Monday, 29 August 2011

WELCOME TO MOOMINWORLD

Nagu ma juba eelmises postituses mainisin siis Muumimaale jõudsime me natuke peale 4 õhtul ja kinni pandi koht kell 18.00. Kuna nad olid läinud juba üle sügisperioodile siis ei oleks meil võimalik olnud järgmisel hommikul oma külastamist jätkata kuna Muumimaa tehti lahti alles kell 12 päeval. Me siis jooksime kiiruga mööda seda pikka silda mis Muumi saarele viis. Vihm oli õnneks järgi jäänud ja õues oli täitsa soe.

Seal silla peal joostes tulid meile vastu ühed teised inglased kes meid peatasid olles kuulnud et me inglise keeles räägime. Nad pakkusid meile omi pileteid. Nad ütlesid et kuigi need on sellise paberist käepaelad siis kehtivad need ka siis kui need on käe pealt eemaldatud (kuna need olid 2 päeva piletid siis oli neile öeldud et õhtul dussi alla minnes võtke ära kuna need ei kesta vett). Me olime selle lahke pakkumise eest loomulikult väga tänulikud ja õnnelikud kuna piletid olidgi ju tegelikult kallid (22 eurot), seda enam et meil jäi vaid tund ja pool koha külastamiseks. Vaene vanaema pidi ainult pileti ostma aga ta pärast ütles et talle meeldis nii palju et see oli seda raha väärt.
Väravatest sisse tormates avastasin ma et päeva viimane Muumi etendus oli just lõppenud. Sellest oli mul tõeliselt kahju kuna MA TEAN et Gretale oleks see hirmsasti meeldinud aga noh teha ei olnud midagi enam. Järgnevaks suundusime sööma kuna meil oli pikk reis selja taga ja kõhud tühjad. Seda enam veel et seal oli täiesti vabalt saadaval gluteeni ja piima vabad toidud kuna Soomes on selliseid minu suguseid inimesi palju. Söömisest tegelikult küll ei tulnud palju midagi välja kuna Gretal ei paistnud üldse mingit isu olevat ja kuna mina avastasin et kohe on Muumi tegelased muumimaja ette kogunemas siis kugistasin oma toidu super kiirusel alla et mitte oma last ka sellest sündmusest ilma jätta.
Öelgem nii et Greta oli Muumidest küll väga vaimustatud aga ta kartis neid ja lähedale väga ei tahnud minna ning keeldus neid katsumast. Mind see tegelikult imestama ei pannud kuna mõelge ise kui teie nii pisike oleks ja siis äkki teie lemmik mõmmi teie kõrvale kolm korda suuremana ilmub kui te harjunud olete.

Kuna mind oli juba ette hoiatatud et Muumimaa on üsna igav siis ma olin ennast vaimselt ette valmistanud kõige hullemaks....seda siis tahtlikult et õiget efekti saada. See taktika täitsa toimis kuna olin muumimajast tegelikult täitsa vaimustatud ning seda minu vaimustust läks ju lapsele ka vaja et tema omakorda saaks sellest vedu (kuigi ma arvan et Greta oli ilma minu ohhetamisettagi juba Muumide kaifi all). Pete oli enne reisi hasardis ja korrutas mittu korda et varsti saame karusellidega sõita ja ma siis korrutasin talle et seal ei ole karuselle mis talle siis natuke pettumust valmistas. Kui kohal olime ja paar maja läbi olime jõudnud käia siis ta ütles et mis värk see on, need ju mingid tavalised majad laudade ja toolidega ning voodid et miks kõik sellest nii ärevilil on? Tema ju ei tea suurt midagi Muumidest ja kui ka teaksgi siis vaevalt nad talle suur muljet avaldaksid kuna ega nad ju palju midagi jalustrabavat ei tee ning mingit actionit eriti ei toimu. Kui aus olla siis ma ise ka ei ole neid rohkem vaadanud kui 2 aastase kõrvalt Soomes elades aga mulle meeldivad nad rohkem kui sümbolid oma ilusa kuju ja värvide poolest.
Minu arvates oli Muumimaja seest väga ilus. Võib olla ka sellepärast et mina vaatasingi seda maja rohkem kui päris maja ja proovisin ettekujutada kuidas sellise kujuga majas oleks päriselt elada. Vahepeal me Petega juba paigutasime oma mööblit sinna mõttes sisse, nagu meil ikka tavaks on kuskil meile meeldivates majades, ja lammutame vaheseinu.




Greta ei tahnud Muumi papa mütsi mitte pähe panna vaid tema hakkas sellega mustkunsti tegema... da, da ja tõmbasgi kaabust välja nähtamatu jänese. Kohe näha et issi tütar.
Lõpuks siiski oli nõus mütsi proovima




Mul õnnestus Muumimamma kätte saada
ja Mummipappa
Meil Inglismaal on ohutustehnika (Health and Safety) kõva sõna. Iga nurgake või koht on turvaliseks tehtud või siis eemaldatud või inimeste ligipääsule suletud. Seda muidugi ka sellepärast et pärast keegi kaebama ei tule ja kindlustusega raha nõudma. Me oleme sellise ettevaatlikuse ja hoolitusega nii harjunud et kuigi mõnikord naerame selle üle siis väljaspool Inglismaad reisides võtab nii mõnigi koht meid ohhetama. Nagu näiteks siin Muumimaalgi. Mööda seda kivist rahnu oli ehitatud puust astmekesed ühest otsast teise. Vihmase ilmaga loomulikult olid need astmed üsna libedad. Käsipuuid juures ei olnud nii et kui keegi oleks sealt õnnetult kukkunud siis oleks võinud vabalt mööda kivist külge allapoole veerema hakata. Oli vist öeldud küll et olge ettevaatlikud et märjana on libe aga ma kujutan ette kuidas näiteks paar lõbusat poisiklutti seal sellele hoolimatta võivad vabalt üksteist joostes taga ajada ja libiseda.  Samas on mul tunne et võrreldes Inglismaa lastega on Eestis ja Soomes nii vaiksed lapsed et nad vist ei tuleks selle pealegi et seal joosta...või ei ole ma lihtsalt neid möllajaid juhtunud nägema.









Nii et kokkuvõttes jäime Muumimaaga rahule ja läheks vist isegi teist korda veel, juba kasvõi meie ööbimis koha pärast (sellest aga eraldi postitus). Gretale oli see suur elamus ja nüüd on tal kohe palju selgem pilt kes need muumid sellised on. Ma siiski ei ole kindel et talle nende multikad meeldima hakkaks aga kes teab, eks ma kunagi hiljem katsetan. Muumipoest ostsime paar nänni ka kaasa, seda siis peaaegu et jooksu pealt samal ajal kui poemüüja võtmeteka ükse juures kõlistas. Greta valis endale heleroosa pikkade varrukatega pluusi kus muumid kõik reas ja on nüüd seda pea iga päev kandnud ise kogu aeg öeldes 'I love this shirt, it's my favourite'. Jumal tänatud et ta sellise normaalse välja valis mille igapäevase kandmise vastu mul otseselt midagi ei ole. No ja kord kui juba vanaema ka kaasas oli siis sai laps veel ekstra neid asju mida me ise ei oleks raatsinud osta, nagu plakatit ja veel ühte pluusi ja puzzlet, seega Gretal vedas. Õnneks ei olnud asjad meeletult kallid meie hindadega võrreldes nii et päris bankrotti ei jäänud meist keegi.
Poolteist tundi Muumi maratoni võib igati kordaläinuks tunnistada.

6 comments:

  1. No küll teil piletitega vedas. Minu arvates olid piletid ikka päris kallid.
    Teatrietenduses oli keeleline osa tähtis - tegelased seletasid ja laulsid - ja kõik toimus rootsi keeles. Isegi hea tahtmise korral ei osanud ma oma lapsele tõlkida, mida nad ütlesid.
    Tore, et teile meeldis ja küll te olete kiired, et nii kärmelt kõik ära nägite. Mulle tundusid ka need lahtiolekuajad natuke kummalised, aga eks töötajad ole ka inimesed. Itaalias avatakse näiteks lunapark alles pool üheksa õhtul :-)

    ReplyDelete
  2. Lastel vist ei olegi see nii tahtis mis keeles asi toimub nii kaua kui midagi toimub. Ma arvan et need etendused seal on ehk vaheldumisi nii soome kui rootsi keeles kuna Soomel ju kaks riigi keelt.
    Ma ei tea kas me just kõik ära nägime aga see oli ju tegelikult üsna väike kohake ;)

    Jah piletid kallid aga kui aus olla siis meil siin oleks veelgi kallimad olnud ja üle meetrised lapsed maksaks ka oma piletite eest juba. Lahti see eest on sellised kohad ja lobustuspargid küll varakult kuni ühtuni väljaarvatud talvel.

    ReplyDelete
  3. natuke teemaväline komm - mulle meeldivad alati su kaelakeed ;-) just sellised nagu ma isegi ostaks.

    ReplyDelete
  4. Piletitega tõesti vedas. Meie ostsime perepaketi mis sisaldas laevapiletit (auto+reisijad)Soome ja tagasi ja Muumimaa pileteid. Kui ma ei eksi siis oli kõik kokku 4 tuhat krooni millegagi.

    ReplyDelete
  5. Mäemamma oled sa kindel et see kommentaar (kompliment) oli mulle mõeldud ja mitte kellegi teise blogisse??? :)

    ReplyDelete
  6. Kallis Kerli, mul vöib küll aeg-ajalt juhe kokku joosta ja pilt tasku pugeda, aga "I know a nice necklace when I see one..." Ja mulle meeldivad just sellised pikad ja värvilised!!!!!

    ReplyDelete