Thursday, 17 March 2011

PALJU TEIE TOITU ÄRA VISKATE

Mõni aeg tagasi tuli telekast saade kus näitati kuidas suured toidupoed tonnide ja tonnide viisi toitu ära viskavad. Samuti näidati kui raske on talunikel või farmeritel oma toodetega mingit kasumit saada kuna supermarketitel on nii ranged reeglid mida nad võtavad vastu ja mida mitte ning võivad oma tellimused tühistada ilma mingi kahjutasumita. Näidati kurke mis ei kõlbanud poodidele. Mõned olid liiga suured, mõned keskelt natuke peenemad, mõned natuke kõverad ja mõned natuke liiga lühikesed. Kõik need mitte kõlblikud kurgid läksid raisku. Ühe põllumehe kogu 60 hektarine põld brokkolit läks eelmisel suvel raisku kuna supermarket tühistas kuuma ilma tõttu oma tellimuse kuna nõudlus salati lehtede järgi oli suurem....Milline hirmus raiskamine ja mõtetu energi kulu.
Ning loomulikult sellele lisaks on veel see toit mis supermarketite riiulilt otse prügikasti läheb. Tihti täiesti söödav kraam. Näiteks kartul ja porgan säilib ju kasvõi aasta läbi kui õiges temperatuuris hoida aga kui paki peal on kirjas et säilivus lõppeb sel kuupäeval siis ei ole midagi muud kui otse prügikonteinerisse. Ma tegelikult olen kuulnud et mõnikord pakitakse need uuesti uude pakendisse uue kuupäevaga ja pannakse uuesti müüki aga ma ei tea kui paljud poed seda tegelikult teevad.

Minu meelest on see ikka jube õudne küll et sellisel suurel määral toitu raisatakse ning samas makstakse selle eest vaid kopikaid põllumeestele. Mina ise oleksin küll nõus ostma neid kõveraid kurke või liiga suuri õunu või mis tahes nii nimetatud väärakaid juurikaid ilma igasugu kobinatta. Olen kindel et palju teised inimesed ka. 
Ma ise hirmsasti tahaks leida kuskilt kohalikku mahe talunikku kelle käest otse oma kaup kätte saada või kelle toidupoe poolt ära öeldud kraami osta aga ma ei ole suutnud ühtegi sellist farmerit veel leida. Ma tean et turult saab juurikaid ja puuvilju palju odavamalt aga kuna need ei ole mahe tooted siis see variant eriti ei sobi. Me küll mõnikord oleme möödaminnes paar asja kaasa ostnud aga kuna turul ei ole ju üldse mingit seletust kust kraam tuleb siis me ei ole eriti innukad turul käiad. Tegelikult on meil siin pea ukse all üks farm kes spetsiaalselt selle jaoks igasugu asju kasvatab et inimesed saaksid tulla ja põllult ise kraami koju viia ja seal me oleme ka üsna tihti ikka käinud AGA kuna põllud ei ole ikka mahe põllud siis oleme sunnitud kraami toidupoest ostma või mahekastiga koju tellima.
Telekas ja raadios ikka räägitakse ja kutsutakse inimesi ölesse vähem toitu raiskama. Tean et paljud inimesed ostavad suure hunniku igasugu valmis kraami koju ja pärast viskavad poole sellest ära. Eriti tihti juhtub seda selliste pakkumistega kus saab osta näiteks 3 asja 2 hinnaga, või ostad ühe ja saad teise tasuta. Sellised nipid petavad inimesi kergesti ära ja kuigi vahel on sellisest pakkumisest palju kasu siis tihti on see ka selline sund ostmine et kuidas ma siis jätan selle teise paki ploome või jogurtit sinna poodi kui selle eest ei pea midagi maksma.....ja pärast viskan ikka ära kuna keegi ei jõudnud ära süüa enne kui halvaks läks.
Tegelikult viskame meie väga vähe toitu ära. Meil peamiselt on kapis üldse ainult juurikad ja liha ning siis paar nipet näpet ja jogurt ning juustupulgad Gretale. Ära viskame harva riisi mida ma olen liiga palju teinud ja mida me siis ei suuda kolmepäeva jooksul ära süüa kuna lihtsalt ei taha riisi iga päev või kui näiteks läheme ühel õhtul ootamatult välja sööma ja järgmiseks päevaks on juba uus toit plaanitud.
Või siis näiteks on uks punane pipar ennast kapinurka ära peitnud ja seal mädaseks läinud. Enne ma ostsin tihti näiteks ploome poest kui oli nende hooaeg ja kui esimene ports olid head siis jooksin ruttu järgmisel päeval tagasi poodi ja ostsin 2 portsu juurde. Kodus aga avastasin et need 2 viimast portsu olid juba mingi teise sordi või partii omad ja ei olnud üldse nii maitsvad ja siis on need jäänud kaussi mädanemist ootama (noh osa siis vähemalt neist).


Ühesõnaga meie ise palju toitu ära ei viska aga vahel harva küll.

Palju teie peres toitu prügikasti (komposti konteinerisse) lendab?

11 comments:

  1. Huvitav teema.
    Meie viskame ka harva toitu ära. Vahepeal käisin poes ja ostsin kogu nädala toidukraami ära, arvasin et nii kulub vähem raha kui iga päev poes käia. Siis ju iga päev viskad midagi korvi mida tegelikult ei plaaninud osta. Aga väga raske on nädala toidukoguseid ette arvestada ja tihtipeale läks midagi pahaks. Nüüd käin poes pigem tihedamini ja ei osta asju pikalt ette.
    Kui meil söögist midagi üle jääb siis tihtipeale nii vähe et terve pere teist korda sellest söönuks ei saa, siis teen midagi natuke juurde ja kes tahab sööb seda eilset. Tavaliselt olen see mina, ja juba seepärast et mitte toitu ära visata :)
    Meie poes antakse kaup millel parim enne möödas ja mida müüa enam täishinnaga ei tohi ja poole hinnaga pole keegi tahtnud suurperedele. Meie kuulume ka nende hulka. Need asjad pole sugugi halvaks läinud. Paljudel asjadel ikka see parim enne ja kõlblik kuni suure varuga pandud. Viimati saime näiteks hapukurke, mis tegelikult suletud purgis säilivad ju mitu aastat. Muidu läheks ka see kaup kõik lihtsalt prügikasti.

    ReplyDelete
  2. Meil ka päris vähe, vist ainult see, mis taldriku pealt üle jääb ja sedagi harva. Üldjuhul pole me söögi äraviskajad. (vt all olevat link)

    Mul isa on eestis söögipoe valvur ning ta räägib pidevalt, kuidas "parim enne möödas" söök visatakse lihtsalt prügikasti ning kuidas kodutud ootavad iga päev prügikastide kõrval.

    Manuel tuli sügisel Ferrarast tagasi ning tutvustas minulegi sellist meest: http://www.tristramstuart.co.uk/

    ReplyDelete
  3. Mina katsun ka vistaa vòimalikult vàhe àra, teen endale alati vàhem sùùa juhuks kui see laps meil jàrele peaks jàtma. Ja kui ei jàta siis olengi dieedil :)

    Meil on ònneks laupàeval turg kus kohalikud talumehed mùùvad oma kraami. Ok, palju pole mahe aga samas nt uurisin ma òunte kohta ja neile pannakse keemiat siis kui on òied. Seega on palju mahedam òun mis on sòitnud max 20 km minuni kui maheòun, mis on làbinud 300 km otsa.
    Veel on mul oma vana hea tuttav, kes mùùb oma kraami, mahedat aga tal pole mingit tòendit selle kohta. Tunnen teda ammu ja tean kui aus mees on, usaldan. Igausgused mahetòendid on vàga kallid ja pàrast oleks kaup hoopis teise hinnaga.
    Parmesani juustu kàime teise tuttava juures laudas toomas ja nàeme kui hellitatud tema lehmad on ( lihtsalt muidu ei saakski korralikku parmesani).

    ReplyDelete
  4. Kersti, seda on kyll tore kuulda et Eestis parim enne möödas kaup suurperedele läheb. Meil siin ei tohi seda kauppa kellegile anda. Isegi kohvikutes kus selle päeva võileibu ära ei suudeta õhtuks müüa ei tohi nad neid oma töötajatele koju kaasa anda kuna seda ei luba tervishoiu seadus. Muidu oleks ju nii palju kodutuid ja vanureid ja vaeseid perekondi kes hea meelega seda toitu ostaks odavamalt või võtaks tasuta.

    Ma käin nädalas vaid korra suurel toiduostmisel ja siis võib olla korra kui midagi väiksemat on vaja. Kui ma iga päev poes käiksin siis läheks rohkem raha kuna alati ma siis näen midagi mida ekstra ja ostan selle.

    Me tegelikult sööme vaat et 4 mehe eest. No tõesti nagu karud. Teen suure potiga õhtul süüa ja iga kord käib hirmus toidu jagamine nii et ikka midagi järgmise päeva lõunaks ka jääks.
    Ma arvan et võib olla ka selleppärast et võileibu meie majas peaaegu üldse ei sööda, mis tegelikult oleks ju lõunasöök omaette.

    Ruudi, jah teil on see eelis et tõesti kohalikud talumehed pea ukse ees ja palju head varsket kraami saadaval. Seal on kerge leida seda oma talunikku keda usaldada. Eestis on ka seda kergem teha kuna seal on juba nii palju sugulasi kes ikka kas marju või ounu või kartuleid suuremas koguses kasvatavad ja kelle käest saaks kasvõi talvevarud juba kätte. Vahemaad on ka lühemad nii et ei ole mingit probleemi kellegi taluniku juurde sõita kartulikoti järele.
    Siin aga kui ikka inimest ise ei tunne siis me ei julge usaldada ja kuna sööki nagu nii pannakse nii palju keemiat ja solki siis on mahe see ainus mille puhul vähemalt tead et keemiavaba.
    Aga kui poes on ikka valida kas kohalik õun või mahe õun kuskilt Ameerikast või Brasiiliast siis me alati valime kohaliku.

    ReplyDelete
  5. Raine, suur tanu lingi eest. Tundub vaga huvitav. Tutvun tapsemalt kui aega saan. Kas te seda WASTE raamatut olete lugenud?

    ReplyDelete
  6. Ma ostan ka vahel mahedaid aedvilju, aga ei usaldaks pimesi seda, et nad täielikult keemiavabad on. Nt Soil Association lubab teatavate kemikaalide kasutamist. Meil on taluturul küll öeldud, mis tootega tegemist. Minu moto on võimalikult kohalikku toodangut tarbida.
    Toitu kergekäeliselt minema ei viska, kui just mädanema pole läinud.

    ReplyDelete
  7. Teinekord tuleb toiduäraviskamist ette küll.

    Kõige sagedamini tuleb ära visata vorsti ja viinerit, sest see on söök, mida vaid mees sööb. Ja mõnikord läheb leib kapis hallitama.

    Kui laps on taldrikul söögi alles jätnud ja seda kõvasti sodistanud, siis selle viskan ka ära.

    Soe toit kulub meil alati viimseni ära, sest õhtusöögi ülejäägid võtab mees järgmisel päeval tööle kaasa.

    Muidu me oleme tavalised Eesti tarbijad, kes käivad tavalises poes ja ostavad seda, mis seal on ja mis maitseb. Turule lihtsalt ei jõua ilmaski, mahekaste pole tellinud. Suvel saame vanematelt värsket kraami, hoidiseid ja mett.

    ReplyDelete
  8. Ma motlesin seda turu asja natuke rohkem ja tapsustan nyyd et see turg mis meil siin on ei ole TALUNIKe turg vaid nn myyjad myyvad seal arvatavasti lihtsalt seda kraami mida nad vara vara hommikul kuskilt Londoni wholesale kohast kokku ostavad. Naiteks on seal 3 eri myyat korvuti aga kaup on tapselt sama (naiteks kollased kirsstomatid) . Kuna poe kaubal on vahemalt peal kust tuleb ja kaua kestab siis turu omal ei ole ja ma eelmine kord just ostsin ploome mis olid pealt kovad aga seest taitsa pruunid ja soomis kolbmatud.

    ReplyDelete
  9. Ma olen tähele pannud, et mulle sobib pigem tihti (nii iga 2 päeva tagant), kui kord nädalas poes käia. Vahest isud või plaanid muutuvad ja siis on jälle tihtipeale sundkokkamine, sest mingi liha hakkab halvaks minema vmt. Aga ma ei viska ka ikka üldjuhul midagi väga ära.
    Valus on vahest neid Inglise peresid mitme suure kaupa täis käruga poest tulemas, ma ei usu, et nad kõik selle kauba ära söövad... Aga kes teab, võib-olla söövad ka.

    ReplyDelete
  10. Me viskame väga vähe toitu ära. Töötute asi.. kõik tuleb ära tarbida. Mulle meeldib see, kui jääb toitu ka järgmiseks päevaks. Mõnus on soojendada. Tegelt ma tihti teadlikult panen osa õhtusöögist ära.. muidu pistaks kõik pintslisse.

    Ostame ka nädalas korra. Piima vahest ka nädala sees. Meil on tekkinud selline challenge (ma ei tea, mis see eesti keeles on) .. et nädala lõpus teha süüa sellest, mis veel järgi on.. enne uut nädala shopingut.

    ReplyDelete
  11. Meil ei lähe ka praktiliselt midagi prügikasti, sest esiteks teeme kas nii palju kui vaja või teiseks, mis üle jääb, võtan tööle kaasa või jääb Paulile lõunaks.

    Poes käime ikka mitu korda nädalas. Suuremad asjad ostame pühapäeval, nipet-näpet töölt koju tulles. Sainsbury's on mul nüüd tee peal. Üritame enamvähem plaanida ka, mida õhtusöögiks teha, sest sellest olenevad muud asjad.

    Kui lähebki nii, et vahel midagi jääb, siis vaatan, kas asja saab ja kasutan ikka ära. Aga kui ei saa, siis on paha tunne sees küll...

    ReplyDelete