Thursday, 29 November 2012

MEIE VÄIKE ULLIKE

Greta on kohe 3 aasta ja 9 kuuseks saamas. Oleme märganud, et viimase paari kuuga on tema arengus nii mõnigi uuendus. Näiteks mängud on tal kõik kuidagi väga SUUREJOONELISTEKS muutunud. Eks väikeste playmobile nukudega ja nukumajadega mängimine jätkub (vähem Peppa tegelastega) aga ülekaalus kohe kindlasti on fantaasiat täis mängud mis hõlmavad, kui mitte kogu maja, siis kohe kindlasti tervet tuba. Näiteks üks päev hakkati mängima ookeani. Esikust toodi kõik tema joped, jakid ja mütsid nind pandi põrandal oleva ookeani sisse saarteks. Esimene vaatepilt oli sokeeriv. Jumal tänatud, et ta meie nagideni ei ulatu.
Praegusel hetkel peavad meil Petega küll kõvad närvid olema kuna eks ta võtab natuke jalgadest nõrgaks küll kui tuppa tulles sa sealt kas kogu garderoobi või kes teab mida uut eest leiad. Esimese hooga me Petega hakkasime loomulikult kohe ohhetama, et mis segadus siin nüüd taas käimas on aga üsna pea saime aru, et lapsel lihtsalt vajadus mängida ja me siis tõmbasime ennast tagasi. Ma austan lapse mängu nii palju ning tean kui tähtis see lapse arengule on, et kui mäng vähegi mõistuse piires püsib siis me mingeid takistusi selleks ei tee. Istusime lausa Petega ühel õhtul maha ja arutasime ning lõpuks otsustasime, et kui just meil ei ole külalisi tulemas siis võib laps nii palju 'organiseeritud' segadust teha kui mäng seda nõuab. 
Reegel on see, et kui lauamänge mängitakse siis peab mängu peale mängimist korralikult karpi tagasi panema. Sama käib ka pliiatsite kohta, et need ei tohi põrandal vedeleda ega pidevalt laua pealt maha veereda vaid need pannakse samuti tagasi topsikusse kui enam ei kasutata. Greta teab, et pliiatsite süsi läheb seest katki kui pliiats maha pidevalt kukub. Ülejäänud asjade kokkukorjamine käib tunde järgi. Kui lapsel on mingi suur mäng pooleli enne magama minekut ja on märgata või ta avaldab soovi seda järgmine päev edasi mängida siis ära koristama ei pea. Me tegelikult pole kunagi käskinud tal iga õhtu kõiki mänguasju ise ära koristada. Oleneb kui palju asju korraga väljas on aga tavaliselt koristame koos ja tema selle käigus mingi osa ise. Mõnikord koristab see lapsevanem kes Gretat magama ei pane sel ajal kui teine seda teeb. Vahel koristab Greta kõik ise ära ja vahel polegi midagi koristada. Minu vaatenurk mänguasjade koristamise juures on see, et mänguasjade koristamine ei tohi tulla suuremaks kohustuseks kui mängimine ise. Kui me pidevalt nõuaks Gretalt, et ta peab iga oma asja tagasi omale kohale panema peale iga kord mängimist siis olen kindel, et tal kaoks (väheneks) varsti huvi fantaasia mängude mängimiseks. 
Me oleme nii käitunud kohe algusest peale, kui Greta veel väikene oli, ja huvitav on see, et Greta on igati korraarmastaja. Näiteks poes (kodust väljaspool) sorteerib ta alati asjad mis riiulitel valedes kohtades tagasi õigetesse, kui kuskilt midagi võtab siis paneb alati tagasi omale kohale, kui märkab kuskil, et vaip on kortsus või nurgad rullis siis paneb sirgeks jne kuigi kodus me tal otseselt seda ei nõua :)
Samas on meil ka selline reegel, et kui tahtlikult segadust korraldatakse (minnakse ja võetakse sahtlist,-kapist midagi välja, et lihtsalt uudistada ja siis jäetakse asjad sinna samasse maha ning liigutakse järgmise kapi juurde) ja kui me siis palume tal selle segadus ära koristada aga ta ei korista (ka peale kahekordset palumist) siis korjan ma kõik mis põrandal vedelemas musta prügikotti ja goodbye. Seda on juhtunud vaid ühel korral. Sellest ühest korrast aitas (vähemalt siiamaani :).
Samas, ma pean tunnistama, et ega see ei olegi nii kerge kiiresti otsustada mida lapsel lubada ja mida mitte. Näitek alles üks päev tahtis Greta äblikuvõrgu mängida. Mitu kuud tagasi kui ma siin lõngaga midagi tegin mõtles ta selle mängu välja aga kuna lõngakera oli siis üsna väike ei kasvanud tal see mäng üle võllide. Nüüd aga üks päev oli mul taas lõng välja võetud ja kohe kui Greta seda nägi hakkasid tal fantaasia tulukesed vilkuma. Temal oli seda lõnga KOHE vaja. Ja siis ma seisin seal selle suure lõngakeraga ja mõtlesin kas anda või mitte. Mõtlesin, et mis selles siis nii halba on kui ta sellega mängib. Lõngakera on küll korralik aga maksis võib olla vaid 2 naela kui sedagi seega ma ei kaota midagi. Samas mõtlesin ka, et tegelikult on ju lõng selline asi mis on hinnaline ja maksab palju seega võib olla annan ma talle vale ettekujutuse, et asjadel ei ole väärtust, kuna kohe kindlasti kõik asjad ei ole mängimiseks. Ega mul seal palju aega mõelda ei olnud. Tegein otsuse selle põhjal, et ta on ju väike vaid korra elus ja kaua ta ikka selle lõngaga mängida tahab. Küll ma talle siis kunagi hiljem, kui ta vanem on, seletan mis hind lõngal või mõnel muul asjadel on. Praegusel hetkel on lapsemäng minu silmis hinnalisem.
Ja nii mässitigi siis meie maja ämblikuvõrku. Kuna meil on alumine korrus selline, et seal saab ringiratast joosta siis mässiti alumise korruse keskmine osa võrku :). Kui ta võrgupunumisega ülemisele korrusele hakkas minema siis ma küll ääre pealt hakkasin kurja häält tegema aga suutsin siiski vaevaliselt suu kinni hoida. No õigemini ma ikka vaikselt kirusin igakord kui ma taas kuskile lõnga külge koperdasin või kapiuksi proovisin avada.



Mis muutub lauamängudesse siis neid mängitakse meil lausa igal õhtul (peamiselt issiga kuna mina teen sel ajal süüa). Eriti populaarne on printsessi Memory Game. Greta on visuaalse mäluga seotud mängudes täielik spetsialist. Pete kaotab talle pea igal korral. Kuna minul on fotograafiline mälu siis mul on Gretaga mängida üsna põnev kuna ta on mulle võrdväärne vastane, aga mõnikord on ta ka minust parem.
Ma ei ole ikka veel aru saanud kui paljusid numbreid ta tunneb ja paljusid ei aga vahetevahel ta teeb selliseid ootamatuid asju nagu näiteks laob oma mängukaardid number 5 näol põrandale, samas aga kui talt küsida mis number see on siis ta vastust ei tea (või pakub mida iganes). No mina ei ole ikka veel pealesuruma ka hakanud kuna ma loodan, et ehk tal tiksub asi ise paika. Õnneks on IPad-il üks super hea matemaatika app ja olen kindel, et selle abiga saavad ka numbrite nimed selgeks. 
Beebi mängud on samuti igapäevased. Lasteias ja sõbrannadega koos olles mängitakse 'ema ja isa'. No enamus Greta mängukaaslaseid on siiski tüdrukud seega see ema ja isa rolli jagamine ei ole just kõige lihtsam. Tavaliselt on Greta see kes ennast emaks kiiresti tunnistab. Kui ta muidu on lasteaias rohkem selline vaikne ja tagasihoidlik siis kui beebidega mängimiseks läheb on ta kui teine inimene. Ma vahel ikka tuletan talle meelde, et ta peab ka teistel laskma nukudega mängida ja, et need ei ole tema omad aga kuidas neil see mäng seal lasteaias päriselt välja näeb ma ei tea. Eile näiteks ma pakkusin talle, et ta võiks emade ja isade asemel emasid ja vanaemasid mängida. Greta mõtles seele üle natuke ja siis muigas kavalalt. Ma arvan, et see mõte talle isegi meeldis, kas seda mängus kasutati, ma ei tea.
Üks päev tuli Greta minu juurde ja palus mu abi, et ma mingid väikesed loomad nööri külge seoksin. Tal olid täpsed juhised kui pika vahemaaga üks kass teisest tohtis olla. Kui ma talt küsisin, et mis asi see selline on ja miks see nii tähtis on siis Greta vastas: 'See on beebile. Siis beebi teab, et emme on gone ja et emme tegi seda temale ja et ta tuleb varsti tagasi.' Ma ei uskunud mida kuulsin kuna mulle meenutas see otsekoheselt Inglismaal kuulsa lastearsti ja psühholoogi D Winnicott terminit üleminekuperioodi esemest (Ma ei ole kindel kas seda ka nii eesti keelde tõlgitakse aga termin ise on 'transitional object'-comfort objecttransitional object, or security blanket is an item used to provide  psychological comfort, especially in unusual or unique situations, or at bedtime for small children). Uskumatu, et nii lihtne see siis ongi! Ma käisin seda teraapia kursusel õppimas ja lugesin sel teemal mitmeid raamatuid, et mõista selle tähendust ja vajadust väikelaste juures ja nüüd mu oma 3 aastane laps tuleb ja seletab mulle selle ühe lausega nagu oleks see midagi enesestmõistetav. Ok, kui olla nüüd täpne siis tegelikult ei tee ema lapsele seda üleminekuperioodi eset vaid väikelaps valib selle ise endale :) 

Viimaste kuude jooksul oleme ka märganud, et lapsel on meeletu ronimis vajadus. Ma ütleks lausa, et laps otsib riske. Mõningal määral võin ma süüdistada Pipit, kui üldse kedagi süüdistama peaks :). Kuigi ta närvid ei pea tihti vastu Pipi filmi vaadates, kui Pipi taas mingit lollust teeb ja laps jookseb sohva taha peitu siis samas tundub mulle, et just Pipi on see kes teda kõrgustesse meelitab. No see, et jalad vahel laua peale pannakse sellega oleme me juba harjunud. Kui ma siis küsin, et mis toimub siis saan vastuseks, et Pipi teeb nii. Ok, no kui teeb siis teeb. Ma ka kade ei ole. Kust või kellelt neid lollusi ikka õppida kui mitte Pipilt, ongi elu naljakam :)
Teolt tabatud
Aga tõesti, ronitakse igale poole. Miski asi ei ole enam kättesaamatu. Isegi välisust suudab laps ise lahti teha (meil on nimelt selline uks kus on lapselukk peal, et ust peab lahti tegema kahest kohast korraga). Üks päev istus ta triikimislaua peal, teisel päeval leidsin ta lae alt kummuti pealt. Peamine mäng on see kui ta pea alaspidi sohva käetoe pealt alla ripub ja siis hüüab:'Isa, isa päästa mind' (Lion King filmist).
Magamise ja söömise üle me kurta ei saa. Kui mina talle süüa ei anna siis tehakse-võetakse ise ja mõnikord tuuakse isegi mulle. Süüa võiks ta vist kogu aeg. Mõnikord ta ütleb mulle: 'Emme, I don't have anything in my tummy, my pissi took all away, I need to eat something now.'
Päeval ei maga laps juba ammu. Hommikul ärkab 7 ringis ja magama läheb 8 ajal. Küll aga ei ole meil õnnestunud teda öösel kuivaks saada. Ma täitsa usun, et kui mul endal oleks vaid jõudu teda kaks korda öösel pissitada siis ehk saaks asja aga ma lihtsalt ei suuda pikemalt kui nädal öösel kella 2-3 ajal ärgata. Kui ta enne pissis öösel 3 korral siis nüüd on see vähenenud 2le. Ülesse ta ei ärka, kui ma ta potile panen ja kui ma tast kinni ei hoiaks siis lihtsalt kukuks ümber või vahel toetab käed selja taha põrandale ja magab seal sellises imelikus poosis edasi. Ma ei saa teda ka niisama öö läbi märgade linade vahele magama jätta. Ja oleks siis jutt vaid linadest aga see on ju ka tekk mis märjaks saab ja mul ei ole tõesti tahtmist tekki iga hommik pesema hakata. Nii, et ma ei teagi mida teha. Ma tean, et ma peaksin ta öösel pissile pannes täielikult ülesse äratama, et tal see ärakmine automaatselt sisse jääks aga no siis ma võin kindlalt selle öösel pissitamise vähemalt 15 minuti pikkuseks protsetuuriks tembeldada. Ta oli hommikuti nii väsinud juba sellest kui ma teda öösel kahe korral kiiresti pissitasin nii et ma ei tea kuhu me selle asjaga küll välja jõuame?!
Magatakse meil aga niimoodi, beebi ühel pool ja jänku teisel pool
Või jänku kaela alla surutult
VÄGA harva juhtub, et magama jäädakse IPad-iga teleka ees lastesaadet vaadates :) Siin puhatakse haiguse järgset väsimust välja.

Ma üks päev hakkasin mõtlema, et Gretal ei ole palju selliseid sõnu mida ta naljakalt valesti ütleb. Seda ka sellepärast, et kui teda parandada siis ta õpib sellest vaat et otsekoheselt ja enam valesti ei ütle. Ma nüüd olengi otsustanud, et ma mõne armsa ütlemise juures teda enam ei paranda ja lasen tal natuke valesti rääkida. Sellisteks sõnadeks on praegu: 
SAKUPÜKSID
BUNNYTAIL (ponytail)
JUMPOLINE (trampoline)
STREPS (trepp, stairs) 
KAALUTAMA (kaaluma)
CHRISTMAS ONU
PÄKUPIKUD.
Praegune lemmiktegevus


Lasteaiaga on nüüd õnneks kõik taas korras. Seda õnne ja rahu jätkub küll vist vaid jõuludeni kuna ta kõige parem sõbranna (ja minu kõige parem sõbranna (tema ema)) kolivad 3 kuuks Lõuna Aafrikasse. Ma ausalt ei tea kuidas ma seda Gretale ütlen. Ma olen vaikselt maininud, et Alexa läheb vanaemale varsti külla aga tal vaesekesel ei ole õrna aimugi mida see endast tegelikult kujutab. Ja alles ta sai üle sellest, et ta eelmine hea sõbranna ootamatult lahkus. Gretale on sõprus ja sõbra omamine VÄGA SUUR asi. Ma ütleks, et liigagi suur. Kohe kui jõulud läbi ja rahulikum aeg käes siis ma hakkan seda teemat lähemalt uurima ja vastavat kirjandust lugema kuna ma pean Gretat sel alal aitama ja välja uurima mis oleks õige lähenemine sõpruse teemadel. Ma põen seda kui palju lahkumisi ta on juba üle elanud ja kui palju alles ees. Talle on need kõik suured löögid olnud ja ta siiamaani mäletab neid lapsi kes ta elust on kadunud. 
Selge see, et selliseid asju tuleb ikka elus ette aga sellegi poolest on minu veendumus see, et parem oleks kui lapsel oleks kindlad suhted kindlate tegelastega kellega siis koos seda sõpruse asja ekperimentida. No ma pean silmas, et ideaalne oleks, et sa käid oma naabrilastega ühes lasteaias ja pärast lähed koos kooli ja selle käigus kohtad ka uusi inimesi ja lahkud mõnedest vanadest aga, et enamus püsivad samad. Loomulikult oleneb see ka milline on lapse iseloom ja vot Greta on just sellise iseloomuga kellele sobiks püsivad suhted. 
Lasteaiale lisaks käib Greta praegu korra nädalas võimlemistunnis, kolmandat aastat balletis ja eelmisel kuul alustas Monkey Music tundidega kus õpitakse natuke tõsisemal tasemel muusikat kui vaid laulmine. Greta jumaldab kõike neid tunde, eriti vaimustuse on ta hetkel muusikatunnist. Seal saab laulda, tantsida,erinvaid muusikariistu katsuda ja mängida ning noote õppida. Tunniga käib kaasas ka üks roosa Ahv kelle õnnelik omanik Greta nüüd on. Balletitundi jumaldab ta ka kuigi sel sügisel oli algus nats raske kuna nüüd ei tohtinud emad enam nendega saali kaasa tulla. Nagu kiuste juhtus see lasteaia jama just samal ajal kui ballet algas ja siis ta pidi kahel rindel võitlema aga õnneks ei olnud ta ainuke laps kellel üksi ruumi jäämine muret valmistas ja seega ma sain seal sees temaga paaril korral käia. No nüüd ei ole enam mingit probleemi ja järgmine nädal on tund avatud kõikidele emadele kuna tegu on jõuluesinemisega. Eks ma siis proovi pilte teha. 
Balletiga on veel see hea asi, et kuna see toimub raamatukogu hoones siis seal on tasuta Wifi ja kui ma oma lapaka kaasa võtan siis saan ma seal 40 minutit rahus 'tööd' teha :) Täna avastasin ka veel, et üks emadest on sakslane kellega ma natuke juttu ajasin. 
Iseloomult on me laps väga tundeküllane. Neid tundeid ja emotsioone jätkub tal tõesti ühest äärmusest teise ja kõik vahepealsed sinna juurde. Mõttekäik samuti kohati liiga sügav. Väga iseseisev ja organiseerija. Tihti ta ei vaja abi, et mida mingis olukorras teha vaid tal on juba plaan ette valmis mõeldud ja mõnikord ma pean oma aju raksutama, et pihta saada millest üldse jutt käib kuna asi on juba tema poolt nii ära lahendatud, et ma ei oska selles suunas isegi veel mõtlema hakata kui tema oma mõtetega juba seal on (oi kui pikk lause). Üldjuhul on ta rõõmsameelne, hoolitsev ja armastab mängida. Ma ei saa teda tagasihoidlikuks ja häbelikuks nimetada aga on kohti ja situatsioone kus ta seda on. Elav, loominguli, kohati intensiivne. Armastab kõike uut ja naudib uusi kohti ja uusi kogemusi. Väga hea kambajõmm. Naljatilk ja näitleja. 
Meie väike ullike

10 comments:

  1. Väga põhjalik lapse arengu analüüs, lugesin huviga :)
    Olen ise ka selle üleminekueseme (võiks äkki ka näiteks tõlkida "lohutusese"?) peale mõelnud, midagi sellist on igal lapsel. Näiteks, kui mu suuremad lapsed olid väiksena vahel vanaisa ja vanaema juures ja mina olin ära, siis tegid nad ühe tugitooli "Mänguemme opa-ks" - seal istudes kujutasid nad ette, et istuvad minu süles!

    ReplyDelete
  2. Ma ei tea küll tagamaadest, aga kas õhtune vedeliku tarbimise piiramine ei võiks öise probleemi puhul aidata?

    ReplyDelete
  3. Gretal on lahedad mangud. Tore, et tal fantaasia lendab ja teil Pete'ga jagub kannatust tema lennukad ideed valja kannatada :)
    Ma olen ise ka suur lauamangude fann. Varsti tasub teil Gretale laste Alias osta (kui teil seda muidugi veel pole). Lapsed seletavad vahel asju lausa uskumatult lahedalt. Kift on neid kuulata!
    Mul on tegelikult tunne, et ega Greta enne une pealt pissimist ara ei l6peta, kui tal ebamugav pole. Ma tegin oma m6lema lapsega sydame k6vaks ja lasingi neil voodi marjaks lasta. Kulus k6igest paar-kolm sellist mGretal on lahedad mangud. Tore, et tal fantaasia lendab ja teil Pete'ga jagub kannatust tema lennukad ideed valja kannatada :)
    Ma olen ise ka suur lauamangude fann. Varsti tasub teil Gretale laste Alias osta. Lapsed seletavad vahel asju lausa uskumatult lahedalt.
    Mul on tegelikult tunne, et ega Greta une pealt pissimist ara ei l6peta, kui tal ebamugav pole. Ma tegin oma m6lema lapsega sydame k6vaks ja lasingi neil voodi marjaks lasta. Kulus k6igest paar-kolm sellist marga ööd ja asi oligi lahenduse leidnud. Madratsi katsin kilega, aga tekk sai jah asjade kaigus marjaks.

    Päikseliste tervitustega,
    Eva

    ReplyDelete
  4. Oehhh, seda postitust oli nii armas lugeda. Greta on muidugi äraütlemata nupsik tegelane ja vaimukas ja fantaasiat kohe mitme lapse eest.
    Ja Sina, kulla Alice, oled lihtsalt SUPER emme ja Pete on lihtsalt SUPER papa ja üleüldse läks tuju heaks :-)
    Kallid

    ReplyDelete
  5. Jane, kahjuks vedeliku vähendamine ei muuda midagi :) ta tavaliselt ei joogi enne magama minekut kui just mingi eriline janu ei ole.

    Eva, kõige pealt THANK YOU, thank you, mängu soovituse eest. See on Greta puhul kümnesse. Ma olen isegi otsinud just samalaadset mängu talle aga pole leidnud. Seega super, just vaatasin, et on isegi Junior variant olemas :D :D
    Voodi märjaks laskmine oli ka mu variant ja me isegi kasutasime seda aga nüüd kui ilmad on külmad ja toas on öösel jahedam ei saa ma jätta teda pooleks ööks märgade linade vahele magama. Eelmistel kordadel ta ülesse ei ärganud aga võib olla peaksin tõesti nüüd uuesti proovima, võib olla külmaga just ärkaks. Mul praegu enne jõule ei ole energiat katsetama hakata aga uuel aastal proovin uuesti. :)

    Ma igal juhul mainin siin ära, et ega ma ei ole midagi nii super, karjun ja riidlen ja olen kannatamatu jne ikka vist suurema osa ajast :)
    No see sama D Winnicott, kelle vaateid ma väga pooldan, ütles (ta juba ammu surnud), et ei pea olema täiuslik või super ema vaid GOOD ENOUGH MOTHER!
    Sellest mehest tasub lausa eraldi postitus teha ....kunagi :)

    ReplyDelete
  6. Väga vahvad olete kõik.

    Ja see "segamini tuba" ei anna võrreldagi sellega mis meil siin koguaeg toimub ... Peaks pilti tegema ;)
    Öise pissimise koha pealt ei oska aidata, mul kõikidel lastel juba varakult ööd kuivad olnud.

    ReplyDelete
  7. No nende kreatiivsete mängudega on vist nii, et yksikutel lastel on tunduvalt rohkem voli. Minu kogemus ylteb kyll,et iga järgnevaga tolerants väheneb. No näiteks niimoodi värviste pintslitega toas ringi vehkida, nagu seda tegi 2-3 aastane Triinu, enam kyll keegi ei saa. Sest on ikka hoopis teine lugu kui seda teevad yhe asemel kolm tykki korraga. ;)

    ReplyDelete
  8. Suusi, sul on õigus. Ma just täna mõtlesin, kui Greta ühest toast teise liikus ja igale poole mingi segaduse suutis korraldada paari minutiga (ilma fantaasia mänguta), et appikene kui neid Gretasid siin veel kaks oleks... :)

    ReplyDelete
  9. Tere, olen juba mitu kuud sinu blogi lugenud ja alati ootan põnevusega uusi postitusi :) Minu noorem laps, tütar, on praegu 5 aastane ja on samasugune vahva tulesäde nagu teie pere Greta. Võtan vahelm teie tegemistest shnitti :)) See teatri mäng tundub väga lahe. Lähen nüüd meie Eesti kaubandusvõrku kammima - äkki leian meie jõuluvana kotti ka ühe sellise :)
    Teile kõik head ja kannatlikkust selle öise pissimurega - see läheb ise üle...varem või hiljem.

    ReplyDelete
  10. Tere Klarika, nii tore, et sa endast märku andsid ja tore ,et sulle mue blogi meeldib :)
    Meil oli internetiga probleeme seega ei pääsenud kohe sind siia tervitama tulla.

    Piilusin ka sinu blogisse ja kohe kui aega natuke rohkem siis tuvun lähemalt.
    Ilusat jõuluaega ka teie peresse!

    ReplyDelete