Thursday, 20 December 2012

EELMISE NÄDALA UPDATE

Siit väikene ülevaade meie eelmse nädala tegemistest. Neljapäeval oli Greta lasteaias jõulukontsert. Nagu te juba teate siis tema tahtis olla kaamel. Kostüümi sain 10 naela eest toidupoest. Ise tegemine oleks kohe kindlasti palju kallimaks läinud. Kui Greta sellest välja kasvab siis müün ebay-s maha või annan kellegile teisele 'kaamlile' :)
Greta istus ja laulis terve kontserdi aja väga tõsise näoga ja peaaegu üldse ei liigutanud ennast. Pärast tuli välja, et ta muretses, et ta kaamlipea kapuuts peast ära kukub.

Eile nägi Greta oma parimat sõbrannat viimast korda enne kui nad Lõuna Aafrikasse paariks kuuks kolivad. Nad käisid meie juures mängimas ja kui oli lahkumise aeg siis Greta nuttis nii südantlõhestavalt, et isegi meil, emadel, tulid pisarad silma. Õnneks rahunes ta pärast ruttu maha ja täna läks hea meelega lasteaeda kuigi teadis, et ta sõbrannat seal enam ei ole.
Lasteaia rühma jooksmas peale kontserdi
Kui me kontserdilt koju jõudsime ootas meid ees kiri jõuluvanalt. Kirja postitas ta siin ja nüüd siis tuli vastus. Minu arvates väga armas kiri.
Laupäeval oli meie juures suur jõulupidu. 15 inimest kokku. Kalkun oli suurem kui imik ja küpsetasime seda üle 5 tunni. Oli teine nii raske, et kui ma palusin seda Petel pildile jäädvustamiseks õhus hoida siis ta ähkis ja puhkis ja käskis mul kiirustada kuna ta ei suutnud seda pikalt hoida (kus juures ta on meil üsna suurte musklitega mees, kes käib regulaarselt jõusaalis)

See alumine pilt on spetsiaalselt Mäemammale mõeldud :) Pete nägu ei käi tegelikult kuidagi põllega kokku vaid see ütleb, et kas tõesti pean ma siin nüüd sajas positsioonis poseerima kui mul on nii palju toimetamist enne kui külalised tulevad. 
Peost endast tuleb eraldi postitus. Mul ei ole olnud aega neid pilte veel töödelda. 
Pühapäeval tulid meile hommikul korraks külalised ja peale lõunat pidime minema iga aastasele traditsioonilisele jõulupeole minu kunagise kliendi juurde aga kuna Gretal oli öösel taas kõrge palavik siis olin mina ainus kes peol käis. Greta palavik loomulikult möödus taas ühe päevaga. Aru ma ei saa mis palavikud need sellised on, ei mingit nohu ega köha ega midagi. Peolt tõin lapsele sellise vägeva kingituse koju. 
Greta oli kingiga VÄGA rahul. Talle hirmsasti meeldivad igasugu luuad ja harjad ja põrandapesulapid. Komplektiga koos oli ka koristamise graafik iga päeva ja iga toa kohta ja Greta ruttas kohe koristama ning pärast siis kirjutas tabelisse linnukesi.
Selle nädala teisipäeval oli lasteaias pidu. Esmaspäeva öösel vorpisin ma siis lumememmi ja piparkoogi mehikesi ja piparkoogimaja. Piparkoogi mehikesi ma küll ise ei küpsetanud vaid tegin neile suud ja silmad pähe.
Vahukommi lumememmed on saanud lasteaias juba osaks jõulupeoks. Neid vorpisin sel korral üle 50ne. Ma olen sellel alal juba nii osav, et töötan nagu mingi väike masin.
Piparkoogimaja ostsin IKEA-st. See tuli ise kokku panna. Polnudgi tegelikul nii raske kui ma kartsin ainult nagu alati kui glasuuritamiseks läheb siis ma unustan enne poest sidrunit osta ja seega ei saa kunagi seda glasuuri selliseks mõnusaks hapukaks. Ma õnneks ise seda maja maitsta ei saanud aga ma ei kujuta küll ette kuidas keegi suudab midagi nii magusat süüa.

Majal oli korsten ka kaasas aga ma mõtlesin, et ma ei hakka oma õnnega mängima. Kartsin, et kui ma seda katusele kinnitama hakkan siis kindlasti kukub kogu maja kokku ja seega jätsin ära. 
Lasteaias olid kõik majast väga vaimustatud. Siin ju tegelikult ei ole jõulud piparkookide seotud. Peol seda ära ei söödud aga järgmisel päeval anti lastele magustoiduks. Õnneks oli Greta eile lasteaias seega sai ta selle uhkuse osaliseks, et maja on tema emme tehtud. Ma arvan, et mõnikord on lapsel sellist uhkust vaja, et tema vanemad midagi lasteaia heaks teevad. See seob kodu ja lasteaia suhet ja annab lapsele ühtekuuluvuse tunnet. Ma nüüd ei proovi siin üldsegi öelda, et need emad kes lasteaia tegemistest osa ei võta on hooletud ja pahad vanemad. Ma lihtsalt ise mäletan oma lapspõlvest kui hea tunne see oli kui vanemad lasteaias midagi teha aitasid või organiseerisid. Noh selline tunne umbes kui sa näed oma ema ja isa musitamas ja sa tead ja tunned, et kõik on hästi. Selline ühtekuulumise turvatunne :)


5 comments:

  1. See kaamelikostüüm on nii äge, see selja taga tehtud pilt eriti! :D

    Ja pisike koristuskomplekt kuluks meie lastele ka väga ära... Kui selleks jõuluks juba nii palju pakke poleks ja kui ma viitsiks otsida, siis kingiks kohe... Praegu nad tahavad kogu aeg minu harja ja kühvliga mängida, aga ma kardan, et need oleks siis varsti katki :D

    ReplyDelete
  2. Nii äge kaamel tõesti:)
    Ja meil on piparkookide glasuurimisega ka alati sama jama, sidrunit pole. Ning samasugune piparkoogimaja on meil ka laual täna muideks (imelik lugu, eelmise postituse kleit oli meil ja selle postituse maja on meil...:)
    Ma ka muidu kartsin seda kokkupanekut, aga jäi täitsa kena. Isegi korstna panime peale, kleepisin selle enne kokku ja kui maja ära kuivanud oli, siis panime peale. Ei vajunud kokku midagi:)
    Ja Pete Mäemamma põllega on ikka väga stiilne. Roheline kauss ka käes, et ikka sobiks ja puha.

    ReplyDelete
  3. Ha-ha :-) Pete'ile sobivad need pölled kohe imehästi...järgmine kord toome siis uue ;-)

    Ja lumememmed on nii armsad. Ja Greta kaamlikostüümis väga nups. Eriti nups oli muidugi tema liikumatu istumine, et kapuuts peas püsiks.

    ReplyDelete
  4. Ma ei saa aru kuidas teil see diivanikate koguaeg nii hästi ja sirgelt diivanil püsib ...

    ReplyDelete
  5. Jeerum, mis kalkun! Mulle meenus kohe üks Mr Bean'i osa, kus ta ka ilmatu suurt jõulukalkunit valmistas, sinna täidist sisse toppides kella ära kaotas ja lõpuks kella otsides kalkunisse peadpidi kinni jäi :) Tore, et teil kalkuniga õnneks läks :)
    Vahukommilumememmed on superleiutis! Teen teinekord järele!
    Ja teie väike kaamelineiu on ju suisa võrratu!

    Rõõmsaid pühi Eestimaa pinnal!
    Eva

    ReplyDelete