Wednesday, 24 November 2010

KULDPULMAD

Oktoobri lõpus tähistasid Pete vanemad kuldpulmi, seega 50 aastat abielu!
Üritus kestis kaks päeva. Esimesel päeval tähistati vaid pere keskel, seega kõik nende lapsed ja lapselapsed ja 1 lapselapselaps. Koju oli tellitud söögitoimkond kes kõik toidud valmis tegi ja ette serveeris ja pärast ära koristas nii et Pete emal ei lubatud üldse kööki minna.
Pulmaaastapäeva kingiks soovisid vanemad et iga pereliige esineks millegiga. Loomulikult ja õnneks ei tähendanud see just igaühte nii et mina ja veel paar inimest pääsesid vaid teistele plaksutamisega. Kes luges luuletusi, kes tantsis ja laulis (nagu näiteks Greta) kes näitles ja kes tegi mustkunsti (Pete). Väga tore oli.

Teine päev algas kirikuteenistusega. Kirik oli sama kus Pete vanemad 50 aastat tagasi abiellusid ja millega nad tänapäevani tihedalt seotud on. Pete isa näiteks juhendab seal mudilaste ringi ja lapsed lausa jumaldavad teda.
Ma olen korduvalt seal kirikus käinud kas siis kellegi pereliikme ristimisel või mingil muul üritusel. Eriti meeldib mulle seal see laulmine. Ma olen seda mõelnud et miks see mulle alati nii hinge läheb. Laval mängib bänd ja kõik saalis olevad inimesed tõusevad püsti ja laulavad kaasa (sõnad jooksevad suurtel ekraanidel). Laulud ei ole väga missalikud vaid enamuselt üsna nakkavad ja sellised meloodilised pop laulude moodi rohkem. Sõnadele ma suurt tähelepanu ei pööra kuna olen väga võhik kogu selle jumala asja juures.
Igal juhul alati võtab mul silmad märjaks kui ma seal rahva seas seisan ja laulan. Sel korral mul lõpuks süttis tuluke et miks see nii on. Nimelt meenutab see mulle sellist laulupeo ühislaulmise tunnet, nagu laulaks Isamaalisi laule kuigi tegemist hoopis Jumalamaaliste lauludega. Ime ei ole siis et miski hakkab hinges nii tugevasti hingama et pisarad kipuvad silma.

Gretale see laulmine ka hirmsasti meeldis ja loomulikult meeldis talle ka elavat bändi näha ja kuulata. Pete õde kellel on kirkuga väga tugevad sidemed laulab alati täiest kõrist ja tihti paneb ka teatud kohtades käed taeva poole püsti. Ma tean et see küll ei ole ilus aga meid Petega ja ta venda ja venna poegi ajab see hirmsasti naerma. Greta, kes meil praegusel hetkel on hirmus järgi tegija, loomulikul sirutas ka kohe oma käed välja ja laulis la la la kaasa....ei ole vaja vist mainida kui palju see meid naerma ajas.

Teine tore asi oli see et kui laulmisega ühelepoole saadi siis viisin ma Greta kiriku mängugruppi kuhu enamus lapsi jumalateenistuse ajaks lähevad. Mul ei olnud algul plaani teda sinna üksinda jätta aga kuna ta tundis ennast seal nii koduselt ja läks kohe mängima ning ei teinud teist nägugi kui ma talle ütlesin et lähen nüüd pissile siis mõtlesin proovida. Sinna ta siis jäigi pea 40 minutiks, ma vahepeal käisin vaid piilumas aga hoidjatädid kinnitasid et tal on kõik OK.
See oli esimene kord kui Greta kuskile kellegi teisega üksi mängima on jäänud. Ma nii tahaksin et me saaksime seda võimalust rohkem kasutada, et sellises turvalises keskkonnas ja inimestega kes meid tunnevad, teda mängima jätta. Iseenesest ei oleksgi see nii raske teostada, peaksime vaid mõnel pühapäeval Pete vanemate juurde kirikusse minema aga seal on üks suur AGA. Nimelt me ei suuda väljakannatada seda jumalateenistuse osa. Ma vabandan kõikide ees keda selline lause peaks riivama aga me lihtsalt ei saa pihta sellele jumala jutule. See on meile lausa piin seal istuda ja seda kuulata. Sel korral kui ma koridoris lastetoas olevat Gretat ühe silmaga valvasin püüdsin ma nii väga keskenduda kogu jutule (nimelt on koridoris ka monitorid üleval saalis olevaga) aga no ei suutnud. Sama toimus saalis oleva Petega, kes pärast kurtis et ma olin ta sinna üksinda jätnud.

Ma arvan et see arusaamine tuleb kui inimene on selleks valmis. Ma ei eita ei Jumalat ega ka ta sõnumeid aga ma lihtsalt ei ole seisus et seda kõike vastuvõtta. Seega kuigi ma ise praegu uksest sisse ei astu siis jätan ukse lahti.

Nüüd aga tagasi pidutsemise juurde. Kirikus pakuti kõigile torti ja kohvi ning lähimad sugulased, tuttavad olid kutsutud Pete vanemate koju lõunale.

Ma ei hakka siia eraldi 100 pilte panema, eriti veel kui ma olen nagu nii pidanud need panema eraldi blogisse sugulaste jaoks. Seega lisan SIIA vaid lingi ja selle sama lingi ka oma blogi paremapoolsesse äärde tuleviku tarbeks.




12 comments:

  1. Mis kirik on? Huviparast kusin... Kolab nagu meie oma :)

    ReplyDelete
  2. Tore, kui paar nii kaua koos elanud ja õnnelikud, jõudu ja tervist neile!
    Su lastepildid on väga ilusad, lapsed on fotodel nii armsad ja poosivabad.

    ReplyDelete
  3. Baptisti kirikus peaks ju jutlus usna luhike olema :) Meie omas on MIINIMUM 40 minutit :| Mina olen tavaliselt Oliveriga "puhapaevakoolis/mangutoas" :D

    ReplyDelete
  4. This comment has been removed by the author.

    ReplyDelete
  5. Liina, mulle tundus et see kestis igaviku. Alguses on tavaliselt mingi syndmuse tahistamine voi mainimine ja laulmine siis saadetakse lapsed pyhapaeva kooli ja mudilased mangima ja siis peale seda jutlus. Kysisin just Pete kaest kaua asi kestab kuna tema on seal rohkem olnud aga tema loomulikult ei tea. Kokku vist tunni.

    ReplyDelete
  6. 2kki v6id ennast mudilaste juurde vabatahtlikuks pakkuda, sellega muidugi langeb 2ra see osa, et Greta oleks seal omapead, aga p22stab sind jutlusest. V6i siis saada Greta vanavanematega:)

    ReplyDelete
  7. Minu arvates sõltuvad need jutlused preestrist :)

    Tead, ma nägin neid pilte ennem su postitust ning oeh, kohe ajas unistama, et ehk meiegi näeme 50.aastapäeva.. :) (Eks näis, kas elan 69.aastani ning Emanuele natsa rohkem... Noh, manueli perekonnas on kõik üldse mingi eriliselt pika eluaega (üle 100!), seega.... :D )

    ReplyDelete
  8. Katarina, tead ma ei viitsiks seal nende tittedega jannata ja meil kohe kindlasti ei oleks vabu nadalaloppe et sinna minna (kuna ikkagi nii umbes 20 min autosoidu kaugusel).
    Ma arvan et yks paev ehk laheks greta sinna kyll koos vanaemaga aga praegu naiteks ei ole ta isegi UK vanaemaga kahekesi kuskile yksi jaanud. Greta tegelikult on minu emaga palju kodusem kui Pete ema-isaga. ma arvan et see tuleb sellest et miu ema raagib ju minu keelt ja seega on automaatselt mulle ja talle lahedasem.

    Raine, kindlsti soltub ka preestrist aga nii palju kui mina neid preestreid olen erinevates kirikutes nainud ei ole ka nende jutt mulle kohale joudnud. Koik need tavaelu naited ja seigad on huvitavad aga kui siis hakatakse neid jumalaga siduma siis, vabandage vaga, laheb kogu mote ara ja yldse tundub igati hullu jutuna.

    Kuldpulmadeni aga peate teie kyll kindlsti vastu kun olete ju nii noored. 69 aastased ei ole ju tanapaeval yldse vanad. Pete vanemad on 70ndates.
    Mina ja Pete aga vaevalt nii kaua elame ja kui aus olla siis ega ei tahaksgi eriti 90 aastaseni elada :)

    ReplyDelete
  9. "aga praegu naiteks ei ole ta isegi UK vanaemaga kahekesi kuskile yksi jaanud...ma arvan et see tuleb sellest et miu ema raagib ju minu keelt ja seega on automaatselt mulle ja talle lahedasem."

    Tead, ma mõtlen samamoodi! Noh, kõigepealt ka minu ämm (ja äi) pole Emeliniga isegi 10 minutit üksinda olnud. Ja kõigiga, kes räägivad tibakenegi eesti keelt, tunneb Emeline end palju mugavamalt, rääkimata kogu mu perekonnast :)

    Haa, itaalia padre-dest ma ei hakka üldse kirjutama. Viimane kord, kui kirikusse läksime, et rääkinud ta isegi mitte korralikku itaalia keelt vaid murdes! Ja jutt, mis tal suust välja tuli oli täielik BS. Me pole otseselt kirikuvastased, aga no vahest ajab ikka vihale küll.

    Mõtleme siin Manueliga kogu aeg, et kui me peaks Tartusse kolima ning seal on ikka Isa Miguel, siis pühapäeviti käiks ikka kirikus. Ainutl Isa Migueli pärast!

    ReplyDelete
  10. ja mulle meeldiks ka kirikusse kuuluda just selle koduse kogukonna parast. Motle seal on isegi neid inimesi veel kes Pete teadsid kui ta alles vaike poiss oli voi isegi kui ta syndis. Tore oleks nii polvest polve kuhugi suurde gruppi (peale sugulaste) kuuluda.
    Aga jah voib olla kunagi tulevikus.....

    ReplyDelete
  11. Reine, isa Miguel peaks minu teada Tartus vähemalt praegu täiesti alles ja kohal olema. Nii et tere tulemast.

    ReplyDelete