Wednesday, 20 July 2011

PULMA AASTAPÄEVA VÄLJASÕIT

Tähistasime eelmisel nädalalõpul meie 5ndat pulma aastapäeva. Tegelikult on meil õige aastapäev kuu lõpul aga otsustasime et väljasõidu teeme enne ja õigel päeval läheme lihtsalt välja sööma. Pete tahtis üllatust teha ja broneeris hotelli ise ilma mulle ütlemata millise hotelliga tegu. Pete plaanis päevad nii et meile kõigile oleks midagi mida nautida. Gretale oli määratud ujumine hotellis ja Peppa Pig World-i teist kordne külastamine kuna see jäi meile tee peale ette (nimelt käisime seal juba Aprilli alguses kui see esimest korda avati. Kuna mul ei ole olnud aega siia pilte panna siis ongi nüüd hea võimalus sellest eraldi postitus teha). Minule oli loomulikult mõeldud hotelli nautimine ja sauna pääsemine. Pete soovis ise kotkaid või kulle või mis iganes hirmsaid linde toita ja hoida, tegevus mida pakuti hotelli poolt....

Nüüd hoiatus et kohe algab pikk jutt ja pikk pildi joru. Ma mainin siin kohe alguses äre et kuigi pildid on ilusad siis tegelikult oli meil üsna tujukas nädalalõpp. Mul oli juba kolmandat päeva järjest vaheldumisi pea ja selja valu nii et viimane asi mida ma reede õhtul teha tahtsin oli kotte pakkida. Greta ärkas ka reede öösel esimest korda 'saja' aasta jooksul 2 korda öösel ülesse mis mu niigi mõrudat tuju veelgi allapoole tõmbas. Nii ma siis veetsingi enamuse laupäevast kõikuva tujuga Pete nördimuseks. Greta sai laupäeval nii Peppa Pig elamuse kui ka ujumise aga nagu needus oli just sel päeval saun tehnilistel põhjustel kinni ja seega pidin leppima ainult steam room-iga. Pete ei saanud samuti kotkaid 'paitada' kuna kõik kohad olid juba täis. Suurema osa ajast sadas vihma ja oli vaid 15 kraadi sooja kuigi fotode peal paistab päike.
Pühapäeval astus vist Greta vale jalaga voodist välja kuna me ei ole teda nii vingujana veel kunagi näinud. Meie tujud olid peale super mugavas voodis magades juba täitsa lõbusad kuniks Greta oma käitumisega me suled jällle sassi suutis keerata ning seda terve päeva tegi. Me ei suutnud aru saada mis tal viga oli aga me pidevalt tundsime kuidas me veri keeb ja kui suur tahtmine meil on teda kuskile puuri kinni panna karistuseks.
See siis selline väikene sissejuhatus. Tagasi vaadates oli meil ikka tore nädalavahetus ja hotell super nii et kurta ei saa.
Aga nüüd reis algusest peale.
Hotelliks valis Pete Bovey Castle. Loss asus Dartmoor Rahvuspargis. Dartmoor rahvuspargis on väga ilus loodus ja see asub väga suurel maa-alal.
Lossi väravatest sissesõit

Tee lossini
Bovey Castle 
Lossi kasutati enne Esimese Maailmasõja ajal haavatute sõdurite koduna. Algupäraselt ehitati loss William Henry Smith-ile kes on Inglismaal väga tuntud suure kontoritarvete poevõrgu WH Smith-i omanik.
Kui me lossi ukse juurde jõudsime ei läinud mul kaua aega et aru saada mitme tärni hotelliga tegu on. Hoovi peal oli juba ootamas vormiriietuses noormees kes me käest auto võtmed kohe haaras ja hakkas kotte välja tõstma. Pete oleks mind võinud vähemalt natukenegi hoiatada et ma oleks saanud kõik vajalikud asjad enne korralikult kottidesse toppida või siis veel parem kodust hoopis ühe suurema kohvri mitme väikese koti asemel kaasa võtta. Mul endal ei olnud isegi kingi jalas ja püksirihm oli mugavuse pärast lõtvaks lastud (sõitsime üle 2 tunni järjest) nii et see tuli küll natuke ootamatult et ma pidin üht äkki autost välja hüppama sellises seisus ja siis veel ka kiirkorras autot koristama hakkama.

See pidavat olema üks lastesõbralikumaid hotelle terves UKs kus ka koerad on teretulnud. Välisukse eest oli spetsiaalne korv koertele mõeldud rätikutega, et neid peale vihmast jalutuskäiku kuivatada ning kummikud neile kellel omi kaasas ei olnud (inimesi silmas pidades ikka, mitte koeri), vihavarjudest rääkimata.




Koridor meie toa ukseni

Meie tuba ja meie voodi. Gretale oli toodud eraldi voodi aga kuna see oli nii kõrge ja ilma äärteta siis kasutasime ikka enda reisivoodit tema jaoks ja palusime teise välja viia.

Vaade toa aknast


Meie isiklik esik
mille vastas oli selline võluv ukseke mis küll kahjuks oli lukus. Ma ei saanudgi aru kuhu see viinuks oleks kuna tegu oli välisseinaga. 
Loomulikult oli hotell täis väikeseid stiilseid detaile. Nagu kas või näiteks see laual olev tee kohvrike
Pool vannitoast
Gretale oli jäetud tema oma vannipart ja tuppa unejuturaamat
Ning meile kõigile kolmele oma sussikesed. Minule jätavad sellised sussikesed alati haigla tunde seega mina neid kunagi ei kasuta aga Greta oli oma omade üle küll väga õnnelik.
Meie kolme hommikumantlid
ja vaade vannitoa aknast
Selline nägi välja hotelli 'lounge'. Tavaliselt me hotellides nende ühist lõõgastus ruumi ei kasuta aga sinna sohvale kamina tule juurde oleks ma küll hea meelega kauemaks lamama jäänud. Kui meil Gretat ei oleks kaasas olnud siis me oleks kindlasti Petega seal hubase pool tunnikese mahlaklaasi saatel veetnud...loodetavasti saame seda kunagi siiski veel teha...kui mitte enne siis ehk siis kui Greta on 16 ja võib üksi koju jääda.
Selline nägi välja teine pool samast ruumist

Lõõgastusruumi taga oli selline ilus toake. Selles toas võis juua aftenoon tea-d. 


Neil oli seal ka üks papakoi kes aeg ajalt midagi ütles aga mitte kunagi siis kui Pete teda I-Phoniga filmida proovis. Greta papakoiga rääkimas. 
Ma ei hakanud basseini juurde fotokat kaasa tassima aga see vaade mis basseini akendest avanes oli küll miljon dollarit väärt. Õnneks paistis sel ajal päike (kell 5 õhtul) ja ei sadanud vihma seega nägime seda täies ilus. Ujuda oli mõnus eriti veel siis kui ujula näeb välja kui kellegi väga rikka vannituba. Peale ujumist käisime söömas ning kui me lõpuks tagasi oma tuppa jõudsime oli meil voodi ära tehtud ja kardinad ette tõmmatud. Voodile oli jäetud väike maiustus, hommikusöögi menüü ning järgmise päeva tegevuskava koos ilmaennustusega. Magama me aga veel ei läinud. Pete läks Gretaga veel õue jalutama et mulle natuke nautimis aega anda ning tagasi saabusid alles kella poole 9 ajal õhtul.
Kuigi meie voodi oli nii lai et meie vahele oleks 3 Gretat mahtunud siis Greta meie vahele siiski ei pääsenud. Mina keeldun Gretaga magamast kuna ta on siis kui magnet kellele ei piisa mu kõrval magamisest vaid peab ilm tingimatta mu pea peal oma kehaga magama. On olnud kordi kui tal on õnnestunud mulle sinikas silma alla virutada niiviisi öösel rahmeldades. Meie peres magavad kõik kõige paremini oma voodites. Gretaga on see hea asi et tema ei tee teist nägugi kui ta peab kuskil uues kohas magama. Ta tunneb ennast igas uues kohas üllatavalt koduselt. Kord kui ühes hotellis nägi registratuuri osa välja kui tuba koos sohvade ja kaminaga jne hakkas Greta seal juba omi kotte lahti harutama ja võttis kingad ja sokid jalast ning oli kui kodus. Hommikul ka kohe kui silmad lahti teeb ei ole tal kordagi olnud sellist üllatavat nägu peas et appikene kus ma ole, et see ei ole ju minu kodu.
Enne veel kui kõik surmväsinutena voodi langesid nautis Pete tass teed vannis samal ajal kui Greta püüdis teda oma pardiga lõbustada ja mina üritasin tema hambaid pesta. Uni tuli meil kõigil väga kiiresti ja seda siis all fuajees kostuva klaveri muusika saatel.
Järgmine päev algas kell 7 hommikul ja sellega et Greta hakkas veepudeli peale karjuma. Ma küsisin ta käest 2 korda et kas ta tahab mu pudelist vett juua ja kuna ta ei vastanud siis panin pudeli tagasi lauale. Selle peale hakkas Greta suure häälega röökima. SEDA SIIS PÜHAPÄEVA HOMMIKUL KELL 7 JA HOTELLIS!!! Vait ka ei jää ja kindlasti ajas nii mõnegi hotelli elaniku ülesse. Mina keeldusin vaigistamise mõttes seda vett talle uuesti andmast  kuna ma selgelt küsisin ju enne konflikti kas ta seda soovib....oeh. Piltide peal on ta väga mesimagusa näoga aga tegelikult oli ta terve päeva täielik pätt. Me ei saanud aru kust selline käitumine äkki tuli aga tagantjärgi vaadates oleme kindlad et ta oli lihtsalt eelmisest sündmusrikkast päevast väsinud. Maganud oli ta korralikult ja palju nii päeval kui öösel aga ju siis elamused väsitasid teda ka vaimselt.

Printsess Greta oma troonil

Hommikul oleks saanud lapsed minna kanu toitma ja mune korjama aga kuna sadas kõvasti vihma siis jäeti ära. Kotka-kulli onu oli oma linnuga meid fuajees tervitamas. Mina pidasin pidevalt Gretal silma peal et see hirmus lind teda äkki oma nokaga ründama ei läheks samal ajal kui Greta ajas mööda hotelli kotka onu koera taga.

Kõigile muudele sündmustele lisaks toimus veel üks huvitav seik seal olles. Nimelt küsis üks hotelli töötaja mult eelmisel päeval, just seal samas lõõgastus ruumis, et kust ma pärit olen. Kui ma vastasin et Eestist siis ta ütles mulle et MINA KA. Ernest Hemingway-l oli õigus kui ta ühes omas raamatus kirjutas et igas maailma sadamas võib leida vähemalt ühe eestlase, ainult et selle vahega et nüüd on need eestlased vist sadamat maismaa poole liikunud. See noor naine ütles et ta oli just üks päev mõtelnud et selle 3 aasta jooksul mis ta seal hotellis on töötanud ei ole ta kordagi eestlasi kohanud ja nüüd siis on see päev saabunud. Mul oli ka kohe uhke tunne et olin selle hotelli esimene eestlasest külaline. Ta ütles et rikkaid venelasi käib seal kohe üsna tihti ja kuna tema ema on venelane siis ta on pidanud tihti neile asju venekeeles seletama. Jutustasime temaga kohe pikalt ise mööda hotelli ringi jalutades ja mingil hetkel jäime ta bossi ukse taha rääkima. Natukese aja pärast tormas boss kabinetist välja et talle meelde tuletada et hotelli töölised peavad oma vahel VAID inglise keeles rääkima. Kui ta siis märkas et tegu on hoopis külalisega siis ta hakkas naerma ja ütles et külalistega omas keeles rääkimine toob vaid boonus punkte ja kuna naine oli ka talle kurtnud et ta pole hotellis enne veel eestlast kohanud siis käskis tal nüüd kuskile linnukese kirja panna.
Kui olime oma kobinad jälle kokku pakkinud viidi need tagasi meie autosse ja kui saabusime alla korrusele ootas meid meie auto juba ukse ees. Edasi sõitsime teisi kohalikke mõisaid vallutama aga nendest juba eraldi postituses.

3 comments:

  1. Palju 6nne teile aastap2eva puhul. V2ga kaunis v2ljas6it, vaatasin kohe selle lossi ka 2ra:)

    ReplyDelete
  2. Tänud, tänud aga õnnitleda võid meid 30ndal Juulil :)

    ReplyDelete
  3. Koertel omad rätikud, kui vinge!

    ReplyDelete