Wednesday, 21 September 2011

LASTEAIA LAPS

Ja ongi see aeg lõpuks käes kus ma istun siin kodus täiesti üksi ja kogu 4 tundi on minu päralt...ELAGU VABADUS....HURRAAA!
Aga alustagem algusest.
Seda ma vist olen juba maininud et mõte Gretat lasteaeda panna tuli sellest et laps hakkas ise sellest juttu tegema ja avaldas soovi sinna minekust, seda siis juba enne kui ta kahene oli. Teadsin et ega tal tegelikult õiget ettekujutus ei ole mida see lasteaed endast üldse kujutab seega ei võtnud asja väga tõsiselt. Peale 2 aastaseks saamist hakkasin märkama et Greta on oma arenguga jõudnud staadiumi kus lasteaias käimine talle tõesti kasuks tuleks ja millest ta suurt naudingut saaks. Vajadus ja tahtmine teiste lastega koos olla oli jõudnud kõrg faasi, iseseisvust ja hakkama saamist samuti küllaga ning minu osatähtsus kogu aeg kõrval olla samuti langenud. Hakkasimegi temaga koos sobivat lasteaeda otsima ning valisime välja Montessori lasteaia millest ma siin juba enne juttu olen teinud.
Kui ma enne kurtsin et £35 hommiku kohta on palju siis hiljem, kui tuli välja et sinna hinna sisse kuulub ka hommiku ning lõunasöök (mahe veel kõigele lisaks), tundus see isegi odav nähes mida kõike see hind sisaldab.
Greta käitumisest võis järeldada et talle meeldis just see lasteaed kõige rohkem. Ta sobis sinna keskkonda hästi ning näis tundvat ennast seal turvaliselt ning suhtles kasvatajatega vabalt. Kui tuli aeg otsus langetada siis ma igaks juhuks kontrollisin üle kas Greta ikka on aru saanud et emmed lasteaeda kaasa ei tule vaid lähevad selleks ajaks kui tema seal mängib hoopis poodi. Greta noogutas nõusolekuks pead ja ütles et tema tahab kindlasti sinna minna. Kui me suve alguses läksime lasteaiajuhataja käest registreerimis pabereid tooma ja paar sõna juttu rääkima siis sulas Greta juba ilusti teiste laste hulka mängima. Kui ma ütlesin talle et nüüd lähme koju siis oli ta nii pettunud et hakkas peaaegu nutma ning käskis mulle hoopis poodi minna. See oli märk sellest et olin õige otsuse langetanud - koht on õige ja laps valmis.
Jõudisgi kätte 14 september, lapse esimene lasteaiapäev. Suurt lärmi me asjast ei teinud (ei mingeid torte või lille või kingitusi). Meie eesmärk oli luua täiesti tavaline ja rahulik õhkond ja lasteaeda minek oli kui preemia Gretale. Me ei öelnud et täna lähed lasteada vaid et täna LUBAVAD kasvatajatädid sul lasteaeda tulla AGA vaid 1 tunniks. Kui sa hea tüdruk oled siis saad järgmine kord uuesti minna.
Esimene päev olin mina seal temaga koos alguses nii umbes 40 minutit ja siis läksin 20 minutiks ära. Gretal ei olnud sellest mingit probleemi ja me mõlemad tulime rahulolevalt pärast koju. Järgmine päev võisime jääda 1.5 tunniks. Seekord jäin sinna vaid 15 minutiks. Koju minnes mainisin Gretale et kuna ta on nii tubli laps olnud siis kasvatajatädi ütles et homme võib ta lasteaeda jääda kauemaks ja koos teiste lastega lõunat süüa. Selle peale Greta teatas mulle et tema juba sõi lasteaias, et tema oli õuna ja banaani söönud ja vett joonud ning teine tita jõi piima (tegu siis snäkiga).
Mina tegelikult ise natuke kartsin et ehk 4 tundi korraga peale vaid 1 tunnist üksiolekut võib olla talle nii järsku natuke liiga pikk aeg. Teate kindlasti isegi kuidas uues kohas kus kõik on uus ja nii palju uusi asju õppida ja meeles pidada aeg tundub hästi pikana ja väsitavana. Ma olin lasteaia värava taga juba tublisti enne kella ühte kuigi ega keegi mind enne sisse ei lasknud. Kui siis minu kord oli ukse pealt laps kätte saada siis oli Greta väga rahuloleva näoga. Tal oli rõõmus meel mind näha kuid mitte selline rõõmus meel et jumal tänatud et sa mulle lõpuks järgi tulid vaid pigem selline mis ei jõudnud ära oodata et mulle rääkida mida kõike huvitavat ta seal teinud oli. Ma veel ei julgenud ise rõõmust hüppama hakata et kas tõesti nii kerge see asi olema saabgi kuna teadsin et ees on veel üks katsumus. Nimelt järmisel nädalal peab ta ise rühma sisse minema ilma et ma kas või 5 minutiks temaga kaasa tuleksin...
Täna oli siis see päev kui ta peab kõigega ise hakkama saama ja võin öelda et vähemalt hommikul ei olnud tal mingeid probleeme mind maha jätta. Hoidis küll algul kõvemini käest kinni aga kui kasvataja tuli ja hakkas temaga tooli võtma minema siis Greta naeratas ning lehvitas mulle. Eks kella 1 ajal saab näha mis näoga ta mind vastu võtab ja kuidas tal päev läks.
Lisan veel et kindlasti aitab lahkuminekule see kaasa et meil on Gretaga selline kokkulepe et sel ajal kui tema lasteaias on lähen mina tema beebinukuga poodi talle väikest sokolaadimuna (sellist ime pisikest) tooma. Siis panen ma beebi Greta autotooli istuma, see muna käes, et Greta lasteaiast tulles seda autoaknast kohe näeks. Gretale pakub see nii palju ärevust et tal on suu juba kõrvuni sellest vaid enne rääkides.
Paar sõna lasteaiast ka. Hea oli et mul õnnestus Gretaga esimesed päevad natuke koos rühmas olla et näha mida nad seal teevad kuna ega ma nüüd enam sinna sisse uuesti ei pääse.
Mina viin Greta lasteaeda kella 9-13 aga on ka võimalus oma last sinna viia 8-18ni. Viimine ja toomine on väga turvaline. Kasutusel on raudvärav koos PIN koodiga mida vaid lapsevanemad teavad. Eraldi on veel iga lapse kohta salasõna mida kasutatakse siis kui keegi teine peaks Gretale järgi minema. Näiteks kui Pete ema peaks üks päev Greta koju tooma siis me anname talle salasõna ja selle järgi teavad kasvatajad et tegu on ikka õige inimesega.
Lasteaeda tulles peavad kõik lapsed laua pealt oma nimekaardi ülesse otsima ja selle vastavasse karpi panema. Kell 9 hakkab neil registreerimine kus nad istuvad kõik ringis toolidel (toolid toovad ja viivad lapsed ise). Kasvataja ütleb nende nime ja siis nad vastavad 'tere hommikust' ning seejärel üks vanematest lastest loeb alati kõva häälega üle palju lapsi kohal on ning siis lauldakse paar laulu. Üks lauludest on selline tervituslaul kus iga laps saab korra püsti tõusta ja väikest harjutust teha. Peale seda tehakse mõni kuulamismäng. Näiteks selline et kõik need lapsed kellel on punane pluus seljas võivad oma toolid ära viia jne.
Kui on lauldud ja toolid ära viidud algab 'töö'. Kõik lapsev valivad endale mõne tegevuse-materjali ja hakkavad tegutsema. Seda on eriti armas jälgida kuidas iga laps on nii ametis oma väljavalitud asjaga ning ruumis käib agar toimetamine. Peale iga materjali kasutamist peab laps selle tagasi riiulile panema ja tahtmise korral uue valima. Kasutusel on väikesed vaibad põrandal tüütades ja väikesed linikud laual teatud materjale kasutades. Nendest materjalidest ma juba andsin ülevaate SIIN. Iga laps võib iga kell ka maalida, liivaga mängida või kui nälg tuleb ise endale puuvilja võtta või piima-vett valada. Peale seda minnakse kas parki või mänguväljakule.
Alguses tekitas see mulle natuke muret et lasteaial ei olnud oma suurt mänguplatsi ja et oli vaid väike riba maja kõrval. Tegelikult tuleb see isegi kasuks kuna see väike riba on katuse alune ja seal käivad lapsed jao kaupa iga ilmaga mängimas. Näiteks on 5 last korraga õues ja siis pärast vahetatakse. Tavaliselt minnakse sellele lisaks ka lähedal olevasse parki või mänguväljakule. Kui aus olla siis ma täpselt ei tea kuidas see käib aga üks päev kui Gretale varem järgi läksin siis nägin kuidas lastele pandi selga punaseid vestikesi kuhu oli peale kirjutatud nende lasteaia nimi.
Kell 12 süüakse. Nädala menüü on nähtaval esikus ning kui lapsele järgi minnakse siis välisukse peal on teine leht kuhu on kirjutatud kui palju ja mida keegi laps sõi. Eelmisel reedel oli toiduks kalakotletid, kartul ja juurviljad ning pannkoogid. Greta oli kõik ära söönud. Kui ma kodus küsisin Gretalt kas tema ka pannkooke sõi siis ta ütles et tädi andis talle banaani ja ta sõi selle kõik ära. Pannkooki ei saa ta ju muna allergia pärast süüa.
Veel on ukse peal silt sellest mis teema on parasjagu neil käsil. Näiteks praegu räägivad nad inimestest kes aitavad meid (politsei, artstid jne) ning palutakse kui kellegil on vastavat materjaali siis võib seda lasteaeda kaasa tuua.
Kui mina Gretaga kaasas olin siis oli rühmas 15 last ja kasvatajad ütlesid et täna on nii palju lapsi seega võin oletada et tavaliselt on veelgi vähem. Kasvatajaid kokku on 4 (nendel päevadel kui mina seal olin). Väikeseid, 2 aastaseid, oli seal 2 tükki päevadel kui Greta käib. Need olid siis sellised Gretast titekamad. Ülejäänud tundusid olevat Gretast vanemad, sellised 3, 4, 5 aastased. Ühe tüdruku nimi oli MINA, kus juures hääldatakse seda nime ka sama moodi ainult i hääldatakse tsipakene pikemalt.
Gretal on lasteaias oma pott mille me sinna viisime kuna lasteaia potid on talle natuke liiga kõrged. Kui ma talle järgi läksin üks päev siis mitu tüdrukut hõikas mulle et Greta käis ise potil ja kasvataja oli ka vaimustuses. Greta rääkis pärast mulle kodus et üks teine tita oli ka tema potti pissinud.

Veel pakub lasteaed jooga tunde ja kokandamist ja kui nad on kolmesed siis viiakse nad kohalikku raamatukokku päeval kui see on rahvale kinni (meil siin kolmapäeviti) kus kogu raamatukogu on nende päralt ja kus neile loetakse jutte ja tehakse väikeseid etendusi.

Kokkuvõttes olen ma nii rahul et me ikka Montessori lasteaia valisime. Kahjuks ei näe ma täielikult mis seal toimub aga ma tean et see on erinev tavalisest siinsest lasteaiast ja on üks 'rangemaid' Montessori meetodi jälgijatest. Ning kuna nende õpetusstiiliga olen enam vähem tuttav kuna olen seda enne uurinud ja selle kohta lugenud siis tean et see sobib Greta iseloomuga ideaalselt.

Nii nüüd ma lõpetan kuna ma pean talle varsti juba järele minema. Eks ma siis update-i teid jälle uuesti kui mida huvitavat kuulen näen.

2 comments:

  1. Kölab ju väga postiivselt. Ja vähemasti see, mis sa kirjutad, tekitab küll isu laps sinna lasteaeda viia. Hoiame siis Greta jaoks pöidlad pihus ja anna teada, kuidas edasi.
    PS - hääd lugemist mammale ka!

    ReplyDelete
  2. Küll on hea tunne kui laps rõõmsalt lasteaeda läheb. Mina olen kahjuks pidanud kõik oma lapsed lasteaeda röökima jätma ja ise pisarsilmi bussile jooksma ...
    Aga turvameetmed on teil seal küll karmid.
    Kõike head lasteaialapsele!
    Ja esimene vaba neli tundi sul arvuti taga veedetud :)

    ReplyDelete