Sunday, 16 September 2012

SPECIAL FOOD

Kuna täna on pühapäev ja laps issiga pea terve päeva väljas lõbutsemas siis mul on võimalus siin rahus päris mitut plaanitud blogipostitust vorpida. Enamalt küll selliseid mille puhul ei pea palju mõtlema või tarka juttu kirjutama kuna mu aju on täna puhkusel :)
Üks asi mille üle mul on Inglismaal suur rõõm elada on see, et võrreldes mõne teise maaga mina siin juba nälga ei jää. Ja mitte ei jää nälga vaid ka saan toidust isegi mõnu tunda. No tegelikult nii kaua kui kuskil on saada kartulit, riisi, liha, kala, juurvilju ja puuvilju ka koht kus pliit et süüa teha siis ei saa näljast juttugi olla aga samas on ju nii tore kui saaks nende põhitoitudele lisaks ka midagi hingele. Need kes ei tea siis ma ei saa süüa piima, nisu, gluteeni, soja ja pärmitooteid ning sitrusvilju. 
Tänapäeva kasutatakse toiduainete valmistamisel nii palju erinevaid aineid, et kui silte lugema hakata siis ei suuda ära imestada ning ei ole palju tooteid kus ei oleks jahu või piima sisaldavaid aineid sees. Välismaale minnes (loe ka Eesisse) on alati stress sees, et kas kuskilt on võimalik leida mulle sobilikku toitu. Kuna gluteeni talumatus on tänapäeval üsna levinud siis võib nii mõnesgi riigis leida toidupoodides eraldi osa kus vastava toitumis vajadustega inimestele sobivaid asju müüakse aga tahes tahmata on see osa hirmus väike. Eestis on nüüd samuti saadaval riisipiima ja kui õnneks läheb siis isegi riisipastat nii, et neid ma oma kohvris kaasa enam tassima ei pea kuid eks sellega enamvähem asi piirdub ka. Õnneks on Eestis tatart mida siin on raske leida. Mujale reisima minnes, näiteks Itaaliasse, Hispaaniasse või Prantsusmaale aga pean ma ikka oma toiduvaru kaasa tirima mis on nii tüütu ja lisab palju kaalu. Poes küll leidub pastat ja mõnikord mingeid maisi snäkse aga ülejäänud valik on väga, väga nigel. Restoranides saan ma enamuses vaid salatit süüa kuna ma ei usalda sealseid kokkasid, et nad asja tõsiselt võtavad ja keele puudumisel aru saavad, millega tegu. Kuigi meil on kõik me puhkused möödunud ilma vahejuhtumita siis on see ikkagi stress pidevalt muretseda kus või kas ma süüa saan. 

Inglismaal tunnen ma ennast aga väga turvaliselt. Väljas söömas käies tean, et kokad on minusugustest inimestest teadlikud ja enamus kohtades on menüüdes märgitud mis toidud mida sisaldavad ja kui midagi sobilikku ei leidu siis valmistatakse midagi mis sobib. Võin ka kindel olla, et kui salatit tellin siis ei lõika keegi tomateid noaga millega enne leiba on lõigatud ja grill liha tellides ei grillita seda samal grillil kus võib olla on tehtud jahusegust kala. 
Toiduainetel poes on igal pakendil eraldi kirjas koostisosad ja allergilised ained lausa eraldi. Piisab vaid, et ma vaatan pakil olevat allergilisi aineid, et teada kas see toode sobib mulle või ei. Samas on hästi palju erinevaid gluteeni vabu tooteid. Pean mainima, et suurem osa neist on mitte just meeldiva maitsega aga kuna valik on nii suur siis on ikka võimalus leida midagi omale maitsele.
Minu praegune KÕIGE, KÕIGE lemmikum on selline jahusegu.
 Võrreldes teiste pannkookide segudega saab sellest väga maitsvaid pannkooke. (Kooke saab ka aga neid ma ei ole teinud kuna tavaliselt käib kookide sisse suhkrut mida ma väldin)Ma ei oska öelda kuidas on maitse võrreldes tavalisest jahust valmistatud pannikatega aga olen pakkunud neid nii mõnelegi 'normaalsele' inimesele ja nemad on väga kiitnud. Tavaliselt on mul alati see probleem, et kui ma söön midagi siis see ei täida mind. Ma võin ära süüa suure taldrikutäie toitu (ja see on suuuur) aga ikkagi paarikümne minuti möödudes on tunne, et midagi tahaks veel. Taimetoitlasena sureksin ma vist kohe ära või siis vähemalt läheks kõva tuulega lendu. Ainuke kord kui ma tõesti tunnen, et olen TÄIS on siis kui söön nisujahu vaba kodusküpsetatud leiba ja neid pannkooke. Hommikusöögiks söödud pannkoogid hoiavad mind ilusti kuni kella 4ni vastu ilma, et ma isegi mõtleks toidule. 
Ma arvan, et see on tänu selle jahu koostisosadele: Garbanzo Bean Flour, Potato Starch, Tapioca Flour, White Sorghum Flour, Fava Bean Flour.
Peale kartulitärklise ei ole ma üheski teisest ainest midagi enne kuulnud ega oska ettekujutadagi mida kõik need jahud endast kujutavad (pean silmas siis ilma google abita)
Kuigi selliseid gluteenivabu tooteid on meil siis suur valik siis on hinnad sellistel toodetel ka tavaliselt suuuuured. See 600g pakk jahusegu maksab poes pea 5 naela. Eelmisel nädalal oli aga poes pakkumine ja ma tulin koju 5 paki ja suure naeratusega. Kuna söön neid suhkruvaba moosiga ja pannkookidesse suhkrut ei pane siis võin vabalt neid süüa nii tihti kui süda lustib.
Teine minu viimase aja suur leid on selline chocolate brownie.
Taas ei ole tootes tilkagi päris suhkrut aga maitse on jumalik, eriti veel kui enne külmutuskapis hoida. Need kes suhkrut väldivad ja kes on tavasokolaadist eemal olnud need kindlasti oskavad seda maitset hinnata :) Ülejäänutele lihtsalt tervislik viis maiustada. Neid brownie-sid ei julge ma korraga mitut koju osta, sest ega ma enne rahu ei saa kui viimane pakk kadunud.

8 comments:

  1. Kuidas moos säilib ilma suhkruta? Siis peab seal midagi muud sees olema?
    Selveri pagarite soolase saia pakendi peal oli ka kiri: sisaldab allergene: nisujahu.

    ReplyDelete
  2. Kersti, ega me neid suhkruta moose siin kodus ise ei tee :)
    Moosis on marjadele lisaks naturaalset viinamarjamahla ja gelling agent fruit pectin (mis ei ole mingi mürk vaid looduslik värk mida kasutatakse mooside ja tarretiste jne tegemisel). Moos ise on väga hea maitsega. Tavaliselt purgi moosidesse pannakse nii palju valgetsuhkrut et hirmus.

    ReplyDelete
  3. Pannakse palju suhkrut jah, muidu ei säili, aga kodustes tingimustes pole neid teisi aineid kuskilt võtta ... ja poe moos on nii kallis :)
    Mul õuna-pirnimoosi saigi vist liiga vähe suhkrut, tahtsin mahedamaitselist teha. Kuid lahtine purk oli nädalaga külmkapis käärima läinud ...

    ReplyDelete
  4. Alice'i mainitud nn suhkruta moosid kasutavad 60% suhkrut, aga see on puuviljasuhkur.Suhkur sellegipoolest, pole vähem ega rohkem mürgine kui roosuhkur.
    Ülle

    ReplyDelete
  5. Jah, viinamarjamahlas on puuviljasuhkrut AGA see kohe kindlasti ei ole sama mõjuga kui töödeldud valge suhkur.
    Puuviljasuhkur esineb puuviljades looduslikult, valge suhkur on töödeldud suhkur mis siis erinevatele toodetele lisatakse.

    Meie jaoks on suur vahe kas sööd paar mahepuuvilja või lusika täie suhkrut. Valget suhkrut kodus me üldse ei kasuta.
    Lapsele ka anname vaid piiratud koguses kuna esiteks ta reageerib sellele kohe oma käitumisega ja teiseks ei taha me et ta suhkrust sõltuvusse satuks.

    Ma ei proovi siin öelda, et kõik kes te kasutate valget suhkrut teete valesti vaid lihtsalt, et mina väldin seda nii palju kui võimalik ja sama kehtib ka Greta kohta kuna seda vältides tunneme ennast palju paremini.
    Pete meil ka mingi suhkru kasutaja ei ole aga vahel loomulikult sööb sokolaadi.
    Moosi samuti iga päev ei söö kas siis suhkru või puuviljasuhkruga :) aga kui pannkooke teen siis mul on hea meel, et saan kasutada valge suhkruta moosi mis mind haigeks ei tee :)

    Kuidas kodus ilma suhkruta moosi teha ma ei tea. Kui meil oleks kuskilt suures koguses maasikaid saada siis ma arvan et ma teeks moosi asemel toormoosi (purustaks marjad ära ja paneks külma) aga kuna me soome nii vähe moosi siis ma ei tea kas meil tasuks üldse külmikus ruumi raisata toormoosi peale :)

    ReplyDelete
  6. Garbanzo beans on ameerika keeles chickpeas ehk kikerherned :)

    Seda "suhkruvaba" moosi söön mina ka ja kui valge suhkur mul kohe seedesüsteemi sassi ajab siis see moos seda ei tee. Lastele teen nüüd agaavisiirupiga sokolaadi ja seda süüakse väga hea meelega.

    ReplyDelete
  7. Garbanzo beans are chickpeas, WOW. Selle peale ei oleks ma küll kunagi tulnud aga väga tore, need ju igati kasulikud :)

    ReplyDelete
  8. Meil on toormoos sügavkülmas, aga seal ka ikka veidi suhkrut sees, muidu on ju nii hapu :)
    Meil vist suhkur ei mõju kuidagi halvasti, vähemalt pole ma laste käitumisest midagi märganud, aga võibolla on nad koguaeg "laksu" all :D
    Johannes sööb putru ja pannkooke ka suhkruga ... no ta ei võta ühtegi moosi suu sissegi ... eks ma siis lihtsalt katsun kontrollida suhkru kogust :)

    ReplyDelete