Wednesday, 12 December 2012

12.12.12

Te, kes te siit maailmalõpu juttu eest loodate leida, teil tasub küll kohe lehte vahetada. Need, kes aga meie maailmast killukesi kuulda tahavad need võivad rahus edasi lugeda :)

Mul küll tegelikult ei oleks üldse olnud jõudu siia täna midagi kirjutada nagu lubasin aga kui mulle meelde tuli, et täna on ju see erakordne kuupäev 12.12.12 siis arvasin, et peab vist ikka ühe postituse tänase kuupäevaga siis kirja saama. 
Sel nädalal ei ole ma veel kordagi enne kella 2 öösel voodi saanud ja mu unevõlg on juba nii suureks paisunud, et ma nagu ei tunnetagi seda enam, ainult silmad kipitavad ja proovivad aeg ajalt kinni vajuda. Kui ma just otseselt ei juhtu midagi füüsilist tegema siis pea on mul pidevalt äärest ääreni igasugu nimekirju ja mõtteid ja plaane täis ning aju hingeldab nagu jookseks maratoni.

Õues on meil aga mõnusalt külm ilm. Madalastes miinuskraadides, ka mõnikord päeval -1 ringis. Mu auto aken oli täna hommikul nii ära jäätanud, et ma lausa raiusin seda jäist härmatist sealt lahti. Lund aga me hetkel ei oota. Me loodame Petega, et enne meie Eesti lendu lund maha ei saja. Me sooviksime esimese kohtumise lumega ikka Eesti pinnal teha, sest muidu kaoks selle võlu ära. Kohe kindlasti ei tohi lund sadama hakata jõulueelsel nädalalõpul kuna siis me vaevalt kuhugi lendama hakkame. 
Telekast just nägin, et reedeks lubatakse juba +10 kraadi seega sügis tuleb vist tagasi.
Aga jah, kiire on meil praegusel hetkel siin majas. Isegi söögitegemiseks ei jää aega. Eile praadisin kana alles kell 9 õhtul. Laps on kaks õhtut järjest ainult putru saanud, lasteaias saab õnneks päeval sooja toitu. Pete on sel nädalal pea igal õhtul tulnud koju 9 ajal ja töötanud ka pühapäeviti. Ma ei teagi mis homme saab, kuna ma peaksin lasteaia naistega restorani pidutsema minema aga kas Pete jõuab koju lapsehoidjaks tulla või ei seda me veel ei tea.

Aga nüüd siis eilse päeva juurde. Päev algas sellega, et mul oli vaja maja imekiirelt korda saada. Mulle meeldib kui külalised on tulemas kuna see garanteerib, et maja vähemalt aeg ajalt täieliku suurpuhastuse osaliseks saab :). Siis valmistasin ruttu kartulisalatit ja traditsioonilisi vahukommist lumememmi ning pakkisin paar kingitust. Külla olid tulemas Greta sõber ja sõbranna lasteaiast (noh need minu musketäri emad).


Greta ootas seda päeva pikkisilmi. Ta oli juba eelmisel õhtul nii ärevil, et ime, et öösel üldse magada sai. Greta sõbranna ema ütles mulle, et ta riietab oma lapsed piduriietesse. Ühtlasi oli see laste viimane võimalus siin koos mängida kuna peale jõule kolib Greta kõige parem sõbranna paariks kuuks Lõuna Aafrikasse ja sealt naastes meist kolme tunni autosõidu kaugusele (kui nad just Lõuna-Afrikasse  ei otsusta elama jääda). Ma hakkasin siis mõtlema, et ega ma ei saa oma lastgi siis koduriietega teiste kõrvale panna. Mingit korraliku peokleiti ma talle ostnud ei ole kuna nagu nii on sündmusi kus pidulikult riietuda saab siin maal nii vähe, et selline ballikleit ei õigusta ennast ära. No ja siis veel see ka, et väike laps kasvab ju riietest nii ruttu välja, et vaid korraks kaheks ei näe ma küll mingit mõtet ülipiduliku kleiti osta (eeskujulike kleite tal muidu ikka on) Sel korral aga juhtusin just päev enne meie väikest jõulupidu toidupoes kleitidest mööda kõndima ja üks jäi silma. Nalja pärast proovisin Gretale selga ja täitsa lõpp, nagu oleks tema jaoks tehtud. Õnneks 3 aastane ei kasva enam nii kiiresti kui 1 või 2 aastane ja seega on lootust, et kui ma 4-5 aastase lapse mõeldud kleidi ostsin siis see talle ka veel järgmisel aastal selga läheb. 


 Laps ootas ja ootas terve hommiku ja kui enam oodata ei jaksanud hakkas klaveril jõululaule mängima.
 Lõpuks sai kell 13.30 ja külalised saabusid.
 Oh seda rõõmu
Väikene pidusöök
Väikesed maiustused
ja oligi kinkide avamise aeg


Thank you my best friend
 See väikene armas 1,5 aastane tüdruk mängis kogu pealelõuna ja õhtu (13.30 - 17-30) väikeste Playmobile nukude ja nukumajadega. Täiesti uskumatu. Ma tean, et Greta on samuti alati selliseid väikeseid tegelasi armastanud ja nendega mänginud aga no nii pikka aega ja nii ilusasti küll mitte kunagi. Ma vaid imetlesin ja nautisin selle väikese tüdruku mängu. 


Suured lapsed see eest mängisid emasid. Või siis õigemini tüdrukud olid emmed ja poiss oli jõuluvana. Vahepeal sundisid tüdrukud teda ka beebi rolli ülevõtma aga edutult.
Kaks emmet

Meil oli järjekordselt võrratu päev. Mul on nii kahju, et see pere ära kolib. Eelkõige loomulikult kahju Greta pärast kuna järjekordselt peab ta hüvasti jätma oma ühe oma parima sõbrannaga. Kahju aga ka, et mina nüüd jään ilma oma sõbrannast ja, et meie kolmikust jääb järgi vaid kaks. Need kaks väikest tüdrukut ja üks tagasihoidlik poiss oleks olnud ideaalne kombinatsioon pikemaajaliseks sõpruseks aga no mis teha. Loomulikult jääb meie sõprus kestma veel pikaks ajaks aga neid iganädalasi koosviibimisi enam toimuma ei saa...
Homme aga on lasteaias jõulukontsert. Ma ei jõua ära oodata. Eelmisel aastal oli see super. Kõik lapsed võtsid osa ja laulsid täiest kõrist (mõni sõna otsese mõttes). Selle aasta oma tuleb kindlasti sama tore kuna minu väikene kaamlike igal juhul teab kõikide laulude sõnu peast ning teda on lausa raske vait hoida.
Pete on sel korral lasteaia filmimees, kes kogu kontserid filmile peab saama. Privaatsetel põhjustel ma loomulikult seda filmi siia hiljem kahjuks ülesse panna ei saa, samamoodi nagu pidin tänase postituse juurest need kõige paremad pildid välja jätma.

5 comments:

  1. Ooh, need esimesed jõulupildid on lihtsalt imelised. Tahaks ka sellist kodu kohe praegu!

    Aga mis unevõlga puutub, siis meil on siin kell neli ja ma olen ikka üleval. Sain korra lahti, nüüd vaja kohe jälle uut koguma hakata :D

    ReplyDelete
  2. Väga ilus kodu teil. Need pildid olid täitsa uue nurga alt võetud. Teil on kamin? Kas te sinna tuld ka teete?

    ReplyDelete
  3. Tõesti kena kodu. Pildid justkui mõnest ajakirjast välja lõigatud :))
    Mind aga huvitab, kas klaver sai lapse tõttu soetatud või mängivad emme-issi ka?

    ReplyDelete
  4. Kersti jah meil on kamin ja isegi kaks (üks on küll selline pisike. Siin on enamustel eelmise sajandi alguses ehitatud majadel vähemalt üks kamin majas. Tuld saab teha seal küll kuigi see on gaasi küttega nii, et päris puid me kaminasse ei viska :)
    Tegelikult ma ei mäleta millal me kaminas viimati tuli põles. Meil on üldse kamina ette selline läbipaistev plastmassist plaat ette pandud (mida peaaegu üldse ei ole märgata), et takistada sisse puhuvat tuult ja külma õhku.

    ReplyDelete
  5. IVI, meie peres on muusikamees Issi. Ta on selline tegelane, kes võib mängida mis tahes viisi ilma nootideta, lihtsalt kuulmise järgi.
    Mina mängisin samuti kunagi klaverit aga nootide järgi ja Pete kõrval olen ma täiesti algaja seega ma ise enam eriti klaveri taha ei kipu :D

    Tegelikult me oleks tahtnud ikka päris klaverit koju aga sellisel elektroonilisel klaveril on niipalju eeliseid meie kodu tingimustes päris klaveriga, et ostsime selle. Noh näiteks, et elektroonilist on võimalik mängida kas või südaöösel ilma, et naabreid segaks, teda ei pea häälestama (meie veranda ööpäevane temperatuur on väga kõikuv nii suvel kui talvel, et päris klaver oleks pidevalt häälest ära) ja ta on väike seega mahub ilusti ära.

    Greta veel klaveritundidega alustanud ei ole aga me Petega arvame, et kui ta nats vanem on siis kindlasti paneme ta prooviks klaveritundi.

    ReplyDelete