Tuesday, 25 September 2012

JOONISTUSED

Plaanitud kooli postituse jaoks ei ole mul enne aega kui Greta lasteaeda läheb seega seniks paar rida joonistamise teemal. Nimelt mind on alati huvitanud laste joonistused. Kui enne mul ei olnud otseselt kellegi joonistusi nii lähedalt ja pikaajaliselt jälgida siis nüüd kui endal laps kodus siis seda probleemi enam ei ole. 
Kui augustis joonistati meil nii inimesi kui elukaid kriipsu jalgade ja kätega siis septembrist alates on kriipsu käsi väga harva näha. Olen tähelepannud, et kui Greta vaid inimest või mõnda looma joonistab siis kogu ta keskendus on selle inimese või looma peal ja iga detail saab rohkem tähelepanu seega kriipsujalad asenduvad korralike jalgadega (kuigi ilma varvaste või kingadeta) ja käed korralike kätega (mõnikord ka koos sõrmedega)

Oma nime kirjutamine tuleb samuti ladusamalt välja. Mõnikord kirjutab kogu oma nime õigesti, vahel unustab E tähe välja ja mõnikord kirjutab vaid G. Mõnikord kirjutab mängult terve romaani maha. Sellist mängu kirjutamist (ehk siis kribu krabu ilma mingite päris tähtedeta) teeb ta siis kui näiteks joonistuse juurde on vaja pikk jutt kirja panna- umbes nii nagu raamatutes on, et pilt ja siis mingi lugu selle juures. Siis ta lihtsalt kõva häälselt räägib samal ajal kui kirjutab ja siis mul on alati kahju, et ma samal ajal seda tema juttu ei kirjuta kuskile ülesse kuna tavaliselt on need väga vaimukad ja naljakad lood. Üks päev kui ma pangas käisin tsekki sisse maksmas (ma isegi ei mäleta millal ma viimati pangas käisin enne seda :) kirjutas Greta samuti midagi mingile panga paberlile ja ise samal ajal rääkis kõva häälega nii, et kõik inimesed kes seal meiega koos ootasid naeru kihistasid.
Numbreid hakkab ka üha enam ja enam ära tundma kuigi 2 ja 3 lähevad ikka veel sassi ja kui talt küsida kui vana ta on siis vastab ikka et tema ei tea või pakub umbes mingi suvalise numbri. Aru ma sellest ei saa kuna samas just paar minutit tagasi teatas ta mulle, et tal on märtsis sünnipäev. Mul jäi imestusest suu lahti ja mõtlesin, et ju nad siis on seda talle lasteaias öelnud aga igaks juhuks küsisin, et kuidas sa seda tead ning ta vastas, et aga sina ju ütlesid mulle ükskord. No tõesti, ükskord ma ütlesin jah aga millal see veel oli ning samal ajal kui me talle pidevalt korrutame, et ta 3ne on ja ta ikka veel ei saa sellele pihta. Mind see tegelikult üldse ei häiri, ka siis kui teised lapsed samal ajal teatavad oma vanust vaat, et kuuajalise täpsusega, et nemad on kas 3 ja pool või 3 ja kolmveerand juba.
Joonistamise juurde aga tagasi tulles siis ühel päeval joonistas ta eriti vägeva kassi. Ma arvan, et see juhtus tal täiesti kogematta aga sellele vaatamata oli ta suutnud kassi näo täiuslikult paberile saada. Algul, kui ta seda mulle näitas siis ei olnud kassil kõrvu peas aga kui ma sellele tähelepanu pöörasin siis  parandas vea kohe ära (mitte, et see nüüd viga kui selline üldse oli). Ise ta pildiga rahul ei olnud kuna ta tahtis joonistada kassi neljal jalal seismas aga ei osanud.
Sellise pildi joonistas ta vanaema sünnipäevakaardile. Siin on see näide, et kui joonistusel on oma teema ja mitte vaid üks tegelane siis detailide joonistamine läheb ühe astme võrra arenguliselt tagasi. Umbes nii, et kui laps hakkab rääkima ja kuigi tal on palju sõnu mida igapäevaselt kasutab siis olukordades kus ta tahab korraga kiiresti ja palju öelda ei tule kõik sõnad kohe välja või mõned jäävad üldse ütlemata. 
Kaardile hakkas ta vanaema joonistama aga siis poole peal tuli talle idee joonistada vanaema istuma ja siis ennast vanaema sülle. See mõte tuli tal peale seda kui ta oli joonistanud ära vanaema pea ja nagu näha siis ei olnud tal kohe isegi aega joonistada vanaemale käsi vaid asus kohe enda joonistamise kallale. Alles siis kui ta oli ise enda ka ära joonistanud siis märkas, et vanaemal ei ole käsi ja joonistas vanemale käed käes oleva musta pliiatsiga. Teine asi mis puudub pildilt on juuksed. Kui ma küsisin ta käes, et mis asi on see pallike vanaema pea kohal siis ta vastas, et need on juuksed. Vaatas natuke keskendunult seda ja siis hakkas naerma ning ütles, et juuksed näevad välja kui ananass.
Seda pilti joonistama hakates teadis ta kohe, et jooistab issi, enda ja emme seega kuna plaan oli koheselt olemas oli tal küllaldaselt aega iga inimese detailide juures keskenduda ja sellepärast ei puudu kellelgil ei käed ega juuksed. Kuna tegu on taaskord sünnipäevakaardiga siis pildil oleval issis ol roheline kingitus käes ja temal kollane õhupall...mina olen tühjade kätega (ja kindlasti ka tühja peaga :)
Perepilt
Ja siit siis ideaalne näide nendest Greta joonistatud beebidest inimeste kõhus. Muideks ta ikka veel arvab, et tüdrukud sünnivad emmedel ja poisid issidel. Me oleme küll talle seletanud, et nii see päriselt ei ole aga kuna see vahetevahel ikka taas päevakorda tuleb siis ju ta ei ole seda fakti valmis veel arenguliselt heaks kiitma. Selle pildi joonistas ta lasteaias ja see on esimene pilt kus kätel on sõrmed. Kui kuu aega tagasi ta veel joonistas beebid kõhtu selliste klaabudena siis nüüd on beebidel ka kehad AGA nagu pildilt näha siis beebi käed tulevad ikka veel peast ja mitte kehast välja. 



1 comment: