Tuesday, 26 April 2011

RAAMATU ARMASTAMISE TEEMAL

Ma olen siin mõelnud, et kust saab raamatu armastus alguse. Et kas selles,t et su kodus on laspsepõlves olnud palju raamatuid ja et see on kui iseenesest mõistetav,, et raamatud on osa elust või siis hoopist sellest, et lapsena on olnud kodus vaid paar väga lemmikuks saanud raamatut ning siis vanemaks sirgudes kasvab ka lemmikraamatute arv?

Kui ma veel laps olin, siis oli nii mul, kui mu vanematel hästi palju raamatuid. Sel ajal maksid ju lasteraamatud vaid kopikaid ja näiteks 1 rubla eest oli võimalik osta kas viis jäätist või viis raamatut ning rubla ise ei olnud ju tegelikult väga suur raha. Mõndasid lasteraamatuid näen ma praegugi silma ees ja mõnikord ma isegi mäletan mida ma neid vaadates mõtlesin. Võib-olla aga on minu raamatu armastus sellest alguse saanud, et olin siiski pea 6 aastat üksik laps ja seega oli rohkem aega lugemiseks kui näiteks õe või vennaga mängides oleks olnud?
Greta raamaturiiulid on praegusel hetkel täiesti lookas, seda enam, et tema raamatukokku kuuluvad ju nii eesti, kui ka inglisekeelsed raamatud (isegi paar itaaliakeelset). Tavaliselt olen mina see kes talle mõlema keelseid raamatuid välja valib ning ostab ja Pete see, kes talle õhtul unejuttu ette loeb.
Kuigi Gretale vähemalt praegusel hetkel raamatud väga meeldivad (nii etttelugedes kui ka ise vaadates) siis näiteks raamatupoodi minnes jätavad raamatud teda pea alati täiesti külmaks.

Nii ma siis siin mõtlen et äkki oleks õigem tal hoopis omada paari raamatut mida intensiivselt propageerida ning niimoodi armastust raamatute vastu äratada ja raamaturiiuleid säästma ning kui need paar lemmik raamatut juba igavaks hakkavad jääma, siis laps käe kõrvale võtta ning raamatupoodi sammuda kust ta ise endale uue lemmiku võib valida. Sedasi saaks raamatule lisaks lapsele ka raamatupoearmastust nakatada.

Iseenesest ju ilus mõte, AGA esiteks ostame me otse raamatupoest raamatuid harva (internetist ja heategevuspoest saab palju odavamalt), ning teiseks ei suuda MINA end taltsutada ja ilusad lasteraamatud ostmata jätta kui neist poes (ka interneti poode silmas pidades) mööda kõnnin.
Ok, minu raamaturiiulitest ei tasu rääkidagi. Suurem osa uutest raamatutest on juba kummuti peale ritta laotud. Eriti hull olen ma eesti raamatute järgi. Rahvaraamatu ja Apollo internetileht on mu kaks lemmikut kus ma ikka sobramas käin kui midagi muud targemat parasjagu teha ei ole... ja siis on mu ema kaamli rollis kes meile külla tulles suure kohvritäie raamatuid kaasa toob.

...Ma olen seda postitust täna pea terve päev proovinud kirjutada ning sellega seoses on mu mõttelõng sassi läinud kuigi see raamatu teemaline mõte käis mul vaid korra peast läbi. Mulle ikka hirmsasti meeldiks raamatupoodi minna ja lapsega koos talle raamatut valida nii et ka tema sellest natuke 'kaifi' saaks. Mõtlesin, et tegelikult oleks selline koos kaifimine täiesti teostav Eestis käies. Eesti raamatute valimine ja ostmine toob endaga kaasa (vähemalt mulle) täiesti teistsuguse tunde kui siin Inglismaal raamatut ostes. Üheks põhjuseks selleks on loomulikult keel ise ja samuti on Eesti raamatutes palju selliseid tegelasi keda Inglismaal ei eksisteeri (näiteks Lotte ja Sipsik jne) mis omakorda raamatud eriliseks teeb.
Nii et mõtlesin mis ma mõtlesin aga välja mõtlesin... kuigi jah nagu näha võite raamaturiiulitest me ei pääse...tuleb teisi ikka vaid juurde osta...ning siis üks päev suuremasse majja kolida.

Nüüd ei jäägi muud üle kui hakata pikkisilmi Eestisse minekut ootama...et jälle oma raamatukogu suurendada saaksime :)

EDIT:
Kui seda juttu peaks juhtuma lugema keegi kes elab Eestis ja kellel on 2 aastane laps siis palun soovitage mulle mingit head eestikeelset lasteraamatut. Mulle tundub, et ma olen soetanud enamus väikelastele mõeldud eestikeelsed raamatud, aga millegipärast ei leia ma ühtegi mis teksti poolest sobiks 2-aastasele. Enamus on kas liiga titekad ja siis järgmised on juba liiga pika tekstiga. Ma ei tea, kas tegu on selles, et me ei ole 100% eesti keelt rääkiv pere ja seega tunduvad mõned raamatud keeleliselt liiga kurnavad Gretale, või siis võib-olla nad ei olegi mõeldud 2-aastastele. Sipsiku raamat on vist 3-stele mõeldud?
Greta praegused kõige lemmikumad eestikeelsed raamatud on Bruno sarja omad (ja see ja see ja see)



21 comments:

  1. Sul on nii toredad teemad, et tahaks ka kohe sõna sekka öelda, aga kunagi ei jõua seda teha. Nüüd äkki...
    Meil oli ka lapsepõlves palju raamatuid ning lapsena suvevaheajal käisime iga päev raamatukogus. Siiani loen, mitte enam nii palju, aga siiski on see minu lemmik ajamahavõtmise vorm.
    Anna Gretale aega, ta on alles nii väike, alles kujundab oma eelistusi ja maitseid. Nii väikestel on ka püsivust vähem.
    Meie väga palju raamatuid ei osta. Leandro nonno aga küll ja Leandrole meeldivad raamatud. Oleme käinud ka poes ja ta valib ise omale raamatuid. Üks korraga. Ja ma hoian end alati tagasi, et mitte teda nö juhendada, vaid lasta tal vabalt omal valida ja uurida. Meie maitsed ei ühti kindlasti, aga samas vaatab ta omavalitud raamatuid palju meelsamini.
    Küllap see tõeline raamatuarmastus tuleb ikka lugemaõppimisega. Aga seniks on raamatute sirvimine-lubemine-seletamine mõnus diivanil lebotamisega kvaliteetaeg lapsega.

    ReplyDelete
  2. Mina jälle vastukaaluks ei mäleta kodusest raamaturiiulist suurt midagi.
    See armastus raamatute vastu tuli hiljem ja ise. Mingi hetk tänu kohustuslikule kirjandusele ei sallinud ma üldse lugemist, siis aga leidsin enda jaoks sobivad raamatud ja nüüd pole raamatuid enam kuskile mahutada :)

    ReplyDelete
  3. Riina-lore, tore et kirjutasid siia kommentaari kuna tead see raamatu teemaline motlemine tegelikult tuligi mul just sinu blogist. Peaaegu oleksin pannud oma postitusse lingi sellest kuidas sa moni aeg tagasi kirjutasid kuidas sa Leandroga poes kaisid raamatut ostmas. Mulle see nii meeldis.

    Greta ARMASTAB raamatuid ja ta vaga hea meelega nii kuulab kui vaatab ise raamatuid AGA naiteks nii nagu sina Leandroga poes kaisid ja ta ise raamatu valis Greta ei teeks. Seega ma hakkasin motlema et voib olla selline raamatu kyllus kodus rahuldab ta raamatu vajaduse ja seega tegelikult ta ei hakkagi raamatuid hiljem elus armastama kuna see nagu oli kodus alati olemas....natuke nagu see et minu ema oskas hasti ommelda seega ei olnud mul vaja seda oskust kuna ema alati ombles mida iganes ma soovisin...samas paar mu sobrannat kelle ema seda teha ei osanud oppisid ise endale riideid omblema.

    Ma tean et Greta on tegelikult veel liiga vaike ka et ise poes raamatu endale valida (valja arvatud Peppa Pig-i omi) ja eks teda peab ikka praegu suunama. Mina ju tean mis talle voiks meeldida ja seega on talle ysna kerge lemmikuid leida.

    Aga see raamatu teema oligi mul rohkem selline mottevalgatus kui mure :) mida ma teiega jagada soovisin.

    ReplyDelete
  4. Sipsik on praegu Johannesel, 1.klassis soovitatavate raamatute nimekirjas.
    Lapse raamatuarmastus tuleb jah, ajaga ja see ka muutub. Mäletan aega kui Laura võttis raamatu kaasa ka 5-minutisele autosõidule, aga nüüd huvid teised ja lugemiseks ka aega vähem. Loeb küll, ka neid mis pole koolis kohustuslik, aga siiski vähem. Rohkem loeb koomikseid ja lahendab ristsõnu. Ja muidugi on ka arvuti see kurjajuur. Aga Johannes on raamatukogus lastest laenutajate top10-s esimene :)
    Raamatuid on meil ka palju, alles on ju ka kõik need kopikate eest ostetud raamatud, mis sa mainisid :)

    ReplyDelete
  5. Aa ja minu ema on õppinud õmbleja, aga endale õmblesin enamuses ikka ise :D

    ReplyDelete
  6. Oliveri praegune lemmik on Poiste Aabits. Minu arust on seal natuke syrrid luuletused, aga talle laheb millegi parast peale. Temaga eriti raamatupoes ei ole kainudki, Oskarist on ju niigi palju raamatuid. Oskar loeb ohinaga koolist kaasa antud raamatuid ja uurib vahelduseks oma StarWarsi entsuklopeediat :|

    Ahjaa, just tuli meelde, et Oliverile meeldivad need vaikesed Mr Men raamatud ka vaga - nende eesti keeles umberlugemine vasitab mind aga nats ara :)

    ReplyDelete
  7. Ma ka just mõtlesin, et suvel eestisse minnes, millist raamatut kaasa osta...ning kohe kindlasti ostan mõne loomamaailma entsüklopeedia! Praegugi Emeline vaatab issiga itaaliakeelset loomade tarka raamatut ning ta on sellest nii huvitatud (ikkagi loomad ju).

    Samas muinasjuttudest teab ta hetkel ainult Lottet - võibolla ka sellepärast, et ta otseselt veel ei taha ettelugemist, ikka jutustamist.

    Aga raamatupoodides me ei käi, lihtsalt odavam on netist osta. Aga raamatukogudes küll ning seal talle väga meeldib kuniks ta ära tüdineb :)

    Samas on nad mõlemad veel nii väikesed ju.. :)

    ReplyDelete
  8. Soovitan mudilasele E. Sildre illustratsioonidega raamatuid. Väiksele lapsele pole palju teksti vaja, enamik infost saab ta ju piltide kaudu ja ise lugu juurde fantaseerides.
    Mina ostsin Eesti kirjanike juturaamtuid ja luuletusi.

    ReplyDelete
  9. Millised raamatud on kaheaastasele titekad?

    Meie laps loeb väga palju. Issiga käivad korra nädalas raamatukogus ja sealt valib ta ise endale raamatud. Paar aastat tagasi proovisin mina valida, aga ma jäin jänni... kuidagi ei sobinud yks ja ei sobinud teine.. aga laps valib kiiresti endale meelepärase. Vahest valib ta titeka raamatu ka.

    Lugemise eeskuju on ka oluline.

    Mina ei tõlgi juba ammu inglise keelseid raamatuid. Ette loen ainult eestikeelseid hetkel kuna inglise keelseid loeb tüdruk ise. Ta loeb endale ise unejuttu ka.

    Mul on väga hea meel, et tüdruk raamatuid armastab. Väga!

    ReplyDelete
  10. LJB- Mind vasitab isegi ara Mr Men raamatute lugemine inglise keeles :) Ma ei ole kyll eriline MR Men fan aga hea et neid siin mainisid ma proovin ka Gretale meeldiksid need.

    Pagulane, tanud soovituse eest, ma isegi leidsin yhe Sildre illustreeritud raamatu Lapse Oma RAAMATUKOGU SARJAST. Mulle selle sarja raamatud vaga meeldivad kuigi mulle tundub et enamus neist on luuleraamatud. Meil on neid ysna mitu tykki kodus juba olemas. Eesti laste luuletused mulle hirmsasti meeldivad ja ma ikka proovin neid gretale lugeda aga kuna keeleliselt on need ysna tihedad siis ma pean talle need ikka jutuna lahti jutustama (kui tal yldse kannatust jatkub nende jaoks).
    Vaga ilusaid eesti kirjanikke raamatuid on natuke juba vanematele lastele ja mul neid kodus juba terve posu tuleviku jaoks ettevarutud. Nendes on ka alati vaga ilusad pildid ja kuigi tekst on pikk siis me tavaliselt vaatame lihtsalt pilte ja arutame mis toimub. Samas tundub mulle et on puudus just sellistest lihtsatest eesti autorite lasteraamatutest 2-3 aastastele. Naiteks Lotte raamatu pildid on vaga ilusad ja nii tore oleks kui oleks mingi lihtsam versioon Lotte raamatutest mida saaks ka vaiksematele lastele ettelugeda.

    Mermaid, kaheaastasele titekad raamatud on sellised kus on kirjas: See on koer, see on pall, koer istub, pall on punane jne...vahemalt meie 2sele kyll. Gretale meeldivad jutud kus on algus keskpaik ja lopp. Sellised raamatud kus on mingi story mida saab jargida ja mille yle motelda ja parast mulle jutustada.
    Naiteks nagu The Tiger Who Came to Tea.

    ReplyDelete
  11. See tiigriraamat on väga hea ja kass Moggi raamatud, R. Briggs'i ja B. Cole raamatud olid kunagi lemmikuteks ja mistahes raamat Q. Blake'i joonistustega.

    ReplyDelete
  12. Oo jaa, pagulane tuletas meelde, et Oliveri ulilemmikud on ikka need Mog-i raamatud mis meil on.

    ReplyDelete
  13. Greta on küll kassi hull aga Mogi koha pealt on soe. Kuulab ja vaatab aga ise nende jargi ei küsi...välja arvatud Mog ja Baby kuna seal on ju beeeeeebi! :)...ning seda Mogi raamatut ma väldin kus neile varas tuleb. Tal on ikka Peppa ning Tiigri raamat esikohal praegu inglise keelsete raamatute seast.

    ReplyDelete
  14. Meil on kaheaastase lemmikud paraku olnud tõlkeraamatute hulgast: Laura-raamatud (1. osa http://www.apollo.ee/product.php/0537505 ja 2. osa http://www.apollo.ee/product.php/0539347), aga siis, kui ta juba lasteaias käis, ja Vesta-Linne lood (“Vesta-Linne ja hirmus emme” http://www.apollo.ee/product.php/0245062 ja teised Vesta-Linne raamatud ka – tema lasteaias ei käi).Ma olen igasugu asju proovinud, mis just väikestele lastele mõeldud, aga pahatihti peab sõnastust liiga palju kohendama, et arusaadav oleks, või läheb huvi kohe ära. Sõltub lapsest ka, meile on sobinud lood, kus saab ennast samastada, no ja neid on endal ka mõnus lugeda, vahetevahel oleme ju ka hirmsad emmed! Seega pigem olmelised kui loomadest ja mutukatest.

    ReplyDelete
  15. Anonyymsele suured tanud raamatu soovituste eest. Yhe nendest panin juba kirja ja plaanin eestis olles osta aga seda Laura raamatut ei ole enam saadaval, muidu oleks see kyll Gretale vaga sobiv.

    ReplyDelete
  16. Triinule on ka alati need Laura raamatud meeldinud, siiamaani loen. Selles vanuses meeldisid Triinule luuletused, sellised lyhikesed ja arusaadavad. Mulle tundus, et talle meeldis riim ning et need jaid ka kergelt pàhe.
    Mis puutub koos raamatute ostmisse, siis mina olen sellest hetkeks loobunud kui just ei leia mònd sellist raaamtupoodi kus ei ole neid màngusjaga koos raamatuid. Sest no meie valimised lòppesid alati sellega, et valiti kòige suurema vòi sàravama mànguasjaga raamat, mis iseenesest ei oleks ju hull kui see raamat seal mànguasja kùljes ka midagi vààrt oleks ja kui see kòik kokku mingi 20 vòi rohkem euri ei maksaks. Aga raamat on tavaliselt yks paras saast, mida ei suuda keegi ette lugeda ja mille ma siis suht kiirelt kuhugi àra annan. Vahel ma panin siis piirangu ette, et mànguasjaga raamatut ei vali ja eks siis valiti ka midagi muud, aga nàha ju oli, et hing ihkas ikka seda koos nànniga. No ja see ei ole ju see.

    ReplyDelete
  17. Tegin laste raamaturiiuli ees korra tiiru ja vaatasn, et mid ama selles vanuses Triinule lugesin ja jôudsin järeldusele, et ma vist sel ajal ikka rohkem jutustasin. Paar raamatut jäi silma.
    http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?165753 Pahupidi päev. selles suurt lugeda ei ole, aga pildid on toredad, sest seal on kôik valesti. Lahe oli vaadata kuidas 2-3 aastase jaoks ei olnud neil pildidel midagi valesti, sest no miks ei voiks puu olla sinine vôi kurk ruuduline?!
    http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?171043 Marta varbad. Siin on head lyhikesed lood ja hästi selgelt kirjutatud. Yks vähestest raamatutest kus ma tundsin, et kohe yldse ei pea teksti lihtsamaks muutma vôi sônu vahele jätma. Kohe näha, et autoril omal väikesed lapsed. http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?166913 Kartulilapsed. See on voib olla natuke suuremale kyll, kuid nii armas lugu, et ma mainin ära. Ilon Wiklandi raamatuid
    vôib muidugi alati usaldada.

    ReplyDelete
  18. Suusi, hea et mulle meelde tuletasid Marta Varbad kuna mul see taitsa olemas. Proovin kohe tana et kas meie lapselega meeldib.
    See 'Pahupidi Päev' tundub ka sinu kirjeldamist mööda vöga hea kuna vöikestele lastele ju alati meeldib kui kuskil on midagi valesti ja et ainult nemad ei ole need keda pidevalt kamandatakse asju ikka õigesti tegema.
    Ning Kartulilaste raamatut olen ma mitu korda juba tellima hakanud ja siis viimasel minutil ikka ümber mõelnud. Ma ise küll ei ole seda raamatut lugenud küll aga pilte näinud ja need on väga ilusad.

    Ma olen lugenud jah su blogist et Triinule luuletused meeldivad ja ma olen salamisi mõelnud, lootnud et ehk Gretale hakkavad ka meeldima. Seepärast ma talle kasvõi taustaks neid loengi et ehk siis hakkab kõrv riimiga harjuma. Triinu on sul ju igati äge, loeb nii pikki luuletusi peast et mulle tunduks et mina küll sellega ise hakkama ei saaks :)
    Samas ega ma väga kurta ei saa kuna ime kombel jäävad Gretale hästi ruttu eesti lastelaulud meelde (need ju ka nagu luuletused) nii et ehk siiski lootust on et varsti hakkavad luuletused meeldima.

    Mis puutub nänniga raamatusse siis õnneks Greta sellist seost ei tee. Ma ei ole palju sellisied raamatuid siin näinud. Meil käib nänn lasteajakirjadega kokku ja need ahvatlevad teda küll aga õnneks need ei ole ikka raamatud vaid ajakirjad.

    ReplyDelete
  19. Luuleraamatutest on väga vahva P. Volkonski "Karukell ja kellakaru". Kõik Sven Nordquisti raamatud on ägedad ja Finduse&Pettsoni multikatest rääkimata! Kartulilaste oma meeldis minu -aastasele väga aga kahjuks oli seal sees koht, kus nukk lööb karu ja see on minu meelest natuke halb eeskuju, isegi kui seal võib ju mingi õpetuslik eesmärk olla. Leelo Tungal ja Wikland on andnud 2 uut raamatut välja (Tragi tüdruk Kata ja Liisbeti päev) kahjuks veel poes ei olnud aga iga hetk jõuavad. Sisu tundub väga sobiv kahesele.

    ReplyDelete
  20. Jarjekordsed tanud, muideks need kaks Leelo Tungla ja Wiklandi raamatu mu ema vist juba tana ostis meile. Nagin seda rahvaraamatu lehel ja arvasin kohe et need oleks sobivad.
    PS. Kas sul anonyymsel paris nimi ka on :)?

    ReplyDelete
  21. Ikka- Merili. Aga ei meenu see google accounti parool:)Kunagi
    kommenteerisin sipsiku teemat. "Minu esimene raamat", mille laps kingiks sai, on siiani ka väga populaarne ja enamus luuletusi ja jutukesi tal endal peaski. Ingliskeelsetest raamatutest läheb minu 2,5a laps hulluks Charlie ja Lola pop-up raamatute peale. Aga seal on muidugi põhirõhk liikuvatel piltidel:)

    ReplyDelete