Monday, 9 May 2011

SELLISED NAD ON...

....EESTLASED.
Jõulude ajal Eestis käies ostsin endale sellise raamatu. Nägin selle reklaami ühes ajakirjas ja nagu vist kuskil on öeldud et eestlased on väga huvitatud mida teised neist arvavad siis seda olin ka mina ning nii see raamat mu valdusse saigi.
Kui raamat oli läbi loetud siis ei olnud ma kindel kellele see otseeselt mõeldud oli. Ma arvan et kui sa soovid endast midagi teada saada siis on seda kõige parem teha ennast teistega võrreldes. Kui sa aga oled eestlane kes on kogu oma elu Eestis elanud siis on ju natuke keerulisem pihta saada milline eestlane sa tegelikult oled kui ei ole kellegi teisega võimalik võrrelda ja lihtsalt sellest et keegi sulle su omadusi kirjeldada proovib, vähemalt minu jaoks küll, usutavana ei tunduks.
Raamatu kolmest autoris on kaks väliseestlast ja tundubgi et raamat on vist kirjutatud väliseestlastele.
Olles ise elanud pea pool oma elust väljaspool Eestit siis olin ma nõus nii mõnegi raamatus pakkutud näitega millised need eestlase siis õieti on. Selline äratundmis rõõm oli mul võimalik kuna sain ennast ja oma käitumist võrrelda kohalike inglastega suheldes aga seda siis ikka mitmeid aastaid arvesse võttes.
Üheks selliseks väga eredaks näiteks oli järgmine lõik 'Vastuolu' peatüki alt
...Solvatakse teist ainult kogemata ja harilikult juhtub see välismaalastega. Eestlased nimelt kalduvad 'asjast rääkima, nagu asi on'. Oma arvamuse avaldamine kajastab siin lihtsalt veendumust, et tõtt rääkides ei saa kuidagi teist solvata...
Siia oli toodud ka üks näide
Tulnud rongi pealt maha raskete pakkidega, võite vabalt kuulda tervituseks:' Ma ei teadnudgi, et sul nii palju pagasit on. Mul on väike auto.' Eks ole võrdlemisi masendav vastuvõtt, kui teie kohvrid on täis head ja paremat, mida olete toonud kingitusteks....
Ma ei tea, aga minu arvates ei ole selles näiteks toodud lauses midagi solvavat ja arvatavasti just sellepärast et olen eestlane. Ma ei ole kindel kas ma mõtlen nii et tõtt rääkides ei saa kedagi solvata aga tõe rääkimine ise on mulle küll väga tähtis. Ok nii taktitu ma siiski ei ole et kui keegi otse näiteks küsiks et kas ta tagumik seda kleiti kandes on liiga suur siis ma kindlasti otseselt ei ütleks et jah (kuigi kui tegu oleks väga lähedase sõbrannaga siis ütleks kindlasti otse jah) vaid võib olla et see kleit ei sobi või ei istu talle nii hästi kui mõni teine jne.
Samas on mulle täitsa arusaamatu et kuidas saab see olla solvav kui inimene räägib mulle jumalast (või kui ta on usklik) ja siis mina kuskil jutus juhtun ütlema et mina usun ja soovin et peale minu surma mu hingest saab kas lill või puu või mis iganes ning pärast tuleb välja et nii ei oleks sobinud öelda. Või kui keegi kiidab pikalt kuidas talle punane värv meeldib aga mina julgen öelda et minu lemmik värv on hoopis sinine (tegelikult mul ei olegi lemmik värvi kui sellist)...

Teine hea näide sellest kui eestlane ma olen võrrldes kohalikkega on järgmine. 
Käisime mõni kuu tagasi ühte eralasteaeda vaatamas mis oli oma välimuselt nii kohutavalt räpane ja must et ma lihtsalt ei suutnud seda uskuda et keegi on veel nõus selle eest maksma et oma laps sinna viia. Maja haises vanadekodu järele, kui täpne olla siis isegi hullemini kui vanadekodu ja mingi haigla kokku. Kõikidel nukudel oli näod sõna otseses mõttes mustad, riided seljas kulunud ja räpased. Lugemisnurgas olevad padjad olid kindlasti täis oksendatud ja nägid nii väsinud välja et ma ütleks lausa surnud. Ma ei julgenud neid isegi mitte oma kingaotsaga puudutada veel vähem nende peale istuda või mu lapsel seda lasta teha. Lasteaial oli suur aed, mis siin just tavaline nähtus ei ole, ilusa rohelise muruga aga lapsi lasti vaid maja ääres olevale sement ribale mängima. Mainisin et neil on nii suur aed mille peale kasvataja vastas et jah et mõnikord nad lasevad lapsi sinna aga seal pidavat libe olema. 
Paar päeva hiljem helistasid nad meile koju et küsida mida me lasteaiast arvame ja kas meil on plaan oma laps sinna panna. Loomulikult helistati päeval seega olin mina see kes telefonile vastas ning mul oli 2 sekundit aega otsustada kuidas küsimusele vastata. Kas olla viisakas inglane või tõtt rääkiv eestlane.
Otsustasin et kuigi mul ei saa olema selle lasteaiaga mingit pistmist siis ehk teiste laste huvisid kaitstes ütlen neile otse mis mulje mulle see koht jättis. Ma alguses küll tegelikult siiski inglaslikult viisakalt vabandasin et ma neile tõtt hakkan rääkima aga siis rääkisin neile ausalt ära mis mind nende hoiu juures shokeeris. 
Ma ei tea kas mu otsekohesus neid otseselt solvas või ei solvanud aga kindlasti ei jätnud nii head tunnet kui ma näiteks oleks öelnud viisakalt et kõik oli väga meeldiv ja et me võtame nendega ühendust kui oleme otsustanud et toome oma lapse nende lasteaeda. 
Pete mainis seda juhtumit ka tööl ühele ta kolleegile kes selle jutu peale hakkas naerma ja ütles et kohe näha et tegu on välismaalasega (mitte inglasega)...

Kindlasti on selliseid eestlaslike käitumisjooni veelgi mu käitumises kuigi samas ma tean et mõne koha pealt olen ma ikka täiesti muutunud ja kohaliku käitumis kultuuri omastanud.
Kas kellegil on veel mingit näidet kuidas te kohalikkest just eestlaslikke omadusjoontega silmapaistate...

12 comments:

  1. Jah, minu otsekohesus (itaallastele taktitundetus) jàtab tihti rààkides negatiivse mulje ning pahatihti manuel korrigeerib mind ning ùtleb: "Raine, vaat, sedasi peab ùtlema, muidu on solvav".

    Juba minu (ja enamuste eestlaste) sarkastiline huumorimeel on paljudele itaallastele vastukarva...ja solvav ning kohatu.

    Olen liiga otsekohene ka sònadega...aga noh :D

    Aga selles ronginàites polnud minu jaoks ka midagi kohatut. Eks see ùtlemine sòltub ka hààletoonist?

    Mul on itaallastest sama raamat, ostsin selle vahetult ennem itaaliasse tulekut :)

    ReplyDelete
  2. Ei ole eestlaste kohta lugenud, küll aga inglaste ja šotlaste kohta, mis mu arvates on väga tabavad oma kirjeldustes.
    Ei oskagi ennast vaadata välismaalase pilguga, eks selle kohta pead nemad arvamust avaldama. Kindlasti otseütlemine, ilma igasuguste mitmetimõistetavate metafoorideta(inglased armastavad neid eriti!), sobib eestlast iseloomustama.
    Mulle tundub, et šotlased on paljuski eestlastega sarnased, armastavad kuiva huumorit, saavad aru sarkasmist ja irooniast.

    ReplyDelete
  3. See on mu lemmiksari! Olen lugenud enamus noid raamatuid làbi ja saanud alati hea kòhutàie naerda. Nt poolakate kohta kàivat raamatut kasutasin pàrast, et oma kaht poola sòbrantsi tògada ning itaallaste kohta on ka pàris hàsti tàppi pandud!
    Jess, nùùd siis eestlased ka! Kohe kui mind Eestisse lastakse, ostan endale ka ja siis tean kommenteerida!

    ReplyDelete
  4. Leidsin, et see raamat on algselt inglise keeles kirjutatud - http://www.amazon.co.uk/Xenophobes-Guide-Estonians-Lembit-Opik/dp/1906042306

    Tuleb tellida :)

    ReplyDelete
  5. Wow, tuleb valja et selline sari on lausa olemas :)
    Nyyd kui ma tean et see eestlaste raamat on tegelikult algparaselt inglise keeles olnud siis on taitsa arusaadav et see on hoopis moeldud valismaalastele eestlasi tutvustades ja mitte otseselt eestlastele.

    ReplyDelete
  6. Amazoni paar kommentaari on väga vastuolulised ja tekkis huvi seda raamatut lugeda. Eks suvel Eestis on v6imalus. Ei tea, kuidas teiste selle sarja lugudega, aga vähemalt inglaste ja šotlaste kohta kirjutasid samast rahvusest autorid. L.6pik välismaal üleskasvanuna eestlaste kohta vaevalt adekvaatset pilti suudab luua.

    ReplyDelete
  7. Jah ma noustun Amazoni kommentaaridega. Yhtepidi ok lugemini aga ei midagi erilist ning mulle tundus ka moni asi (naiteks nagu need naljad mida kommentaarides mainiti) imelikuna. Ma ei vaevugi seda inglise keeles ostma kuna ma ei ole kindel et ma tahaks seda kui eestlasi tutvustavat raamatut kellegile mu tuttavale siin lugeda anda.
    Mul oli yks palju tabavam ja naljakam raamat eestlastest aga kahjuks ei maleta ma enam selle sona ja ma olen andnud selle kellegile lugeda ning pole kunagi tagasi saanud. Oli inglise keeles ja illusteerija oli Hillar Mets. Kui keegi teab seda raamatut siis palun oelge mulle selle nimi.

    ReplyDelete
  8. Just tuli endalgi juba meelde, raamatu nimi on 'Kogu Tode Eestist'.

    ReplyDelete
  9. Alice, see raamat on Hilarious Estonia, teksti autor Rohke Debelakk.
    Sain selle mingilt saatkonna ürituselt, välja antud Eesti Instituudi poolt 2001 ja 2003.
    Muide, inglaste ja üldse brittide kohta on naljakalt kirjutanud Georges Mikes- How to be a Brit ja How to be an Alien.

    ReplyDelete
  10. Just, just, see see raamat oli jah. Ma sain selle vist ka taiesti kogematta Eesti saatkonnast Londonis ja mulle hirmsasti meeldis (just see inglise keelne), vaga naljakas ja tabav.
    Tanud raamatu soovituse eest. Laenutan kohe kui olen suutnud labi narida praegusest lugemist ootavast raamatu hunnikust.
    Muideks sa oled mulle ennegi huvitavaid raamatuid soovitanud :)

    ReplyDelete
  11. Kirjuta, milliseid raamatuid ise loed ja soovitad. Ootan huviga.

    ReplyDelete
  12. Pagulane, OK, kogun ennast ja kirjutan :)

    ReplyDelete