. Kooli tugevaks küljeks on ka muusika ja näitelmine. Klass, kus muusikatunde peetakse, oli täis igasugu huvitavaid  suuri ja väikeseid instrumente millest mõnda ma ei olnud enne isegi näinud. Tavaliselt sellistel lahtisteuste päevadel näitavad uutele lastevanematele kooli õpilased ise. Vanemad jaotatakse väikesteks gruppideks ja igat gruppi juhatab kaks õpilast, kes siis vanemaid mööda kooli ringi tiirutavad, eri ruume tutvustavad ja küsimustele vastavad. Kohe oli näha, et selle kooli lapsed olid VÄGA enesekindlad ja teadlikud. Kogu kooli pealt jäi mulje, et tegu ei ole eri klassidega vaid kui ühe suure perega.
Koolil oli oma spordiväljak, mänguväljakud, välisujula, ja aiamaa.




Pildid sain internetist.
Plussid: 
Väga heade tulemustega kool, heas ja korralikus piirkonnas.
Normaalsete suurustega klassid ja õpilased tundusid värsked ja aktiivsed mitte unised ja küllastunud nägudega.
Tugeva kunsti, muusika ja näitlemise kallakuga mis sobiks ideaalselt meie lapsele.
Välisujula ja spordiväljak
Jättis igati erakooli mulje kuigi ei asunud mõisas :)
Miinused:
Asub meie majast umbes 6-10 min autosõidu kaugusel. Kooli jalutada ei saa ja kui auto peaks katki minema või mingil muul põhjusel sõidukõlbmatu olema siis ei saaks sinna kooli ei bussi ega rongiga.
Kuna kooli on palju tahtjaid ja meie koolipiirkonnas ei ela siis võimalus sisse saada on väga väike kuigi see kool oleks meie nimekirjas esimesel kohal.

3.
Kutsun seda armastuse kooliks kuna kooli nimes on sõna 'love' sees. Eelmisel aastal oli 60 saadavale kohale tahtjaid 173.
Plussid:
Asub meie majast 5-10 minutilise jalutuskäigu kaugusel
Kool asub fantastilisel alal. Kooli on piiratud suurte roheliste väljadega ja koolil on vähemalt 4 suurt mänguväljakut. Sellele lisaks siseujula ja kaks aulat. Maja ise on ka meeldiva suurusega, ei liiga suur ega liiga väike, ja klassiruumides jätkub õhku hingamiseks :)


Mõned tunnid viiakse läbi sellises majakeses
Miinused:
Selles koolis käib palju sotsiaalabi peredest tulevaid lapsi kelle seltskonnas me ei soovi oma lapsel olla.
Klass kuhu Greta läheks oli küll mõnusalt suur aga nägi välja räpane ja segamini. Kõik mänguasjad olid põrandal laiali ja mustad.
Lapsed kes meile kooli näitasid ei tundunud teavat koolist suurt midagi. Küsimustele vastata eriti ei osanud.
Greta oli minuga kaasas seda kooli vaatamas. Talle kool meeldis, sest koolis olid väikesed vetsupotid ja seina peal selline väike masin kust vajutades tuli seepi! :)
Meie nimekirja see kool ei lähe ja ma kogu südamest loodan, et Gretale sinna kohta ei pakuta.


4.
See kool on meist kõige kaugemal ja meie nimekirja ei lähe seega ei hakka üldse kirjeldamagi. Muidu oli täitsa kobe kool ja koolil oli ka välisujula.

5.
Kutsun seda kooli VAHTRA kooliks.
Asub Greta lasteaia lähedal ja suurem osa tema lasteaialapsi on juba läinud või läheb sinna kooli. Olen ise ka selles koolis mõnda aega töötanud ja tean, et tegu on hea kooliga (seega ise seda kooli vaatamas seekord ei käinud)
Klassiruumid on väikesed 30 õpilase kohta aga see on siin maal üsna tavaline nähtus.
Ma sooviks väga, et Greta siia kooli sisse saaks, esiteks sellepärast, et siis saaks ta koolis käia koos juba tuttavate lastega ja teiseks sellepärast, et kool asub hea koha peal kus palju normaalseid meie suguseid inimesi (no ma ei julge küll öelda, et meie normaalsed oleme aga vähemalt püüame).
Kooli ainukeseks miinuseks on see, et kool kestab vaid laste 7 aastaseks saamiseni ja siis peab uuesti kooli vahetama.
Tüüpilised siinsed algkooli klassiruumid 

Kuna kool ei asu taas meie kodust jalutamise kaugusel siis kooli sissesaamiseks on väga vähe lootust. Seda enam, et 60 saadava koha peale oli eelmisel aastal 356 tahtjat.
Minule oleks sama kaugele sõita kui praegu lasteaeda ja kui autot ei oleks saaks väga hästi ka bussidega mis meil maja eest lähevad. Samas bensiini peale läheks aastas kokku palju raha.

6.
Plussid:
Väikene kool, mitte kaugel Greta lasteaiast, kuhu samuti mõned ta praegused sõbrad läheksid (arvata on, et sõbrad saavad sisse kuna elavad kooli piirkonnas). Väga heade tulemustega kool. Armas ja kodune, lapsed elavad ja rõõmsad. Väikene mänguväljak.
Miinuseks, et kestab taas vaid 7 aastaseks saamiseni ja siis peab uuesti kooli vahetama (järgmise aste kool on küll kohe üle tee).
Kooli pean sõitma autoga ja kui autot ei ole siis saab ka bussiga kuigi tuleb bussile lisaks üsna pikalt veel kõndida.
Sisse saamine ei ole välistatud kuigi tahtjaid on rohkem kui kohti ja meie koolipiirkonnast kaugel.

7.
Kool mis meie kodule kõige lähedamal. Kutsun seda HOTELLiks kuna see näeb välja nagu hotell. Kohti 60, tahtjaid eelmisel aastal 166.
Plussid
Asub väga lähedal ja me saaks kooli jalutada, mis loomulikult hoiaks palju bensiiniraha kokku ja oleks muidu mugav :)
Värskelt ehitatud koolihoone, uus ja puhas.
Klassiruumid normaalse suurusega
Normaalsed mängu ja spordiväljakud


Miinused
Suur kool, ma eelistaks väiksemat ja hubast.
Klassiruumid näevad välja kui konverentsiruumid. Pikad kitsad koridorid ja klassid kõik ühesugused.
Kuskil ei olnud näha laste kunstitöid (võib olla ka sellepärast, et koolimaja alles nii uus).
Klassides oli kasutusel valgusfoori süsteem. See tähendab, et kui keegi käitub halvasti siis saab ta punase tule ja kui ennast parandab päeva jooksul siis liigub tagasi rohelise tule juurde (umbes midagi sellist). Ma ei näinud sellist süsteemi ühegi teise kooli juures ja ma järeldan sellest, et koolis on palju halvasti käituvaid lapsi (võib ka olla, et süsteem on sisseseatud selleks, et halvasti käituvad lapsed kohe tähelepanu alla saada enne kui probleemid kasvavad suuremateks).
Veel oli koolis mingi Karupoeg Puh-i süsteem mida üks õpetaja meile kui masinalt ette vuristas. Ma vaatasin teda suu ammuli ega saanud millegist aru. Minu arvates täiesti mõtetu möla mida ma küll ei taha, et minu lapsele pähe taguma hakatakse, kuigi mõte võib ju hea olla. Üks mõte sellel süsteemil on näiteks midagi sellist, et kui sa vigu teed siis ära lase ennast norgu vaid 'bounce back' nagu teeb seda Tiger.
Lahtisteuste päeval kohale tulnud vanemate seas tundsime me ennast väga üksikutena. See võib küll vale mulje olla aga kui ma ringi vaatasin siis ei jäänud mulle silma ühtegi sellist peret (või ema) kellega ma kujutaks ette sõber olla sellisel tasemel, nagu ma praegu olen emadega Greta lasteaias. Nagu nii saab Greta lastega sõpradeks ja siis oleks nii tore kui ka mina saaksin nende lastevanematega hästi läbi.

Koolis oli välja pandud mõned laste koolitööd (kirjutamise omad). Ma olen kindel, et välja oli nopitud kõige paremad palad. Ma ei suuda küll ette kujutada, et selle aasta oktoobris Greta kirjutaks juba 5-6 lauselisi jutte kokku, 4 aastaselt siis?!?!
Gretale oli meiega kaasas seda kooli vaatamas ja talle meeldis kool kohe väga SELLEPÄRAST, et ühes klassis, mängunurgas, oli pehme printsessi nukk :) No kui ta sinna kooli määratakse siis vähemalt on tal midagi mille pärast sinna minna :)

8.
Samuti meie lähedal asuv kool. Kohti 60, tahtjaid 146
Plussid:
Fantastiline koolimaja. Moderne, puhas ja ökoloogiline. Suured klassiruumid. Koolimaja laed nägid välja nagu suur aukudega juust kust iga teatud tunni tagant värsket õhku sisse pumbati. Suured avarad puidust turnimisvahenditega mänguväljakud ja suur spordiväljak. Seda suurust rõhutan ma siin koolide kirjeldusel mitmel korral kuna see on üsna haruldane, et koolil on väljaspool palju ruumi. Väga paljudel koolidel ei ole isegi oma spordiväljakut.

Kooli aula ja söökla
Miinused:
Palju sotsiaalabi perekonna lapsi ja imigrante.
Õpetajad enamuses ülekaalulised.
Mitte väga hea tasemega kool.
Meie nimekirja kahjuks ei lähe (kahjuks sellepärast, et minu arvates oli selle kooli ehitus kõige ilusam ja praktilisem võrreldes kõikide teiste koolidega aga loomulikult on kooli tase tähtsam kui ehitus ise).


Paari järgneva päeva jooksul peame siis ära otsustama mis koolid me Gretale välja valime ja saatma oma nimekirja kohalikule valitsusele.

Minu esimene valik oleks ilma mingi kahtluseta kool number 2 (kunstikool) AGA mind paneb muretsema see tõsiasi, et ilma autota on sinna kooli pea võimatu minna. Sellegi poolest läheb see nimekirja algusesse kuna võimalused sinna sisse saada on nagu nii nii väikesed.
Kui Gretale sinna kohta ei pakuta siis me jääme ootejärjekorda mis tähendab, et veel on lootust Greta sinna kooli sisse saada kui mõni koht peaks mingil põhjusel vabanema järgmiste aastate jooksul  (ise asi kas me tahame siis enam Greta kooli vahetama hakata kui ta ühe kooliga juba kohanenud on ja kui selle kooliga enam-vähem rahul oleme).

Strateediliselt mõeldes peaksime teisele kohale panema meie lähedal asuva kooli number 7 (Hotell) kuna tõenäoliselt saab ta sinna sisse. Mina ise paneks selle nimekirjas alles peale kooli number 5 ja 6 aga siis on oht, et äkki määratakse meile mõni teine siin meie lähedal olev kool, millest me kõige vähem vaimustatud oleme.
Kuigi see 'hotelli' kool oli paar aastat tagasi rahuldava tulemusega kooliks nimetatud siis viimaste aastate jooksul on kooliga palju tööd tehtud. Oma suureks imestuseks leidsin, et see kool on Daily Telegraph järgi meie piirkonna parimate algkoolide topis 5ndal  kohal. Ma küll ei tea kui usutav on Daily Telegraph-i nimekirjad aga kuna ta seal on siis mingi näitaja see siiski on, seda enam, et teisi siin nimetatud koole seal nimekirjas ei ole.
Me naabrilapsed käivad samuti samas koolis ja naabrimees just ütles, et ma pean ka sellele mõtlema, et kui Greta samassse kooli läheb ja kui ma mõnikord talle järgi ei saa minna siis nemad saavad ta koju tuua :) Ma pärast hakkasin mõtlema, et kuigi ta mõttekäigul on tõetera sees siis samas võib hoopis nii juhtuda, et neamd ei saa oma lapstele järgi minna ja mina hakkan neid koju tooma :)

Kolmandale ja neljandale kohale paneme arvatavasti koolid number 5 ja 6 kuigi sinna sissesaamine on peaaegu, et võimatu.

Vastused saame teada Aprilli keskel. Kui me sellega rahul oleme siis on kõik OK, kui ei, siis peame ootama kuni Septembri alguseni. Paljud pered kas muudvad meelt või loobuvad pakutud kohast või hoopiski kolivad suve jooksul oma piirkonnast ära mis siis omakorda mõjutab ka kõikide teiste tahtjate tulemusi.

Vot sellised lood meil siin praegu.
Kuigi see jutt enamustele tuli kindlasti väga igav siis vähemalt endale sain ma küll kogu asja palju selgemaks.

26 comments:

  1. Minul oli õudselt põnev lugeda, elan kaasa :D

    ReplyDelete
  2. Mitu kilomeetrit sinna kunstikooli on?

    ReplyDelete
  3. Tikker, leidsin nüüd mõned pildid internetist, eile öösel ei olnud aega :)

    Liina, rattaga kooli sõitmine ei tule kõne allagi, kui sa seda silmas pead :) Kooli on meie majast umbes 2.5km

    ReplyDelete
    Replies
    1. 2.5km ei ole ju palju :) Tõmbad Gretat skuutril.

      Delete
  4. Ma ei saa hästi aru, kõigis neis koolides on sisesaada tahtjaid mitmeid kordi rohkem kui mahutavaus lubab. Kuhu siis ülejäänud peavad minema?

    ReplyDelete
  5. Pagulane, ma ise ka ei saa täpselt aru kuidas neil see jagamine käib ja kuidas üldse lapsed kooli ära mahuvad kuna kõikidesse meie rajooni koolidesse (kokku 36 kooli) on keskmiselt 100 tahtjat rohkem kui kohti (mõne kooli puhul isegi 200 või 300 rohkem).
    Tean, et iga aasta avatakse erinevates koolides kahele klassile lisaks ka kolmas algklass, aga seda saab üks kool teha vaid kaks aastat järjes ja siis peab taas vaid kahe klassi peale minema, et kogu kool liiga suureks ei paisuks. Mis kool sel aastal lisa klasse avab seda otsustatakse siis kui kõik avaldused on sisse antud.

    Aga sellele vaatamata ma ei saa ise ka aru kuhu kõik lapsed ära mahuvad. Paar aastat tagasi seda probleemi ei olnud ja lapsed mahtusid vabalt kohalikkesse koolidesse (nii on mulle enamus koolide direktorid öelnud). Oma osa on ka beebibuumil ja Euroopa Liidust sisse voolanud inimestel.

    ReplyDelete
  6. Meie käime iga päev 2,2km. Ja sama palju koju tagasi.

    ReplyDelete
  7. Aga kas ei saa olla et paljud lapsed on mitmesse kooli ennast kirja pannud, seetõttu nii palu tahtjaid ...
    Huvitav lugemine ja väga keeruline probleem, täiesti arusaamatu :)

    ReplyDelete
  8. Mermaid, väga tore ju kui teie kooli jala käite aga mina 4 aastasega ei hakka käima 2.5 km. Gretale on alguses kella 3ni koolis olemine juba piisavalt väsitav kuidas ma siis sunnin teda hommikul veel nii pikka maad kõndima ja pärast sama pikka tagasi koju.
    Seda enam, et tee viiks läbi kohtadest kus isegi kõnniteed ei ole ja muidu ka ei ole turvaline pimedas kooberdada (sügisel on hommikuti ju juba pime) :) Ka siis kui see peaks olema vaid nendel päevadel kui mul mingil põhjusel autot ei oleks.

    Kersti, ma arvan, et oma osa on sellel jah, mitu inimest on teatud kooli esikohale pannud aga see ei seleta ikkagi seda kuidas kõik lapsed ära mahuvad kuna ka teise või kolmanda koolidesse on rohkem tahtjaid kui kohti. Osa inimesi ehk kolivad piirkonnast ära aga see number arvatavasti ei ole just väga suur.

    ReplyDelete
  9. Kool hakkab teil tõesti vara peale. Kas need neljased lapsed peavad siis kella kolmeni tundides istuma ja õppima? Raske ette kujutada. Ma lükkasin oma tütre lasteaeda mineku edasi, sest kahepoolene tundus nii väike. Läheb kolmepooleselt lasteaeda ja kui elaks teie kandis, siis vist otse kooli. Aga keeruline prboleem jah ja hoian pöialt, et saate sinna, kuhu ise kõige rohkem tahate!

    ReplyDelete
  10. Riina, neljased lapsed istuvad iga päev kella kolmeni koolis jah. Eks nad ikka suuremal osal mängivad seal aga lugema ja kirjutama õpivad küll, matemaatikat ka. Need laste koolitööd mida mina kooliga
    tutvumas käies nägin olid küll hirmutavad kuigi eks me näe palju Greta kooli mineku ajaks kirjutada oskab.

    Mul tegelikult ei ole selle kooli mineku vastu midagi muud kui vaid see, et see on kohustuslik-see tähendab, et kui tahame kuskile reisule minna siis saame vaid koolivaheajal kui piletid kallid :)
    Ideaalselt ma tahaks, et Greta käiks 4 päeva koolis ja oleks ühe kodus aga nii ei saa (või tegelikult vist saaks ka aga hakka siis taas lapsele teistsuguseid reegleid tegema kui ülejäänud ta sõpradel)

    Ise arvan, et lapsele meeldiks seal väga, mis tahes kooli ta siis sisse saab. Samas siine koolis käik on ju lühem kui näiteks pikad päevad Eesti lasteaedades. Nad seal küll ei õpi sel määral aga samas see kerge õppimine teeb asja lapse jaoks põnevamaks, vähemalt meie lapse jaoks küll :)
    Greta läheks kindlasti hulluks kui ta seal kõik päevad vaid mängima peaks.
    Aga eks ma siis kirjuta sellest kooli asjast täpsemalt Septembris kui Greta kooli läheb :)

    ReplyDelete
  11. Mul ka väga huvitav lugeda. Mis sest et laste kooli lõpetamine lähemal kui algus :)
    Võrdluseks on Torontos päris rangelt kindlaks tehtud, et kui elad mingil tänaval, siis sellele on määratud oma "home school", mis peab lapse vastu võtma ja kuhu sa tegelikult pead lapse panema. Kui tahad mujale panna, siis võid proovida, kuid mingit garantiid pole, kas sinna saad. Nii mõnedki kolivad sellepärast mujale, et panna lapsed kooli, mis nende arvates parim. Või annavad fiktiivse aadressi, näiteks vanaema/tädi oma jne.
    Samas on ka mõned koolid, mis on kinnised, nii et ainult need lapsed saavad sisse, kes elavad kooli rajoonis.
    On olemas lausa veebileht, kuhu saad oma aadressi sisestada ning näed, millised koolid vastavad sellele (algkool, keskkool, gümnaasium).
    Muidugi on lisaks veel võimalus erakooli panna või katoliku kooli. Siis ela kus aga tahad :)

    Veel on mul kogemus, et siinsetes koolides, mille ümbruses immigrante, on õpitase suure tõenäosusega päris kõrge (millest aga põlised kanadalsed alati aru ei saa ;) las jääda siis meie saladuseks). Muidugi oleneb, kust need immigrandid ka pärit on. Kuid lastesse panustataks kõvasti, sest eks neile tahetakse paremat tulevikku anda uuel maal. Minu isiklik kogemus, meil oli palju korea, hiina lapsi ja ka ida-eurooplasi. Mäletan ka ühte huvitavat vestlust somaalia mammaga, kes väga rõhutas, kui tähtis on lapsele hea haridus anda.
    Hoiaksin siin pigem eemale nendest koolidest, kus ümbruses on kõvasti sotsiaalabi peal elavaid. Millegipärast käib see riigi rahal elamine vahel põlvkondade kaupa. Ja milleks siis haridust vaja on...

    ReplyDelete
  12. Heihei! Minu jaoks ka väga huvitav postitus. Raskest koolivalikuteemast kirjutab ka Anu Samarüütel Minu Londoni raamatus, näen et see on tõesti lapsevanematele peavalu tekitav probleem.
    Soome koolielust ei tea ma midagi, omad lapsed ka juba koolielust läbi. Aga see multikultuursus ja riigiabil elavate muulaste probleem on ilmselt igal maal päevakorras. Muidugi ei ole Soomes nii arvukalt muulasi kui UKs, kus juba ajalooline taust tekitab rahvaste kirevust. Aga tegelikult on sisimas soomlased parajad rassistid, kuigi nad seda välja ei näita, võtavad endale meeleldi Aafrikast nn `´ristilapsi`´ ja toetavad nende lugemisoskust 10-15 euriga jne. Porvoo on väike linn, aga siingi on enamik muulasi koodatud ometette tornmajadega linnajakku kus nad siis oma elutavasid järgides lebotavad, joovad ja kaklevad. Korterid on seal odavad sest ükski endast lugu pidav soomlane ega rootslane sinna elama ei lähe. Kajuks paljud eestlased elavad seal just odavuse tõttu, aga esimesel võimalusel kolivad mujale. Kui mina oma kesklinna üürikorteri esitlusel käisin, oli sinna tulnud ka mitmeid poolakaid, türklasi ja kurde, aga maakler vaatas neist viisakalt, aga täiesti sihikindlalt mööda. Õnneks valiti mind sinna korterisse ja hiljem kuulsin maaklerilt et muulastel on pea võimatu üürile pääseda, neid ei taheta ega usaldata. No soome sotsiaalühiskond on muidugi sedavõrd heal järjel et võimaldab maksumaksja raha eest muulastele lausa tasuta ja tööd tegemata mõnusa äraolemise, mis siis omal viisil põrkepallina jälle kohalike hoiakus väljendub.
    Ei taha olla terav, ja inimesi lahterdav. Ka võõrtööjõu hulgas on väga tublisid, töökaid ja intelligentseid inimesi.Tervishoiuvaldkonnas töötab väga palju eestlasi, ma isegi ju siin võõramaalane.Aga ikka mingil moel on välja kujunenud omad tavad kes kellega suhtleb, kes kus elab ja kes millist tööd teeb. Ja kui tött öelda siis on muulastega ikka üksjagu probleeme just selles osas et nad tahavad siin maal elada oma koduauuli kommete kohaselt.
    Igatahes elan Greta ja pere kooliotsingute saagale elavalt kaasa ja hoian pöialt et te ikka soovitud kooli saaksite. Greta paistab olevat selline rikka fantaasiaga ja humanitaarkallakuga laps, et see liin ikka koolis edasi arendatud saaks.

    ReplyDelete
  13. Killuke, meil on ka selline veebileht kust saad näha mis on sinu piirkonna koolid ja seda lehte kasutab ka kohalik valitsus kui lapsi koolidesse jaotab. Kooli saab sisse esmajärjekorras see kes koolile lähemal on (reegleid sissesaamiseks on teisigi, nendest kirjutasin minu esimeses koolide sissekandes).
    Samas kui koolis on kohti 60 lapsele aga kooli lähedal elab 100 või 160 last siis ela kui lähedal tahad kohti lihtsalt ei ole.

    Imigrantide vastu ei ole mul samuti midagi kuna enamuses on nad jah väga innukad õppima ja tänulikud, et saavad siin maal elada, töötada ja lapsed kooli siin panna. Aga näiteks mõnedes suuremates linnades, nagu Manchester ja Birmingham, kus imigrante meeletult palju ei ole üldse haruldane, et mõnes klassis ei ole ühtegi kohalikku last ,või siis vaid üks või kaks terve klassi peale. Ime ei ole siis, et kohalikud sisserännanute vastu on kui nad ise varsti vähemuses.
    See kooli kohtade puuduse probleem läksgi eriti hulluks siis kui Euroopa uksed lahti läksid.
    No ei ole ju lihtsalt võimalik, et kogu maailm mahuks ära maalapile mis näiteks Soomestgi väiksem. Ime ei ole siis, et nii haridus kui tervisesüsteem kokku hakkab kukkuma

    Usukoolid on muideks siin kõige populaarsemad ja nendesse on meeletu tung. Need koolid on väga hea tasemega ja enamuses alati edetabelite tipus. Me paneks ise Greta ka ühte sellisesse aga kuna me ise kirikuliikmed ei ole siis sisse saamine on pea täielikult null.

    Sotsiaalabil elavad pered (põlvkonnad) on aga tõesti need kõige hullemad. Aru ma ei saa kuidas see siin maal üldse nii hulluks on lastud minna, et mitu põlvkonda inimesi saab elada ilma päevagi tööl käimata ja vahel veel paremini kui kõrge sissetulekuga pered. Ah ma üldse ei hakka selle teemaga ennast ärritama. Õnneks valitsus hakkab nüüd tasapisi seda segapundart harutama aga see kindlasti võtab ikka aastaid aega kui üldse seda ongi enam võimalik lahti harutada :)

    ReplyDelete
  14. Katrinliias, sa kindlasti ei tea aga ma ise elasin Porvoos kokku 2 aastat nii umbes 20 aastat tagasi :) Aleksanderi katu nurga peal (seal nurga peal oli vanasti burgeribaar ja kommipood aga ma ei tea kas need enam alles :)

    Tänud, et mainisid Anu Saamarüütli kirjutist Minu Londoni raamatus. Ma ei mäletanudgi seda enam, lähen ja loen kohe üle mida ta seal ütles :)

    Meil on siin igal linnaosal üks osa kus on sotsiaalabi majad. Meie elame küllaltki normaalses osas ja me armastame oma maja nii maja enda kui ka positsiooni poolest (meile on kõik tähtsad kohad käejala ülatuses nagu näiteks 5 min rongijaama kust Londoni saab, tähtsad mootoriteed, bussiliiklus, raamatukogud, arstiabi ja ROHELUS) Nimelt oleme me just Londoni piiri peal ja meist kaks sammu edasi on juba 'põllumaad' :)
    Miljonimaju siin ei ole aga kahe sammu kaugusel küll ja sellest siis ka probleem, et me jääme just natukene kaugeks nendest miljonimajade juurde kuuluvatest koolide piirkonnast. Koolid on automaatselt sellistes piirkondades paremad kuna inimesed intelligentsemad ja seega lapsed rohkem õpihimulisemad.
    Sotsiaalabi majad on natukene lähemal kuigi mitte otseselt meie piirkonnas. Miljonimajade koolidesse on juba kohalikke seas nii palju tahtjaid, et nad kõik ei saa sisse ja siis hakkab just see kaugus rolli mängima.
    Kolida meil kooli pärast praegusel hetkel ei tasu kuna see ei garanteeriks just kooli sissesaamist ja kinnisvara hinnad nendes piirkondades on loomulikult hirmus kõrged. Saaksime väiksema maja kui praegu ja maksaks mitu korda rohkem. Kui oleks miljon naela siis ei oleks loomulikult probleemi kuskil seal kandis maja muretseda aga kui meil oleks nii palju raha siis ei oleksgi mingit probleemi kuna Greta paneksime siis kohe kindlasti erakooli.

    Me tegelikult ei ole siin üldse meeletus paanikas nende koolide pärast kuna üksgi siin nimetatud kool ei ole paha. Seda enam, et peale algkooli kui Greta on 10 või 11 paneme ta nagunii erakooli (vähemalt selline on meie plaan) lihtsalt praegu kahe majalaenu ja Pete lepinguliste töö kõrvalt oleks see liiga riskantne ja stressirohke.

    Aga mul on hea meel, et te kõik lugejad seda juttu nii huvitavana leiate ja meile kaasa elate :) :)

    ReplyDelete
  15. Vabandust, Alice, et nende teemadega Sind veidi ärritasin, samuti ärritun ise sel teemal. Soomes on ka asi tõesti hull ja pole haruldane kui sotsabi saavad muiduleivasööjad sujuvalt toetuse saajate nimekirjast üle rahvapensioni saavate inimeste nimekirja kantakse, ilma päevagi tööd tegemata. Siiani on valitsus suuremeelne ja uimane, eks näe uue presidendi käekirja.
    Aga tulevikus uued helged teemad, tervitusi teile kõigile ja ise just vaatlen hetkel Londoni lennu- pileteid aprilliks!Tervitades, Katrin

    ReplyDelete
  16. Pole hullu katrinliias, ega sina mind ei ärritanud vaid see teema on selline, et kui alustada siis on raske pidama saada kuna olukord on minu arvates hullemast hull. Lihtsalt kui peensusteni sellesse teemasse laskuda siis ajab nii vihane kuidas üks riik üldse sellisesse olukord on suutnud sattuda ja miks ta varem ei ole selle peatamiseks midagi ettevõtnud...aga noh siit läheb asi omakorda poliitiliseks :)

    Seega olen tahtlikult seda teemat oma blogis vältinud. Mõnedel lugejatel (eriti Eesti omadel) oleks raske sellest aru saada kuna Eestis veel midagi sellist ei toimu (õnneks :)

    ReplyDelete
  17. Liina, tead esiteks võib sinna kooli tegelikult rohkemgi maad jala olla kuna ma ütlen 2.5km selle järgi mis seal veebilehel on mis kodu ja kooli vahelist maad mõõdab. See aga on otse tõmmatud joon kodu ja kooli vahel ja mitte see vahemaa mis pidi sa ise kooli sõidad.

    Teiseks, kui autoga kooli sõita siis läheb tee läbi metsatukkadest kus ei ole kõnniteed, tänavavalgustusest rääkimata seega jala sinna kohe kindlasti ei saa.
    Peale selle ma ei näe mingit mõtet miks ma peaksin 4-5 aastast last koolipäevale lisaks 5km jooksutama. Ma arvan, et ta tahaks hoopis peale kooli magama minna mitte pikka maa kõndima hakata või rattal sõita :)
    Pluss mulle endale tuleks kahjuks 10 kilomeetrine kiirkõnd päevas :)

    See vahemaa mure ei ole tegelikult üldse praegusel hetkel tähtis kuna mul on ju auto ja tavaliselt ma olen ilma autota vaid nendel päevadel kui Pete või minu auto ülevaatusel on (aastas korra kaks) Tähtsam on ikka kool ise :)
    Lihtsalt kahju, et sinna kooli ei saa kõndida või bussiga sõita kui vaja aga ega me sinna kooli kohta nagu nii ei saa :)

    ReplyDelete
  18. Ilmselt kõige suurem vahe on selles, et kohtade arv pole koolis ära määratud, nii et ikkagi on määratud ainult üks (erineva astme) kool sinu tänavale. Kui lapsi tuleb rohkem, kui pinke, siis pannakse kooli õuele suured vaguni moodi klassiruumid. Kui seal sees olla, siis ega ei saa aru, et kusagil väljas oled. Mõnele õpetajale see omaette olek meeldib, mõnele mitte. Minu tüdrukute koolis oli neid ekstra karpe vist lausa kuus, kui nad kooli läksid. Tasapisi viidi neid ära, ja praegu pole ühtegi seal. Samas üks kool, kust tööle minnes mööda jalutan, on saanud kaks karpi juurde. Nii hoitakse ka ära, et laste arv klassis liiga suureks ei läheks.
    High school on omaette lugu. See sarnaneb pigem juba ülikoolile, kus loengutel käid. Ning need on tõeliselt suured mammutkoolid.

    ReplyDelete
  19. Killuke, väga huvitav lugeda kuidas kuskil asjad toimivad. Meil siin on ka neid karpmajakesi koolid ejuures. Tavaliselt siis kui koolis käivad ehitustööd ja siis pannakse lapsed ajutiselt 'karpidesse' :) aga mõne kooli juures on ka need karbid lisatud just selleks, et lisa klass moodustada.
    Samas kuna meil on maa-ala ruutmeeteri hind siin Londoni lähedal nii hinnaline siis kõikide koolide juures ei oleks lihtsalt seda ruumi kuhu selliseid kaste panna. Hea kui koolil spordiväljakgi on. Olümpia ajal hakkatigi palju sellest rääkima kuidas eelmise valitsuse ajal oldi paljude koolide spordiväljakud maha müüdud ehitusfirmadele ja lastel ei ole nüüd võimalusi enam sporti teha samal tasemel kui vanasti.

    Aga kuidas teil koolid suudavad siis lapsi näiteks kas või aulatesse või sööklatesse ära mahutada kui neid kaste näiteks tava 2 või 3 klassile lisaks veel kaks või kolm hoovi peale tuuakse?
    Meil on maksimum number õpilasi ühes klassis 30 millest üle ei tohi minna. Seega ühe kooli juures oleks juba ainult algklasside lapsi kahe karbi ja kolme klassi juures kokku 150. Nii ja sinna lisaks siis veel kõikide teiste klasside lapsed. Sellised koolid oleks ikka hirmus suured.

    ReplyDelete
  20. Üks suur vahe on kindlasti selles, et siin ei ole sööklaid. On ainult "lunch room", mida muul ajal koolitundideks kasutatakse. Seal on lauad ja toolid, kus lapsed võivad oma kodust kaasa toodud võileivad ära süüa (või heal juhul termoses sooja toidu). Väga paljud käivad lõuna ajal kodus, kui elatakse väga lähedal. Kui ollakse juba küllalt suured (6-8 klass), siis minnakse ise (vahel ka hoopis mõnda kiirtoidukohta, kuigi samas peab olema lapsevanema luba, et ma olen nõus lapse väljumisega kooliterritooriumilt), kui väiksemad, siis tuleb ema-hoidja järgi ja viib koju. Lõunatund kestab terve tunni, millest 20 minutiga peab oma kodust kaasa võetud toidu nahka pistma, siis aetakse kõik õue mängima, peaaegu et iga ilmaga. Ühtepidi väga kena, et lapsed sunnitakse välja, kuid teisalt on see söögiosa üsna nirult üles ehitatud. Kui proovid siinsetele mammadele rääkida midagi soojast toidust, siis vaadatakse sind pika pilguga. Ning üks eestlane ütles, et meil sellist sotsialismi vaja ei ole, jõuame ikka toidu kaasa anda! Eks vaestele võib ju midagi olla... Täiesti kummaline arusaam.

    Aulaid eraldi ei ole, suuremateks üritusteks kasutatakse võimlaid, kus lapsed vajadusel lihtsalt põrandal istuvad (võimlad saab ka väiksemaks muuta vaheseintega). Ma mäletan, kuidas imestasin ameerika filme vaadates, miks võimlas pidulikud asjad toimuvad. Nüüd enam ei imesta :)

    Koole (mõtlen algkoole ja keskastme koole) on tegelikult päris tihedalt (on isegi juttu olnud, et liiga palju ning võiks mõni kinni panna). Koole on mitut sorti public school süsteemis. On algkoolid, kus lapsed käivad neljandast eluaastast kuni 8nda klassini, on algkoole neljandast eluaastast kuni 6nda klaasini, ja siis eraldi koole, kus on 7 ja 8 klass ainult. Ning siis lõpuks muidugi high school (aga nagu nimetasin on see täiesti omaette süsteem).
    Õnneks ikka ruumi siin Torontos jätkub. Suured platsid on koolide ümber jooksmiseks ja spordi tegemiseks (ja lisakarpe panemiseks). Minu laste klassis oli alati kusagil pisut üle 20 õpilase! On muidugi ka koole, kus on ligi 30 last klassis.

    Mingit arvestust teevad vist ka linnaisad, kui planeeritakse ehitusi. Kas ikka kõrgehituse püstipanemine, mis toob ehk õpilaste juurdekasvu, on ikka õige. Ning siis võidakse öelda, et kurb küll, kuid pead poole vähem korruseid püsti panema jne. Kas see alati küll töötab, on omaette küsimus :)

    ReplyDelete
  21. Lugesin siin su postitust ja imetlen seda, et sa nii palju vaeva näed. Samas ei saanud ma, aga kohe üldse aru sellest mis puudutas sotsiaalperesid. Nüüd lugedes kommentaare sain aru mida sa mõtlesid selle all ja mida paljud mõtlevad. Saan aru, et probleem on nende perede elustiilis? Sest lapsed ju ometi pole milleski süüdi, et nendega suhelda ei tohiks. Samas aga tuleb hakata tahest- tahtmata suhtlema nende peredega kui lapsed samas klassis.

    Hakkasin siin lihtsalt mõtlema praegu, et huvitav kas prantslased näevad mind ja mu peret samamoodi siin riigis, sissetungijate ja õnneotsijatena.

    Teile aga edu. Mull emeeldis kirjelduse järgi kõige enam just see kunstikool sest teaksin, et minu lastele oleks see südamelähedane :D Ja mulle endale ka :D

    ReplyDelete
  22. Jane, tead mul on sulle raske seda sotsiaalabi perede asja seletada või õigemini sul sellest aru saada kuna Eestis sellist asja ei eksisteeri ja olen kindel, et samal moel ka mitte Prantsusmaal.
    Et seda täielikult mõista pead sa ise siin elama ja seda nägema.

    Loomulikult ei ole lapsed millesgis süüdi ja ma üldse ei ütlegi, et kõikidest sellistest lastest peaks eemale hoidma. (Samuti ei ütle ma, et KÕIK sotsiaalabi pered sinna eemalehoitavate klassi kuuluvad :).
    Pigem on asi selles, kuidas neid lapsi on kasvatatud. Tihti tegelikult probleem just selles et neid ei olegi kasvatatud või armastatud sel viisil nagu meie omi lapsi kasvatame ja armastame.

    Sellega seoses on nendel lastel tavaliselt palju käitumisprobleeme ja krõbe keeleline kasutus, nad ei ole eriti intelligentsed, tihti lärmakad ja kiusajad. Teine probleem ka selles, et paljude selliste laste vanemad kasutavad näiteks alkohooli ja narkootikume. Mida neil muud ongi teha kui nad tööl kunagi käima ei pea kui kodus istuda, arvutimänge mängida ja pudelist kangemat kraami rüübata.
    No kujuta siis ise ette kui Greta saaks sõbraks kellegi sellise tüdrukuga, kes ise on küll igati tore aga kelle vanemad kodus näiteks narkootikume kasutavad. Ma ei julgeks Gretat kunagi lasta sellise lapse koju mängima minna. Kuidas ma seda mitte lubamist seletan siis nii talle kui ta sõbrannale?

    See on siin vaid üks väga värvikas näide ja ma taas üldse ei väida, et kõik sotsiaalabipered narkarid on.

    Samuti kuna selliste perede vanematel tavaliselt ei ole haridust ja nad on madala intelligentsuse tasemega siis oleks nendega väga raske suhelda kui peaks mingi probleem lastega tekkima. Peamine nende poolne reaksioon oleks metsik sõimu sõnade lennutamine ja 'sõrme' õhku vibutmine.

    Seega, kui mul vähegi valida on siis ma tahan valida oma lapsele kooli kus selliseid peresid ei oleks. Mul oleks palju vähem muretsemist nii mu lapse hariduse kui ta suhete pärast kui ta käiks koolis kus enamus lapsed on sellistest peredest nagu meiegi.

    Paanika aga tulebgi sellest, et kui me just oma last erakooli ei pane siis meil ei ole palju midagi otsustada kuna kohalik valitsus määrab millisesse kooli me laps läheb. Me saame vaid loota paremat :)

    Seda aga ma ei oska kommenteerida kuidas prantslased teisse suhtuvad. Igal maal on need asjad erinevad. Inglismaa on niiiiiii multikultuurne maa, et siin ollakse harjutud teisest rahvusest inimestega ja tavaliselt sellest ei ole mingit probleemi. Ma olen ise siin elanud pea 20 aastat ja mind ei ole keegi paha pilguga vaadanud.

    Probleem aga tuleb viimasel ajal sellest, et paljud sisserännanud tulevad siia just hea sotsiaalabi pärast ja loomulikult selline 'sissetung' on riigile kurnav. Ei ole siis ime kui nii meditsiiniabi kui ka haridus allamäge siin riigis liigub. See omakorda ajab kohalikud inimesed vihaseks, kuna nemad ei saa enam omal maal seda mis neile ettenähtud kuigi nad on siia riiki panustanud.

    Praegu on palju paanikat Inglismaal sellest, et kohe saavad loa siin töötamiseks ka bulgaarlased ja Rumeenlased. Rumeenia aga on eriti kuulus oma kõrge kriminaalsusega. Ennustatakse, et aastas saab siia tulema üle 70 000 inimese nendest maadest. Ma tõesti ei tea kuhu kõik need siia tulnud inimesed ära mahuvad või kuidas riik suudab nende eest hoolitseda aga noh see on selline teema millesse ma ei taha laskuda kuna mingit õiget vastust või lahendust sellele nagu nii ei ole.

    Sorry, nüüd tuli küll väga pikk kommentaar aga ehk aitasnatuke aru saada :)


    ReplyDelete
  23. Loodan, et ma sind ei pahandanud. Ega tundub tõesti, et kui pole omal nahal tundnud ja näinud, siis ei oskagi arvata, et ka nii tugevad probleemid mujal valitsevad. Seega tõesti on vist kergem sellsit seltskonda vältida kohe varem kui pärast pead valutada kuidas sellega toime tulla.
    Tegelikult kui mõelda, siis on see sama nagu mul suurema piigaga Eestis oli. Tema klassis käis laps perest kus ei töötatud, joodi ja ei peetud midagi õppimisest ega haridusest. Ja sellel pere lapsi oli koolis mitu. Ropendamine, halb õppeedukus, suitsetamine , ringi hulkumine jne....ja mäletan selgelt kuidas mul olid ihukarvad püsti kui mu tütar temaga hakkas rohkem aega veetma. Mõjutused olid kiired tulema. Õnneks saime sealt ringist välja.
    Loodan, et leiad mida ostid :D

    ReplyDelete
  24. Viimane lause läks võssa :D Tahtsin öelda, et loodan, et saate just sellisesse kooli, millisesse soovite ja mis teie perele ja Gretale sobib :D

    ReplyDelete
  25. Jane, ei, ei, sa ei pahandanud :) lihtsalt seda sotsiaalabi klassi asja on raske seletada neile kes siin ei ela nii, et õige mulje saaks. (vähemalt ma ei oska seda hästi teha)

    Eestis küll sellise grupi inimesi ei ela kuna Eesti riik ei maksa ju aastast aastasse kellegile nii head sotsiaalabi kui Inglismaa aga see sinu toodud näide on üsna hea. Alkohool ei ole tegelikult nii määrav kuna ega nüüd kõik just alkohoolikud ka ei ole aga lihtsalt neil puudub endal haridus ja intelligentsus jne. Enam jaolt on nendel peredel ka hirmus palju lapsi, kuna iga lapse pealt saab ju taas lisa lapseraha, ja siis ongi seal uus põlvkond inimesi kasvamas, kes elult midagi muud kui sotsiaalabi ei oota.
    Hästi kurb minu arvates.

    ReplyDelete