Thursday, 15 December 2011

LASTEAIA JÕULUPIDU

Gretal oli eile lasteaias jõulupidu. Kohale oli tulnud enamus lapsi ja mõned lapsevanemad. Kuna paljude lateaias käivate laste vanemad käivad tööl, siis on täiesti arusaadav et igal vanemal ei olnud võimalik töölt ära tulla, et peost osavõtta. Pete töötas hommikupooliku kodus, siis tuli peole ja pärast läks tööle. Seega sai ilusti peost osavõtta ja oli väga rahul et tal oli võimalus lasteaeda taaskord lähemalt näha ja veenduda, et see suur summa mida ta iga kuu maksab on seda igati väärt.
Mina kasutasin juhust ja tegin mõned pildid Montessori materjalisdest ja muidu peost.

Kunsti kuivatamise rest

Greta lasteaias käib kokku 26 last. Korraga kohal kunagi nii palju lapsi ei ole, kuna enamus lapsi käivad lasteaias kas ainult 3 hommikupoolikut või kaks pikka päeva või siis näiteks 3 õhtupoolikut, seega kohal olid ka lapsed keda mina enne ei olnud kordagi näinud. Ma nüüd ei ole kindel, kas see on tõsi, aga seda stendi vaadates võib järeldada et 26 lapsest on 5 last kes on kakskeelsed. Üks poiss on Bulgaariast. Tema emaga olen ma paar korda pikemalt ka vestelnud ja tegu on väga meeldiva naisega. Ta vanem tütar käis ka samas lasteaias ja ema on lasteaiaga väga rahul. Üks väike poiss on Rumeeniast ja siis veel kaks last kuskilt mujalt mis maad ma ei suuda sellest kirjutisest välja lugeda. Võib-olla et rühmas on veel lapsi kelle üks või mõlemad vanemad on algpäraselt kuskilt mujalt, aga lapsega räägitakse kodus vaid inglise keelt. Ma tean vähemalt ühte sellist väikest tüdrukut.

See puidust silindrikeste puupakk on minu lemmik Montessori õppevahend. Ma kohe tunnen kuidas ma sellega mängida tahaks kui ma seda seal näen ja ma hea meelega ostaksin sellise ka meile koju kui see vaid nii hirmus kallis ei oleks.
Montessori materjalid on riiulitesse ära jagatud vastavalt kategooriale. Üks riiulite kompleks on näiteks täis materjali mis arendab matemaatilisi teadmisi, teine tunnetamist, kolmas lugemist ja kirjutamist ning elulisi oskusi.







Peol lauldi ja tantsiti natuke. Tuli jõuluvana ja jagas kingitusi. Siis söödi ja mängiti paar mängu. Ei midagi erilist, aga lastele väga meeldis (ja meile ka).



Iga laps sai jõuluvanaga eraldi suhelda. Jõuluvana kutsus lapse nimepidi enda juurde ja sel ajal kui laps ühest toa nurgast teise reipalt kõndis plaksutasid kõik vanemad ja kasvatajad ning tegid seda ka siis, kui laps oli kingi kätte saanud ja tagasi omale kohale marssis. No meil Petega oli täiesti selline tunne, et tegu on ülikooli lõpupeoga ja vägisi kiskus silma märjaks (vähemalt mul). Õnneks kui Greta kord tuli kätte, siis oli see plaksutamise tuhin kõigil juba üle läinud, sest muidu ma vist oleks küll suurest emotsioonihoost nutma puhkenud.
Me algul kahtlesime kas Greta üldse julgeb jõuluvanale nii lähedale minna ja seda veel üksi, kuna igal pool kus me käinud oleme on tal sellega alati probleemi olnud, aga no lasteaia ja sõprade mõju oli ikka nii suur, et laps marssis väga enesekindlalt kohe mehe ette ja vastas ta küsimustele ilma silma pilgutamata.

Ma tõesti ei kujuta ette mida näiteks Greta kogu sellest jõuluvana asjast mõtleb. Ta usub 100% sellesse jõuluvanasse kes tal eelmine aasta Eestis käis ja ma arvan et ta usub just et see sama jõuluvana talle seekord soovitud kingid toob, aga mida ta arvab jõuluvanast, kellel on habe nii nähtavalt kummiga ümber pea, ma ei tea. Ma ei taha küsima ka hakata, kuna siis ma võib-olla pööran tähelepanu millegile mida Greta võib-olla ise ei oskagi märgata ja siis rikun sellega ta 'muinasjutu' veel ära. Me lihtsalt peame Petega hästi ettevaatlikud olema, et me ise mingit seletust ilma Greta küsimata ei hakkaks andma, vaid ootaks ikka ära, kui ta ise meie juurde küsimustega tuleks.




Greta koos ühe toreda kasvatajaga
Ma ei teagi täpselt mis lauaga siin pildil tegu on. Ma tean et kui nad hommikul rühma lähevad, siis nad peavad nimede seast oma nime ülesse otsima ja selle karpi panema, aga miks seda ka siin tehakse, ma ei ole kindel. Kui ma Greta käest küsisin, siis ta ütles, et süüa saada. No ma ei tea, kuna seina peal, laua kohal, oli ka mingi tabel käte pesu kohta siis ma arvan et ehk peab iga laps oma nime siis korvikesse panema, kui ta on käed ära pesnud ja on valmis sööma. Mul loomulikult ei tulnud pähe seda kasvatajate käest küsida, aga noh võib-olla järgmine kord.
Greta sahtel kus ta oma kunstitöid ja muid talle kuuluvaid asju hoiab (näiteks pani ta oma jõuluvanalt saadud raamatu sinna kuni peo lõpuni eest ära)
Kui kingid olid kätte saadud ja jõuluvana lahkunud, siis hakkasid lapsed sööma. Ma tegin peole kaasa ka kandiku täie lumememmekesi mis loomulikult suureks hitiks kujunes nii laste kui ka täiskasvanute seas. Ma ei tea, võib-olla sellepärast, et siin Inglismaal on need jõulud nii kommertsed (vist on selline sõna olemas) siis mul on alati väga tugev tung selle suure kaubandusliku möllu seas ka midagi ise luua ja valmistada. Mulle valmistab suurt stressi see kogus kingitusi mis siin riigis jõulude ajal ostetakse ja kingitakse kõigile jne jne jne. Ja mitte et ma ei tahaks kinke inimestele teha, aga nii raske on panna piiri kus on see algus ja lõpp kellele teha ja kellele mitte kuna paljud on kellele lihtsalt ei saa tegemata jätta (näiteks kas või lapsed kuigi ka need lapsed saavad juba ilma meie kingitagi mingi 30 või rohkemgi kingitust). Ja nii ongi jälle et saadame üle 60 kaardi ja ostame pea sama palju kingitusi. (Mulle nii meeldiks iga aasta spondaalselt suvalistele inimestele kingitusi osta. Et lähen poodi ja äkki jääb midagi silma ja ma mõtlen et wow see oleks ideaalne just sellele inimesele, ilma et peaks mõtlema et kas me temaga üldse oleme kokkuleppinud et kas teeme kinke või ei. Ma õnneks siiski paar asja iga aasta just nii ostangi aga tore oleks kui kõik kingid saaks nii tehtud).
Mu hing oleks täiesti haavatud ja haige kui ma selle suure koguse sees siis midagi ise (või Gretaga) ei saaks teha kuigi see tegemine võtab topelt energiat ja tihti ka rohkem raha, aga vähemalt annab minu arvates sellesse konveierilt tulnud jõulule natuke särtsu juurde....vähemalt mina arvan ja tunnen nii, aga eks igal ühel on oma kogemus ja arvamus asjast. 
Ja nii ma otsustasingi oma uneajast ohverdada paar tundi, et Gretale lasteaeda memmekesi teha, et nii minule, Gretale, kui ka teistele lastele rõõmu valmistada.

Kohe kui Greta nägi et laud on kaetud ei jõudnud ta ära oodata millal sööma lubatakse minna. Tema suurim armastus (peale meid, ma loodan) on SÖÖMINE.
Selline oli siis pidu. Järgmine nädal toimub kontsert. Ootan seda suure huviga.

12 comments:

  1. Meie eelkoolis toimus see s00giaeg nii, et kui laps s00ma tuli, siis valis koha ja pani oma nimesildi sinna, siis l2ks kausi sisse n2kse valima ja kui l6petas, siis pani oma nimesildi laua keskel olevasse kaussi. Nii 6petajad teavad kes on s00mas k2inud, kes mitte.

    ReplyDelete
  2. oo, esiteks - millest need lumememmed tehtud on? nàevad nii àgedad vàlja.
    ja panin tàhele kaht greta-nimelist silti, kas grupis on neid kaks? ja ùldse vahvad nimed jàid silma.
    tahan ka jòulupidu! :D

    ReplyDelete
  3. Ma tahaks ka teada, kuidas need lumememmed tehtud on. Väga vahvad!

    ReplyDelete
  4. Katarina, peale sinu juttu lugedes olen ma peaaegu kindel et see käib vee joomise kohta. Laual ongi ju veekann ja tassid ja nimede järgi saab kohe näha kes on vett joonud ja kes ei. Eks nad nii pea järge et iga laps ikka saaks oma vee 'saagi' lasteias olemise ajal kätte.
    Küsisin just Greta käest ka et kas ta peab nime korvi panema kui on vett joonud ja ta ütles jah (no ma teda küll 100% ei usalda aga see nagu tundub loogiline küll)

    Illustr. Küll sul on ikka teravad silmad ;) Ma ise ka märkasin seda alles fotot vaadates et seal on kaks Greta nime. Greta nimi on siin maal üsna haruldane nii et Greta on ikka ainuke Greta tema lasteaias aga ma arvan et eks neil ole neid nimesid topel ja see on lihtsalt juhus et seal korraga kaks nime oli.

    Lumememmi tegin ka eelmisel aastal. Neid on väga kerge teha, vähemalt meie poodides saadavatest asjadest. Memmed on tehtud vahukommidest, vahele nats glasuuri (meil müüakse tuubides sellist värvilist kaunistamise glasuuri), pähe sokolaadist nööp, käteks Mikado sokolaadi pulgad ja kaela kummikommi riba ja nägu glasuuriga pähe nats tuhksuhkrut pähe raputada ja ongi valmis. Eelmisel aastal võttis tegemine rohkem aega, sel aastal läks palju rutem.
    Plaan neid sel nädalalõpul taas teha kuna meil plaanis järgmine jõulupidu ning siis korra vähemalt veel ;)

    ReplyDelete
  5. Eelmisel aastal tegin memmedel värvilised sallid kaelas sellistest hapu suhkruga kommidest aga sel aastal väikestele lastele ei julgenud teha kartes et äkki on liiga hapud neile. Värviliste sallidega on aga palju ilusamad.

    Proovige ka teha ja pange pildid blogisse siis :)
    http://knightscastle-alice.blogspot.com/2010/12/jlaste-joulupidu-raamatukogus.html

    ReplyDelete
  6. Lumememmed on nunnud jah! Aitäh valmistamisõpetuse eest, teen neid kindlasti kingiks, kasvõi naabrinaisele, kes ei saa nisutooteid süüa ja seetõttu tükikest oma jõulukooki talle anda ei saa.
    On Sul veel mõni vahva maiustuse-idee tagataskus?

    ReplyDelete
  7. Pagulane, kui su naabrinaine ei saa nisutooteid süüa siis sa pead käteks midagi muud välja mõtlema kuna Mikadol on küpsis sees.
    Mul on olnud igasugu ideesid mida ma netist olen leidnud aga kunagi ei ole kingituste muretsemise juures aega jäänud neid teha. Ma lisan paar pilti eraldi postitusena kuigi ma ei mäleta enam kust või kelle blogist ma need pildid olen saanud.

    ReplyDelete
  8. Lumememmed on jah 5pluss!
    Aga muidu olen nöus tolle kommertsjutu ja kingiuputusega. Inglased on kuulu järgi veel eriti kurikuulsad jöulu TARBIJAD.
    Meie siinsed inglise söbrad räägivad hirmu ja öudusjutte sellest, milliseid summasid jöulude ajal magama pannakse ja missuguseid kingihunnikuid lastele tehakse. Umbes nii, et krediitkaart lausa suitseb ja siis makstakse terve aasta völga.
    Meie oleme erilised askeedid. Kingid teeme lastele ja maksimum kaks kinki...ise valivad ja mötlevad hästi, mida nad siis töepoolest tahaksid.
    Vanematega enam kingitusi ei vaheta. Selliseid spontaanseid kinke, millest sa ka kirjutad, meeldib aga küll teha. Ainult et selliseid ma teen ükstapuha millal 365st päevast ;-)
    Kaarte saadaksin hea meelega rohkem, aga hetkel ei jaksa. Uuel aastal, kui öpingud läbi, siis hakkan juba augustis meisterdama! promise!

    ReplyDelete
  9. Sirtsu, tead aasta sees saaks jah neid spondaalseid kinke hästi teha KUI VAID ei oleks suurel hulgal sünnipäevasid :)
    Aga ärgu nüüd keegi siit väljalugegu et meile ei meeldi teile sünnipäeva kinke teha. Ma pean rohkem ikka silmas selliseid kaugema ringi inimesi kellega on see komme tekkinud et alati kinke vahetada ja kes solvuks kui öelda et ärme enam teeme.

    See on tõesti mõistlik et lapsed teilt vaid 2 kinki saavad aga kuidas teil on vanavanemate ja sõprade ja sugulastega? Kas nemad teevad teie lastele kinke või ei?

    ReplyDelete
  10. Ei osanud välja mõelda, milleks seda silindritega puupakku kasutatakse?
    Ja õige sõna, mida kasutada, oleks kommertslikud ilmselt. Kuigi kommertssed on ka päris hea. Siis kahe s-iga.

    Ja lumememmed on tõestiväga nummid!

    ReplyDelete
  11. Kiidan ka lumememmesid :)
    Kahju et kõik vanemad ei saa osa oma laste jõulupeost, aga ehk kontsert on siis õhtusemal ajal. Minul ka võttis alati pisara silma kui näed oma kahe aastast lavale vudimas ja ta seal laulab, tantsib või loeb salmi :)
    Meie ka teeme kinke vaid oma lastele. Ja meie lastele teevad veel vanavanemad ja see ongi kõik. Juba aastaid on nii :)
    Jõulukaarte saadan umbes 25-30tk.
    Tegelikult sel aastal teen erandina vanavanematele Marta piltidest ühe pisikese albumi kuna neil pole temast ühtegi paberil pilti :)

    ReplyDelete
  12. Tegin lumememmesid ja see oli palju raskem kui arvata võis. Salle ma igatahes neile kaela ei suutnud siduda, sest kommiriba oli liiga jäik ja töötas kui giljotiin. Käte sissetorkamine oli ka pras mässamine. Au Sulle, kes selle tööga nii kenasti toime tuled.
    Ü.

    ReplyDelete