Thursday, 24 January 2013

DISNEYMAA (osa 2)

Järgmise päeva hommikul ärkasime varakult. Õues sadas õrna lund. Otsustasime kohe, et kui lumesadu peaks taas õhtuks hullemaks minema siis jääme samasse hotelli ööseks ja sõidame tagasi järgmisel hommikul, kui õues vähemalt valge. 
Mina olingi hommikul vist ainuke kes ärevil oli. Mitte üldse sellepärast, et ma mingi suur Disney fän oleks vaid pigem sellepärast, et näha kuidas me selle päevaga hakkama saame. Greta, ma arvan, lihtsalt ei osanud väga ärevil olla kuna tegelikult ta ju ei teadnud mida see Disneyland endast kujutab. Petel oli see seitsmes kord Disneyland-is olla seega tema oli vana rahu ise. Nimelt töötas Pete kunagi ammu Eurostaris kust ta sai tihti tasuta pileteid Disneyland-i ja mõnikord korraldati neile seal lausa õppepäevi. Sellest hoolimata ei mäletanud ta palju kus täpselt midagi on, kuna siis ei olnud tal ju peret ja ta ei vaatanud kohta lapsevanema pilgu läbi. Siis oli peaeesmärgiks ikka vaid Ameerika mägedest alla sõitmine :).
Hommikusöök ei kuulunud hotellitoa hinna sisse aga seda sai 16 euro (umbes £13) eest eraldi osta. Alla 4 aastased lapsed said tasuta. Me siis veel ei teadnud, et meie hotelli lähedal on ka ostukeskus muidu oleks läinud ja ostnud oma hommikusöögi (ja lõunasöögi) sealt. Mina jätsin hotelli hommikusöögi vahele kuna mulle seal nagunii ei oleks palju midagi süüa olnud. Praadisin hoopis toas kartuleid ja sõin muna ning beaked beans (mille ma kodust kaasa võtnud olin). Hotellitoas oli kõik vajalik söögitegemiseks olemas. Telekast tuli parasjagu ka üks prantsuse film mis osutus väga heaks. Prantsuse keelest ma muidugi ei taibanud mõhkugi aga samas nagu sain kõigest aru :)
Kui olime söönud ja talveriided selga pannud alustasime sõitu Disneyland-i mis asus hotellist umbes 5 min autosõidu kaugusel (lumiste oludega natuke kauem). Tavalistel päevadel käis hotelli ja pargi vahet ka spetsiaalne buss, aga kuna oli nii palju lund siis jäeti see buss sel päeval ära. Meil vahet ei olnud kuigi kui me sama sõidu uuesti teeksime siis jätaksime auto hotelli, et vältida Disneyland autoparkla maksu (15 eurot, £12.50 päev).
Disneyland avati hommikul kell 10 ja suleti õhtul kell 18.00, mõnel päeval ka 19.00. Nädalalõppudel on park lahti laupäeviti kella 21.00 ja pühapäeviti kella 20.00. Täiesti võimalik, et kevadel ja suvel on teised lahtiolekuajad.
Kohale jõudes oli parklas vaid paar autot. Koht tundus inimtühjana. Natuke edasi kõndides veendusime, et inimesi siiski oli, aga enamus toodi parki bussidega. 
Disneyland koosneb kahest pargist: Disneyland Park ja Walt Disney Studios Park. Nende veebilehelt saavad asjahuvilised ise täpsemat infot. Nende kahele pargile lisaks on veel Disney Village (kus asub kino, kontserdiruumid, restoranid ja baarid jne). Siin on Disneylandi kogu kompleksi map kus ka Disney Hotellid on kirjas.
Siin on map Walt Disney Pargist, mis mõeldud rohkem vanematele lastele.
Walt Disney Studios Park

Walt Disney Studios Park
Ja siin Disneyland Park map, mis mõeldud rohkem noorematele lastele ja kus meie käisime.



See roosa lossi moodi maja on kuulus Disney Hotel, 3 minuti jalutuskäigu kaugusel Disneyland sissepääsust.
Kohe selle hotelli taga on Disneyland-i peaväravad. Piletite ost ja here we go :)

Pileti järjekorras seisma ei pidanud ja sisenedes avanes meile selline vaade. See on peatänav koos poodide ja paari söögikohaga. Kõik poed loomulikult müüsid Disney tegelastega seotud kraami. Pileti ostsime vaid Disneyland Park-i. Meil nagunii ei oleks olnud aega Walt Disney Studio Parki minna ja kuna Disneyland Park oligi rohkem noorematele lastele mõeldud siis piirdusime sellega. Pileteid sai osta eraldi igasse parki või mõlemasse korraga. Korraga kahte parki pileteid ostes tuli maksta vist mäletamist mööda vaid 10 eurot rohkem, igal juhul kindlasti palju soodsam. Ma teen hindadest eraldi kokkuvõtte pärast. Kassas öeldi meile, et kahepäeva pileteid enam ei müüda. Ma ei teagi kas see kehtib vaid talvekuude kohta või on nad täielikult kahepäeva piletite müümise lõpetanud. Pärast internetist vaatasin, et seal müüdi küll ka kahe päva pileteid seega võib olla, et lihtsalt väravast ei saa enam kaheks päevaks sooduspiletit osta. 




Kuna jõudsime parki kohe peale avamist siis õnnestus meil ära näha ka Disney 20 aastapäeva rong. Ma ei teagi kas see on midagi sellist mis vaid kord päevas seal ringi sõidab või ka mõnel korral keset päeva aga meie seda igal juhul rohkem sel päeval ei näinud.



Greta tundus algul olevat kui puuga pähe saanud. Kõndis ringi segase pilguga. Ma alles pärast sain pihta, et tema eesmärgiks oli Lumivalgukest näha ja seega kõik muu mis enne 'ette jäi' ei läinud otseselt korda. Samuti oli tal raske otsustada millele tähelepanu pöörata kuna ta oli samaaegselt ka lumest väga vaimustatud :) 
Millegipärast tulid kõik siia pandud videod nii halva kvaliteediga kuigi telefonis on nad tip top, aga noh tean, et vanaema teevad sellelegi vaatamata õnnelikuks :)


See oli tegelikult minu viga, et ma seda Lumivalgukese juttu Gretale ajama hakkasin. Ma olin kodus enne kuskilt pildilt näinud pöialpoisse ja Lumivalgukest ja olin kindel, et nad siin kuskil siis ka on. No tegelikult oli seal isegi täitsa Lumivalgukese 'ride' (eesti keeles siis vist sõit) olemas aga Lumivalgukese riietuses tädikest ei jalutanud küll kuskil ringi (kevadel ja suvel kindlasti jalutab kuigi need tegelased tegutsevad seal graafiku järgi. Kohapeal olles peab lihtsalt küsima keda kus ja millal näha saab).
Uinuva Kaunitari loss

Alustasime Fantasyland-iga.
Enamus nendes väikestes majakestes olid restoranid. Hommikul olid kõik kinni, aga vist lõuna ajal avati osa nendest. Kuna praegu ei olnud seal ju kõrghooaeg seega loomulikult palju vaiksem ja paljud söögikohad suletud.
Meie Gretaga kutsusime seda torni Rapunzeli torniks. Rapunzel filmi ostsime Eestis olles ja see on praegu meie pere lemmikfilm (Gretal Lumivalgukese filmiga samal kohal).



Selles Tuhkatriinu restoranis süües sai kohtuda vist ka printsessi endaga. Meie seal ei söönud, jalutasime vaid õue peal ringi.


Lumivalgukese sõit oli minu meelest väga mage ja peale selle ka üsna hirmutav. Greta hoidis pea kogu sõidu ajal käsi silme ees kuna igal pool oli näha vaid kurja nõida oma hirmutava näoga. Lõpus vaid paar minutit Lumivalgukest koos Printsiga. Sellel tablool öeldakse, et ooteaeg on 10 minutit, tegelikult ootasime vaid 2 minutit.

Kui me oma sõidu olime ära teinud, siis oli järjekord selline. Ühesõnaga järjekorda ei olnud pea üldse. Kuigi Lumivalgeke on Greta kõige lemmikum tegelane, siis see oli ainuke sõit mida Greta enam uuesti teha ei tahtnud. 
Buratiino sõit oli minu arvates samuti üsna mage, lühike ka veel kõigele lisaks. 
Dumbo sõit oli üks vähestest sõitudest mis lageda taelva all toimus (õigem oleks vist öelda, mida meie lageda taeva all tegime). Taas selline tavaline üles alla lendamine. Meil siin kodu lähedal olevas lõbustuspargis on samasugune 'karusell' ainult, et Dumbo asemel on roosad elevandid :) Järjekorda ei olnud, seega sõitsime kaks korda järjest ilma vahepeal isegi välja tulemata. 

Uinuva kaunitariga kohtus Greta ühes väikeses lossikeses. See oligi mõeldud nii, et seisad järjekorras ja siis saad ühe printsessiga privaatselt kohtuda. Lossis (tegelikult majakeses) oli kaks eraldi ruumi. Sina pääsesid sinna tuppa mis parasjagu vabaks sai. Ette teada ei olnud kes nendes tubades on, kuigi korravalvuri mees, kes järjekorra eesotsas seisis ja inimesi juhatas, küsis Greta käest kes tema lemmik printsess on. Kahjuks Lumivalgukest ei olnud sel hetkel kummaski toas muidu see mees oleks teinud nii, et Greta oleks ta juurde saanud. Mul oli sellest niiiiiii kahju kuna see oleks Gretale nii palju tähendanud kui ta oleks tema kõige lemmiku tegelase, Lumivalgukesega, rääkida saanud. Tema jaoks on ta ju ka päriselt olemas mitte ainult üks muinasjutt. Selle asemel sai ta näha Uinuvat Kaunitari, kellega tal tegelikult on kõige vähem mingit sidet. Pärast saime teada, et teises toas oli Belle (Kaunitar ja Koletise filmist). Seda filmi on Greta näinud ja see oleks talle ehk rohkem meelt mööda olnud, aga vahet ei olnud. Mulle meeldis see, et keegi ei keelanud ise pilti teha kuigi üks tädikene tegi kohapeal ka professionaalseid pilte, mida pärast võisid kalli raha eest poest osta. 
See printsessidega kohtumine oligi ainuke koht kus me kõige kauem, nii 10 minutit, ootasime. Ma kujutan ette, et nädalalõppudel ja koolivaheaegadel on seal metsikult pikk järjekord. Vähemalt ukse juures oli silt, et siit alates on ooteaeg umbes 45 min. 





Rapunzel, Rapunzel lase alla oma juus.


Tüdrukute WC silt
Minu arvates oli suurem osa sõite selles pargis nigelad, aga IT'S A SMALL WORLD nimeline sõit meeldis meile kõigile. Sõidad väikese paadikesega mööda erinevate maade rahvustest. Sõitsime selle sõiduga kohe mitu korda. Esimene kord vaatasime nukusid paremalt poolt ja teisel korral vasakult poolt. Hästi tore oli.








Muusika oli neil kahjuks jäetud jõuluprogrammi peale. Tavaliselt laulavad kõik tegelased laulu 'It's A Small World After All', mille viis on nii nakkav, et pärast on oht seda laulu terve päev laulda.

Panen siia video ka sellest laulust. Klip on Ameerika DisneyWorld-ist mis on paljude arvates palju vägevam kui Pariisi oma (ma ühtin selle väitega kuigi Ameerika oma olen vaid video ja piltide pealt näinud)
Kui olime selle sõiduga lõpetanud, siis oligi juba lõunasöögi aeg käes. Enne veel kui söögikohta otsima saime hakata teatas Greta meile, et ta jalad on märjad. Ja olidgi. Kuigi tal olid talvesaapad (snowboots) jalas, siis ei olnud need sobivad sulailmaga väikestes veeloikudes kõndimiseks. Jumal tänatud, et ta üldse meile seda ütles, et jalad märjad kuna see oleks nii temalik olnud märgi jalgu mitte üldse tähele panna. Ma ei tea kaua ta juba nende märgade jalgadega ringi oli käinud, aga vähemalt saime teada enne kui õhtu käes. Mina, kui ettenägelik ema ikka, olin kodust lahkudes autosse igaks juhuks meile kõigile talvesaabastele lisaks ka veel ühe lisa paari jalatseid kaasa võtnud. Pete tööks jäi vaid kiiresti joosta autoparklasse ja Greta kummikud autost ära tuua. Enne läksime kõik koos ühte toidukohta kus mina meile süüa tellisin samal ajal kui Pete mööda Disneyland parki ringi jooksis. Ümbes 20 minuti pärast oli mees hingeldades ja peaaegu hinge heitmas tagasi, aga kummikud tema käes olid täiesti teistsugused kui need mis mina autosse olin pannud. 
Pete rääkis mulle kuidas tema oli parklat otsinud ja ühe töölise käest prantsuse keeles juhiseid küsinud, kes ta siis mingi bussi peale oli juhatanud. Pete kuulas sõna ja sõitis selle bussiga kuhugi täiesti teise kohta kui sinna meie autoparklasse. Kui ta lõpuks oli sama bussiga siis tagasi punk A-ss jõudnud kartis ta, et me Gretaga läheme seal restoranis ootamisest hulluks ning otsustas, et jookseb hoopis poodi ja ostab Gretale uued kummikud ning paari sokke. Õnneks valis ta üsna kobeda komplekti välja ja parajalt liiga suured ka, et kesta pikemat aega. Ma küll veel  ise mõtlesin, et sel korral mingi nänni peale raha Disneyland-is raiskama ei hakka ning mingit kiusatust ei olnud ka, aga ikka läks teisiti. Ja loomulikult olid need kummikud koos sokkidega hirmus kallid aga mis teha :) Vähemalt jäid lapse jalad kuivaks.
Söögist nii palju, et kõikides kohtades väljaspool restorane oli söök ÕUDNE. Õigemine ka see koht mis meile esimesena ette jäi ja kus me sõime oli 'Toad Hall Restoran' Seal oli saada ainult rasvaseid friikartuleid kas kala või kanaga, mõnes kohas nägin, et oli ka mingit liha. Hirmus kallis veel kõigele lisaks. Väikest pulgajäätist alla 2.50 euro ei olnud võimalik saada. Ega ma tegelikult ei imestagi, kuna eks sellistes kohtades olegi ju kõik alati topelt hinnaga, samas olin ma millegipärast kindel, et vähemalt on võimalik valida ka midagi tervislikku kui vaid rämpstoit. Minule ei olnud seal midagi süüa, kuigi peale uurimist tõi üks tädike mingi spetsiaalse külmutatud toidu mulle näha. Paki peal ütles, et lihapallid ja ma siis ütlesin OK, maksin 7 eurot selle eest ja kui paki lahti tegin siis viskasin selle otsejoones prügikasti. Midagi nii rõvedat ei olnud ma veel enne näinud. Noh polnud hullu, sõin omi pähkleid ja banaani ning olin lõbus edasi. Pete ja Greta sõid kala ja friikaid ja olid samuti rõõmsad, eriti Greta kes pärast ka veel jäätist sai. Selle toiduga tuli vist ka üks imepisike topsikuke puuvilja kaasa. Siit pilt ühe restorani menüüst.
Korralikes restoranides, ma usun oli toit ikka palju kobedam, aga me ei tahtnud raha ja aega restoranis istumise peale raisata, eriti veel kui väiksema kui 100 eurose arvega ei oleks me sealt kindlasti lahkunud. 
Tegelikult vaatasin just 'Pizzeria Bella Notte' menüüd ja seal saab täiesti normaalse hinnaga nii pastasid kui pizzasid ja kõik muud itaalialiku. 
Kõhud täis ja jalad kuivad liikusime Mickey Mouse maja poole kus oli võimalik hiire endaga kohtuda.
Majas oli suur saal kus näidati klassikalisi Mickey Mouse multikaid sel ajal kui sa järjekorras seisad.
Üsna hea vaheldus neile, kes pidevalt pikas järjekorra peavad seisma. Pildil olevad käsipuud ääristavad olematut sinka vonka järjekorda. Meie ajal seal ei olnud järjekorrast haisugi, aga vaatasime natuke Mikit sellegi poolest. Me mõlemad Petega tunnistasime, et meile Mickey Mouse klassikalised filmid meeldivad. Ma ei ole neid küll kes teab mis ajast näinud, aga heameelega vaataksin üks päev uuesti.
Miki-Hiirega kohtumine oli taas privaatne, pilti sai ise teha ja pilti tegi ka professionaalne fotograaf. Greta natuke häbenes seega issi hoidis alguses käest kinni.

Miki midagi küll ei rääkinud aga tegi käte ja peaga ennast arusaadavaks. Näitas Gretale oma tuba ja tegi talle ühe mustkunsti triki.













Nagu te juba eespool toodud kaardi pealt näha võisite, siis Dineyland Park on jagatud eraldi osadeks. Kõik eelpool toimunud sõidud ja meelelahutused toimusid pargi Fantasyland osas. Seal oli veel erinevaid atribuute ja sõite, aga ma ei teinud kõigist pilte.
Lisan siia ühe hea lingi kus on kõikide Fantasylandis olevate atribuutide ja restoranide kohta kasulikku infot (ooteajad, vanusegrupid, restoranide menüüd koos hindadega). Mina leidsin selle lehe alles nüüd, aga sellest oleks palju kasu olnud kui ma seda enne reisi oleksin uurinud.

Edasi liikusime Discoveyland osasse.  
Head lisainfo selle osa kohta saate siit
Seal olid osad sõidud kinni, kas halva ilma või lihtsalt remondi tõttu, ning osa sõite tundusid nii Gretale kui meile mitte eriti kutsuvad seega selles osas me palju aega ei kulutanud. 

Selliste rakettidega aga käis Pete ja Greta küll kohe mitu korda sõitmas.
'Eh, something is wrong, I can't do my seatbelt up!'
Excusez-moi...  

Vahepeal tuli isegi päike välja. Temperatuur oli ehk kuskil 0 kraadi ringis. Vahepeal sadas tibake lund aga õnneks mitte tibatki vihma. Vihmaga oleks vist tõesti seal tülikas olla olnud, kuigi väga paljud sõidud koos järjekordadega olid katuste all.

Meie Disneyland-i KÕIGE lemmikum sõit oli Peter Pan's Flight. 

Sõit kujutas ennast õhus laevakestega lendamist. Hästi tore ja hästi ilus silmale. See vist oli ainuke sõit seal mille nimel ma oleks nõus 45 minutit järjekorras seisma. Me lendasime nende laevakestega lausa kolm korda järjest. Kui esireas istuda, siis on ka natuke närvikõdi, aga sellist mõnusat mis naerma ajab. 

Edasi liikusime Adventureland-i, mille täpsemat kaardi saate vaadata siit ja siit saate infot iga atribuudi kohta (mis vanusegrupile mõeldud ja kui pikk on ooteaeg)
Seal me väga kaua aega ei veetnud. Gretale hirmsasti meeldis see suur mereröövlite laev. Ta oleks seal vist päris kaua ringi jooksnud aga meil hakkas lõpuk igav. Käisime ka pealuu sees kus oli labürindi moodi käigud. Seal oleks natuke vanematel lastel hästi tore üksteist taga ajada kuna seal oli nii palju erinevaid nurgakesi ja ruumikesi kuhu ennast peita, luukered ja aardekastid sellele lisaks. Ma küll aga ei tea kui palju inimesi seal kõrghooajal sees tavaliselt on seega võib olla siis jooksmiseks ruumi ei oleks.





Aladdini käigud



Järgnevaks Frontierland
Täpsem info selle osa kohta siin.
Ütleme nii, et need kes on vaimustatud Wild West-ist nendele meeldib ka see osa pargist.
Selles õudustemajas me ei käinud, aga Pete-i jutu järgi pidi see väga vinge olema. Ma ei taha siin nende inimeste üllatust ära rikkuda, kes sinna sõita plaanivad seega ei ütle mis seal majas huvitavat juhtub. Mul oli küll suur kiusatus minna, aga üksi ma ei julgenud ja Gretat me sinna kaasa võtta ei tahtnud. 

Seal Wild West-i osas ei olnudgi palju midagi teha. Meil oli seal üsna igav. Tegime vaid sellise suure laevaga saarele tiiru ümber.

Tagasi peatänaval kus Pete ostis 'Caseys Corner' söögikohast endale kohvi ja Gretale friikad (midagi muud ei olnud lihtsalt lapsele süüa osta). Pete ütles, et kohv oli jubeda maitsega olnud. Kella 5 ajal pidi peatänaval algama suur Disney paraad. Meil olid suured lootused, et Gretal õnnestub vähemalt seal Lumivalgukest näha. 





Et aega parajaks teha käisime natuke ka poodides ja saatsime endale koju postkaardi. Meil on nimelt kombeks igalt välisreisilt Gretale kaart saata ja seda juba sellest ajast alates kui Greta väikene oli. Pool teksist kirjutan mina  tavaliselt eesti keeles ja pool Pete inglise keeles ning Greta kas siis sodib või joonistab (vastavalt eale) midagi lõpetuseks. Nüüd oskab ta juba ka oma nime kirjutada nii, et sodima enam ei pea :)


Kohe, kohe ilmub nurgatagant Disney paraad.


See paraad oli kahtlemata Greta sealoleku aja kõrgpunktiks. Teda ei huvita ükski sõit või lõbustus nii palju kui TEATER ise. Ta on meil täielik teatri fänn, tooge talle vaid Broadway koju ja me laps on kui seitsmendas taevas. Ta vist vahepeal unustas isegi hingata, kuna oli nii sellest kõigest sisse võetud. Ja oh seda rõõmu kui enamus tegelasi talle veel isiklikult lehvitasid ja suudlusi saatsid. Kuna rahvast oli vähe, siis ei pidanud me õnneks mitukümmend minutit varem teeäärde kohti sisse võtma ja seega seisime täiesti ees ning kõik saadetud kallistused ja musid ning lehvitused olid ka tõesti saatmise hetkedel Gretale mõeldud. 
Kõik oli ilus ja üllas, aga oh seda kurbust kui rongkäik läbi sai. Greta oli täiesti ahastuses ja nuttis suurte pisaratega isegi 20 minutit hiljem veel. Ta oli nii kurb, et show läbi sai ja et Lion King, tema suur lemmik, ei lehvitanudki talle ja, et tema tahab minna Lumivalgukest kallistama jne. Proovi siis lapsele seletada, et Lion King oli tegelikult vaid robot ja tal olid käpad mäe külge kinnitatud ning seega ei mingit lehvitamist. Lapse jaoks on ju see lõvi elus mis elus, ta on seda ise nii filmis kui muusikalis näinud ja sellist võimalust lihtsalt ei ole üldse olemaski, et see vaid mingi kuju oleks.
Lõpuks me suutsime siiski ta maha rahustada ja lubasime, et läheme mingi aeg Lion Kingi muusikali uuesti vaatama. Nagu näha siis teater pakub talle rohkem elamusi kui kogu Disneyland kokku :)
Selleks ajaks kui paraad läbi sai oligi kell juba kuskil kuue ringis ja me hakkasime ära minema. Oli ju veel vaja tagasi Inglismaale sõita. Ma alles pärast kodus lugesin, et iga päev kinni panemise ajal toimub selle suure printsess lossi juures üks igavesti uhke tuledeshow (Night Time Show). Seda oleks tahtnud küll näha, aga kuna sel päeval pandi park kell 19.00 kinni, siis me nagunii ei oleks tahtnud sinna nii kauaks jääda ja oma kojusõitu tunnivõrra veel edasi lükata. 


Kokkuvõttes läks meil väga hästi. Pidasime kõik ilusti 8 tundi õues vastu talvise ilmaga. Ma küll imestan, et Greta vahepeal kokku ei kukkunud kuna ta oli ju tegelikult juba eelmise õhtu seiklustest kindlasti väsinud, seda enam, et lõpuks voodisse pääses ta magama alles peale südaööd. Kõndis reipalt kõik need tunnid kuigi lõpu poole võttis Pete teda vahepeal kukile.
Ma olen väga rahul, et me selle reisi ettevõtsime. Kui nii ootamatult ei oleks läinud, siis oleks küll saanud natuke rohkem eeltööd teha ja ettevalmistusi (just toiduosas), aga kokkuvõttes ei oleks see midagi suurt muutnud.
Kevadise ja suvise ilmaga näeb see koht kindlasti palju ilusam välja ja sellest ilust jäime me küll ilma, aga samas  ei olnud kuskil rahvamasse ega järjekordi.
Pete ütles mulle pärast, et kas sa üldse aru ka saad, et sa said täiesti vale mulje Disneyland-ist. Tavaliselt sa seal muud ei teegi kui vaid seisad järjekorras, tahad vetsu minna- seisad järjekorras, tahad süüa- seisad järjekorras, tahad juua-seisad järjekorras ja siis veel kõik sõidu järjekorrad sinna otsa. 
Millest mul oli kahju oli see, et meie seal oleku ajal ei olnud seal liveshow-sid ja Disney tegelasi tänaval kõndimas. Gretale oleks just need suurt elamust pakkunud.
Kui ma Disneyland-ist lahkusin, siis ma ohkasin rahuldusega, et nüüd on see käik tehtud ja koht nähtud ning rahu majas. Uuesti sinna mineku isu ei olnud üldse kuna, kõik need sõidud on ka meil endil siin ukse ees olevas lõbustuspargis meile tasuta kättesaadaval ja kui aus olla siis suurem osa sõite olid ikka väga magedad. Kodus aga seda blogipostitust kirjutades ja rohkem uurimistööd tehes tuli suur tahtmine sinna uuesti tagasi minna.  
Uue sõidu võiks näiteks täitsa teha ka mõnel nädalalõpul,või isegi koolivaheajal kui rahvast rohkem, kuna kõikide 'karusellidega' oleme me ju sõidud juba ära teinud seega sõitma enam ei kutsugi, küll aga saaks näha rohkem tegelasi ja vabaõhuetendusi, ning niisama ümbrust nautida. Suvisemal ajal ei oleks ka probleemi lumetormidega seega oleks see sõit täitsa tehtav autoga ühe päevaga. Pargi piletite hinnad on küll kallid, aga etteostes saaks natuke odavamalt. 
Noh, eks aeg näitab kas me läheme sinna veel kunagi uuesti või ei. 
Koju sõidust vaid nii palju, et kohe kui Greta autotooli istus jäi ta silmapilk magama. Esimesed kaks tundi läks sõit kui lennates. Lund ei sadanud ja teed olid puhtad.  Seda rõõmu aga ei kestnud kauaks kuna meil oli jäänud veel 30 minutit sõita kui hakkas sadama paksu lund ja kogu tee oli minutiga lume alla kattunud. Sel korral oli sadu veel hullem kui tulles. Vahepeal ei olnud meil ei ühtegi autot ei ees ega taga, pilkane pimedus ja ees vaid lumi ja lumi ning meil ei olnud õrna aimugi kus teeäär algab ja kus lõppeb. Õnneks meil siiski õnnestus napilt jõuda plaanitud rongile ja kui me Inglismaale läbi tunneli jõudsime ei olnud seal nähtaval isegi mitte ühtainust lumehelvest.
Lõpp hea, kõik hea.

Järgmises postituses annan väikese ülevaate hindadest neile kel äkki huvi Disneyland-i Inglismaalt autoga minna. 

5 comments:

  1. Näpud sügelesid juba eilsest saadik kommentaari kirjutama :) Ei saa ju mitte vaiki olla, kui sa oled nii lahedad pildid üles pannud! Tundub, et talvel Disneylandi minek on päris hea idee, sest atraktsioonide juures on oluliselt vähem tungi. Kuidas Gretal nende Disney tegelastega on? Oli tal seal palju tuttavaid? Ma pean ütlema, et Robi pole eriti Disney tegelastest vaimustuses. Miki jätab ta näiteks täisti külmaks, printsessidest muidugi rääkimata. Robi teatas ükspäev, et Disneylandi on tema meelest üldse mõtet minna alles peale 2015 aastat, sest Disney on lubanud 2015 aastal Star Warsi uue osa välja anda :) Selline konkreetne mees on meil :)

    Mõnusat nädalavahetust soovides,
    Eva

    ReplyDelete
  2. See kommentaaride ära keeramine läks mul jah natuke untsu aga hea vähemalt, et täna seda märkasin :)

    Tõesti talvel ei ole seal kuskil mingit tungi ja sõida palju tahad.
    Disney tegelasi ei olnud seal palju kuskil rohkem näha kui vaid päeva lõpus toimuval praadil. Ega Greta pole ka kõiki Disney filme näinud ja näiteks Toy Story-st, Lilo-st ja paljudest teistest ei tea ta palju midagi rohkemat kui on vahest vaid pilte näinud. Printsessi filmidega on sama lugu, et me pakume talle neid üks haaval ja enamuses neid klassikalisi (need on ju tegelikult nii ilusad, just need vanema variandi omad, ja neis on palju muusikat mis Gretale meeldib). Rapunzel on aga uuena tõesti ilus film, ma olin ise ka üllatunud, et see mulle nii palju meeldib. Muusika on seal nii ilus ja veel parem, et ka laulud on eesti keelses variandis eestistatud.
    Disney raamatuid oleme aga Gretale lugenud küll.
    Miki Hiirt teab ta vaid piltide järgi aga MIki saateid ta ei ole näinud (need mis praegu kuskilt lastekanalilt tulevad on minu arvates jubedad, seega neid me talle ei näita :).

    Poistele on seal pargis tegelikult nii mõndagi teha ja näha. Teises pargis kus me ei käinud on ka Cars ja muid poisilike 'karuselle' :) Tegelikult ma lootsin näha rohkem Disneyland-i tegelastega seotud väljapanekuid (natuke nagu näituse moodi võib olla) kus lapsed oleks saanud näha ja katsuda kas või mingeid suuri plastmassist kujukesi. Meie näiteks ei leidnud kuskilt Lion King-i teemalisi sõite või väljapanekuid, ainult ühe restorani nimi oli Hakuna Matata. Kokkuvõttes on see lihtsalt üks suur lõbustuspark ainult selle vahega, et teemaks on Disney tegelased :)

    Tegelikult ma arvan, et kui teil juba Chessingtoni ja Legolandi jne aasta piletid olemas on siis need on palju etemad kui Disneyland. Eriti kui võrrelda Legolandiga :)

    ReplyDelete
  3. Minu arvates on vaimude maja ja piraatide soit koige vingemad, aga Greta on jah, natukene vaike nende jaoks. Sul oleks tasunud ara kaia omaette eriti kuna jarjekordi polnud.Arvatavasti tegelased kostyymides talve ajal ringi ei jaluta kuna kylm on, suvel on neid palju naha. Tasub siiski kunagi uuesti minna kui Greta suurem on.
    Legoland mulle ja pojale millegiparast yldse ei meeldinud.
    Marika

    ReplyDelete
  4. Tere Marika,
    Üksi ma küll ei oleks julgenud sinna õuduste majja minna. Mitte, et ma nüüd nii hirmsati mingeid koletisi kardaks aga kogu asja teebgi ju põnevamaks see kui keegi on su kõrval kelle käest kinni haarata ja samas kõva häälega kiljuda :)

    Ma arvan, et kui Greta ka järgmine aasta veel selles printsessi faasis on siis võib olla läheme uuesti ja just, et näha rohkem Disney tegelasi ringi kõndimas.

    Ma arvan, et need sõidud seal ei jätnud meile suurt muljet kuna nagu ma mainisin siis peaaegu meie maja kõrval on üks Inglismaa suurematest lõbustusparkidest (neid on kokku Inglismaal vist 4 ringis) ja seal on igasuguseid sõite rohkem kui Disneylandis (sellele lisaks veel väike loomaaed ja akvaarium). Legolandis on Greta korra käinud kui ta väike oli. Ta kindlasti ei mäleta sellest käigust enam midagi aga meil on plaan uuesti minna kohe kui hooaeg algab ja ma olen kindel, et talle saab seal väga meeldima. Eriti veel nüüd kui ta kodus legodega tihti mängib :)
    Mina olen ise 3 korda legolandis käinud ja mulle on meeldinud aga eks see ole maitseasi :)

    ReplyDelete
  5. Vauu, vägev.
    Peab ikka tihedamini lotot mängima :P

    ReplyDelete