Tuesday, 19 June 2012

SARDIINIA OSA 2 -SANT' ANTIOCO

Enamus päevi Sardiinias möödus loomulikult mererannas. Hommikul ärkasime, sõime ja sõitsime randa.








Kui Sardiinia kaardi vaadata siis meie asusime saare kõige lõunapoolsemas tipus. Selles tipus asus ka üks suur Itaalia sõjavaeüksus kus, nagu me hiljem kuulsime, asub ka USA sõjaväeosad (võimalik, et midagi tegemises NATOga). 'Tänu' sellele, et seal asub sõjavaüksus ei ole ka võimalik autoga mööda rannaäärt pikemalt sõita. Meie lemmik rand asuski kohe selle sõjaväeüksuse kõrval. Rannas saime olla, aga mööda rannaäärt kaugemale kõndida ei saanud (vaata alumist pilti). Kogu see roheline osa kuulus juba sõjaväele ja meil ei olnud võimalik näha mis selle saaretipu taga toimus. Tegelikult olid sõjaväe käes need kõige ilusamad ja valgemad rannad. Kohalikelt kuulsime, et ühel kindlal ajal augustis lastakse ka tavainimestel ühte nendest valge liivaga randa minna. Meie nägime seda randa vaid kaugelt ja tõesti see nägi ahvatlev välja.
Ühel päeval kui me rannas olime lendas taevas kahtlaselt palju hävitaja lennukeid (noh need mis hirmus kõva häälega, hirmus kiirelt ja üsna kõrgelt lendavad). Vähe sellest, et nad lendasid, nad ka kukutasid pomme vette või maale (me ju ei näinud sinna mäekese taha). Vist ikka maismaale, kuna vette kukkudes oleks arvatavasti seda lainetest aru saada olnud. 
Igal juhul oli see väga enneolematu tunne seal päevitada samal ajal kui sinu kõrval pommid plahvatasid. Algul me Petega vaatasime, kuulasime suud ammuli. Teised rannas olijad aga ei teinud teist nägugi seega me siis järeldasime, et tegu millegi täiesti tavalisega ja et varjundisse jooksmiseks ei ole põhjust. Elamus omaette. 
Teistel päevadel siiski oli õnneks rahuaeg :)

Ma pärast kuskilt lugesin, et tegelikult on see sõjavaüksuste seal asumine väga toksiline kohalikkele elanikkele ja loodusele (neid sõjavabaase on ka teistes osades Sardiinias) ja, et nendes piirkondades on vähi ja väärarenguga sündinud laste (ja loomade) number väga suur. Samuti on kahjustatud kohalikud põllumajandussaadused. 



Meie lemmik rannas käis mõnel päeval ka pudi-padi müüja. Huvitav oli märgata, et need paar kohalikku kes rannas olid, suhtusid nendesse müüjatesse väga sõbralikult. Mõned isegi proovisid pakutud riideid selga ja ostsid nipet-näpet. Müüjad ise ei olnud eriti pealetükkivad, aga sellegi poolet kui me nägime neid jälle lähenemas siis meil oli paha tunne ja tüütu taas neile 'No thank you' öelda. Noh, aga eks nemad peavad ka oma elatist teenima nii, et elasime üle :)




Tervet päeva me kunagi korraga rannas ei olnud. Läks liiga kuumaks ja nälg tuli ka peale. Tihti kasutasime lõunapausi aega kuhugi sõiduks. Itaalias on ju keskpäevast alates pikk siesta ja alles õhtul läheb õige elu lahti. Ühel päeval otsustasime sõita Sant'Antioco saarele. Sõitsime läbi Giba. Turistiraamatute järgi tundus nagu seal oleks nii mõndagi mida vaadata, aga kui me külakesest läbi sõitsime siis ei avaldanud see meile mingit muljet. Kuna sõitsime kella 2 või 3 paikku ka siis loomulikult olid kõik poed ja putkakesed kinni ja kõik tundus väga väljasurnud ja mitte üldsegi kutsuv. Olen kindel, kui sinna õhtusel ajal minna siis oleks ehk teine pilt, aga ega ma palju sellesse ei usu, tegu ikkagi väga väikese kohaga.

Sant' Antioco on aga Itaalia suuruselt neljas saar (Sitsiilia, Sardiinia, Elba ja Sant'Antioco). 109km2 suur ja elanikke üle 11000 (natuke igavaid fakte ikka ka :).










Juuni ei ole Sardiinias veel puhkusehooaeg ja seega kõik ajaloolised vaatamisväärtused või muidu turistikohad olid kinni. Tiirutasime siis niisama linna peal, sõime jäätist ja õhtul kui poed lahti tehti käisime suveniiripoodides. 



Sardiini lipp
Vahelduse mõttes mõnus reisuke.

Postituse lõpuks üks pilt Gretast ja Least. Mõnel hommikul ja õhtul õnnestus neil koos mängida enne kui me randa läksime või enne kui nemad õhtul välja sööma läksid. Greta aina vadistas inglise keeles Leale mida teha ja Lea läks kogu mänguga kaasa ilma, et ise oleks sõnakesestki inglise keelest aru saanud. Laps oli pärast emale kurtnud ja kurb olnud, et tema inglise keelt ei oska ja millegist aru ei saa. Ta ema ja isa rääkisid ju meiega ka inglise keeles ja seega jäi ta ka nendest juttudest väljaspoole. 
Minu arvates on sellised situatsioonid väga motiveerivad lapsi võõrkeeli õppima. Eriti kui tegu on juba vanema lapsega kellel õppimiseks võimalused olemas. 
Jätkub...

1 comment:

  1. Hiiumaa on siis sellest Itaalia saarest 10 korda suurem ja aastaringseid elanikke on vaid 8000

    ReplyDelete