Thursday, 27 October 2011

'ELEKTRILÖÖGID'

Juba mõnda aega on meil kodus olnud selline väike vidinake. Nimelt on see meie ööpäevaringset elektri kasutamist mõõtev gadget. Tänapäeval saab seda nii ehituspoodidest kui ka toidupoodidest osta või tasuta oma elektrifirmalt. Kui meile see koju saadeti siis olin mina see kes väga õhinas oli. Tore ju näha mis masin kui palju elektrit kasutab ja mis see kõik meile maksma läheb. No seda viimast on tegelikult üsna keeruline korrekselt näha kuna elektrinäitude arvutamine on meie maal kui teadus omaette. Sinna masinasse peaks sisse programeerima mis hinnaga elektrit sa kasutad aga kuna see hind ei ole üks iga ühiku eest vaid arvutamine käib teadtud hulga ühikute eest on üks hind ja peale seda teine siis oli see asi nii mulle kui Petele nii keeruline et me ei hakanud sellega jamama. Otsese hinna teadmine ei olnudgi meile nii tähtis kuna elektriarve eest maksame ju ikka seda mida me kulutanud oleme siis sellest ei olnud lugu. Küll aga olin ma huvitatud jälgima mis kodumasin siis elektrit kõige rohkem kasutab ja jälgida kuidas nool diagrammil alla langeb kui ma tulesid vähemaks kustutan või mõne masina välja lülitan.

Tegin nii mõnegi avastuse mis tegelikult loogilise mõtlemise juures  mingi ime ei ole aga millele lihtsalt igapäevases elus palju tähelepanu ei pööranud.
Kõige rohkem raha võtab teekannu keetmine. Õnneks me ei keeda kunagi vett täis kannuga vaid ikka alati paneme kannu just nii palju vett kui parasjagu vaja siis siiski oli see mulle üllatuseks kui palju näiteks minut veekeetmist maksab. Peale selle nägemist ma üldse ei imesta et Pete tööl tassi kuuma vee eest 20 penni küsiti kuna tõesti kui sul on suur kontor ja keegi iga natukese aja tagant teekannu keedab siis teeb see päeva lõpuks üsna kena summa.

Pesumasin aga näiteks võtab väga vähe energiat pesemisprotsessis aga palju tsentrifuugi tsükli ajal. Ma ei ole suur statistika tegija aga oleks olnud huvitav võrrelda kumb rohkem energiat võtab, kas 30 minutiline pesutsükkel või 2x teekannu keetmine?
Öösel tarbisime me elektrit 3 penni eest (see summa ei ole küll korrekne meie tegelikusele summale kuna nagu ma ütlesin siis ei pannud me oma elektri hindu sinna sisse). Arvatavasti võttis elektrit siis külmutuskapp, telefonid ja üks telekas, mida me ei lülita ööseks seinast välja, ning arvatavasti Pete suur arvuti mis on alati standby. Praegu hakkasin mõtlema et ma oleksin võinud korra proovida KÕIK elektrilised asjad korraga välja lülitada ja vaadata kas number oleks nulli läinud (nimelt praegu me seda masinat enam ei kasuta).
Ma arvan et tänu sellele vidinale olen ma nüüd rohkem tundlik vee keetmise suhtes. Tavaliselt olen ma keetnud näiteks vee enne kannuga valmis ja siis seda kasutanud riisi või pasta keetmiseks et kiirendada kogu protsessi ja hoida kokku gaasi aga ma ei tea kas see õigustab ennast.
Kuna meil kodus üleliigseid tulesid tihti ei põle (Pete ikka armastab neid põlema jätta aga mina kustutan ta järel alati ära), telekat vaatame ka ainult siis kui Greta magama on läinud seega peale 9 ning mikrokat või muid elektroonilisi asju peale arvuti-mobiili laadimise ei kasuta siis nagu ei ole kuskilt elektrit eriti kokku hoida.

Rääkides elektris siis paar kuud tagasi vahetasime just oma gaasi ja elektrifirmat. Nimelt kasutame me alati seda teenust mis võimaldab elktri ja gaasi hinna aastaks või rohkemaks külmutada, mis tähendab seda et kui siis selle aja jooksul peaks elektri hind tõusma või langema (seda nüüd vaevalt) siis meie maksame ikka sama hinda. Gaasi ja elektri eest maksame iga kuu sama summa mis on reguleeritud vastavalt meie kulutamisele ja see tavaliselt toimib siis nii et kui me talvel peaksimegi külmaga rohkem makstust kulutama siis suvekuudel kasutame vähem ja seega miinustesse läinud summa tasakaalustub. Vist iga 6 kuu tagant kontrollitakse ja reguleeritakse seda hinda et see realistlik oleks ja et pärast mingeid suuri miinuseid ei oleks.

Kui me nüüd viimati oma gaasi, elektrifirmat vahetasime pidime me neile andma oma viimased näidud. Saatsin need Petele emailiga et ta nad firmale edastaks. Firma tuli tagasi ja ütles et kuskilt on üks number üle või puudu ja et palun saatke uued. No läksin jälle kappi näite vaatama ja saatsin samad näidud uuesti.
Paari nädala pärast hakkab Pete uurima et kuidas seis on ja et kas me peame neile juurde maksma või ei. Onuke ütles et tal ei ole küll praegu veel lõplikut arvet käes aga tundub et me oleme maksnud üsna suure summa rohkem kui vaja oleks olnud ja et me võime tagasimakset oodata. Petel loomulikult väga hea meel, eriti veel kui mees oli öelnud et oleme kohe mitme saja naela võrra ettemaksnud. Pete juba hõõrus käsi ja hakkas plaane pidama kus seda sülle langenud raha kõige paremini ära kasutada.
Paar päeva hiljem helistab ta neile uuesti et uurida kas raha on juba tulemas kui uus onu ütleb talle et mis rahast te räägite, et meie olevat hoopis NEILE pea 800 naela võlgu!
See muidugi oli suur shok Petele ja kuigi ka mina ei suutnud uskuda et kuidas nad on suutnud sellise suure vahemiku meie maksetes tekitada siis samas ma nagu ei imestanud. Kui ikka terved päevad kodus olla ja kolm korda päevas sooja toitu süüa ning maja talviti ka päeval kütta ning iga nädalalõpp ahjuroogasid teha siis ehk ei ole ime ka. Kindlasti on ju sel juhul arve suurem kui nendel peredel kes keset päeva kodus ei ole ja kes hommikul näiteks vaid võileiba või maisihelbeid söövad.

Pete hakkas siis asjaga lähemalt tegelema kuna ta ei suutnud uskuda et see summa õige on. Tegi firmaga kurja häält et nad ei olnud meie kuumaksu vastavalt suurendanud kui me kulud nii suured olid...
Päeva lõpuks tuli hoopis välja et MINA olin andnud gaasimõõdu asemel elektrimõõdud ja vastupidi ning seega kasvatanud meie gaasi arve AASTA VÕRRA SUUREMAKS.
Kui numbrid õigeks keerati siis saime hoopis mingi 3 naela tagasi.

Jälile saadi tänu sellele et uus firma keda kasutama hakkasime tuli koju algnäite võtma ja nende arvud ei klappinud vana firma omadega.
Oh, LÕPP HEA KÕIK HEA järgmine kord olen eriti hoolas et kõik numbrid õigest kohast õieti välja loen.

7 comments:

  1. Lihtsalt võrdluseks, siis meie maksame elektri eest kuskil 50,- €, nüüd kui on elektriboiler, enne oli arve umbes 30,- No nüüd läheb see-eest puid vähem, sest sooja vee saamiseks pidime katelt kütma. Meie ostame elektrit Eesti Energialt ja valikuvõimalus puudub, jutud käivad et paari aasta pärast see muutub ... See veekeetja värk oli mulle üllatus, kontrollin ka nüüd enda vee keetmist.

    ReplyDelete
  2. Kas see 50 eurot on kuu hind (arvata võib ju)? Meil läheb gaasi peale rohkem raha kuna meil on gaasi küte ja gaasi pliit. Ma ei tegi praegu palju me kuus maksame aga ma küsin Pete käest hiljem.
    Elektri-gaasifirmasi on siin jalaga segada :) mõnikord üsna suurte hinna kõikumistega aga kokkuvõtvalt ikka kallis.

    ReplyDelete
  3. 50€ kuus jah. Alguses ikka ehmatasin ära, et midagi on valesti:) Aga tuleb välja et boiler ikka võtab nii palju voolu.

    ReplyDelete
  4. seda, et veekeetja võtab palju vett, tean mina ammu. Kunagi kui korterikaaslasega elasin, siis üks kord, kui mul ema külas oli, tegime talle ka selgeks, et see, et veekeetjaga riisi või makaronide keetmiseks vett keema ajada gaasipliidil sama asja tegemisel ei anna erilist ajavõitu, kuid samas annab väga kõvasti tunda elektriarvel... ma esimest korda nägin, et sellist asja tehakse ja kui aus olla ei saanud sellest mõttest kohe mitte sugugi aru. Gaaspliidi peal läheb ju ka vesi päris kiiresti keema :)

    ReplyDelete
  5. Seda et veekeetmine palju elektrit võtab teame meie ka juba ammu ja alati oleme keetnud korraga vaid nii palju vett kui parajasti vaja (seda siis just maailma säästmise eesmärgil). MIDA me aga ei teadnud oli see KUI PALJU see PALJU tegelikult ka on.

    Väikse poti puhul ei ole see vahe võib olla tõesti märgatav aga kui kasutada suurt potti külma vett ja suurt potti juba eelnevalt keedetud vett siis on asi teine. See eelnevalt keedetud vesi läheb paari minuti pärast keema (pluss siis minut või kaks kannukeetmise aeg) aga külma vee keema minemist saab ikka oodata ja lasta gaasil põleda.

    Et teada saada kas eelnev veekeetmine ennast ära õigustab peaks arvutama gaasi ja elektri hinna ajaga mis keemaminekuks kuulub jne. Igal juhul minule kui mitte matemaatikule läheks see arvutamine juba liiga keeruliseks ja kuna me õnneks ei pea igat penni kokkuhoidma siis ei hakka sellepärast juuksekarva lõhki ajama.
    Võiks ju üldse võileibu süüa ja mahla juua siis ei läheks üldse elektrit söögi tegemiseks aga meie peres on vaid Greta leiva sööja ja temagi teeb seda väga harva :)

    ReplyDelete
  6. aga kuidas teil veega on? kas teil (ja UKs üleüldiselt) on veemõõtjad või kasutatakse nn vanaaegset süsteemi, et kogu elamu vesi jagatakse korterite/elanike peale võrdselt ära või hoopiski makstakse teatud hind kuus? nt siin itaalias pole ju üldsegi mitte vähe levinud see, et vee eest makstakse iga kuu teatud kindel summa, vahet siis pole kui palju tegelikult vett kulutad või kui tihti pesu pesed.
    aga vee keetmist tee jaoks vaatan mina ka teise pilguga nüüd. üritasin meest veenda et hakkame õhtuse tee jaoks vett pliidil soojendama, aga ta ei võtnud vedu :D ütleb, et korvame selle raha säästupirne kasutades. aga üksi olles keedan vett nüüd gaasipliidil. ühe tassi jagu vett läheb ju nagu niuhti keema :)

    ReplyDelete
  7. Meie maksame vee eest teatud summa kuus või siis kvartalis või isegi aastas (ma ei tea täpselt kuna maksud lähevad automaatselt Pete arvelt) aga jah kasutada saame vett selle eest nii palju kui tahame. Moes on ka veemõõtjad. See oleneb kuidas keegi ise tahab. Osadele tuleb veemõõtja odavam kuna nad kasutavad vähem vett kui näiteks võib olla pere kus 3 last ja kus pesumasin ning vannitamine pidevalt kasutusel.
    Me oleme mõelnud ka et paneme mõõtja aga me ei ole kindel kui palju see kasuks tuleks kuigi me ei käi vannis iga päev ja pesu peseme ka harva (lihtsalt ei ole kedagi kes pesu määriks :).
    Mõõtjaga on veel ka see asi et kui sul näiteks mingi veetoru majast väljas pool lõhkeb või hakkab läbi laskma siis sina vastutad selle eest (siis see piir käib ikka sinu maja-aia piiride sisse).
    Meil just oli suvel selline lugu et naabritel kellel on mõõtja said shoki kuna nende veearve oli järsku tuhandetes naeltes. Tuli välja et seoses meie lähedal olevatele teetöödele olid veetorud raputada saanud ja hakkasid lekkima. Toru oli nende hoovis seega kuulus neile. Õnneks oli kohalik majavalitsus nõus mingi osa korvama aga siiski.

    Meil on selleks puhuks võetud mingi kindlustus ka mis selliseid torutöid korvamma peaks kui midagi juhtuks kuna see ei ole odav lõbu.
    Kui huvitab siis ma võin pete käest küsida palju me täpselt maksame millegi eest :)

    Vee keetmisest veel nii palju et ma ei tea kui palju tuleb kasuks see kui sa vee pliidil keedad. Ma arvan et see oleneb sellest palju teil gaas maksab. Ma arvan tähtis on eelkõige see et ei tasu terve kannutäit vett keeta vaid ühe tassi jaoks. Meie kasutame gaasi elamises rohkem kui elektrit (kuna küte on ka gaasi oma) seega vist tuleb kasulikum kui me suurema poti keeva vee jaoks selle eelnevalt kiiresti teekannus ära keedame.

    ReplyDelete