Saturday, 11 September 2010

ELU TÄIS ÜLLATUSI

Paar viimast päeva on endaga kaasa toonud üllatavaid uudiseid mis mu südame on kiiremini tuksuma löönud. Tegelikult kohe nii kiiresti tuksuma löönud et ööselgi on raske enda mõttelõngadest vabaks kiskuda ja öörahu saada.
Kui kõik me uudised veel ka paika saavad pidama siis saab me elu täiesti peapeale pööratud.

Ühel päeval sain ma täiesti ette aimamatult kirja ühelt noorelt (20) aastaselt neiult kelle lapsehoidja ma kunagi Soomes olin. Seda siis nii umbes üle 16 aasta tagasi. Ma olin selle perega pikalt kontaktis kuid elutormis juhtus kuidagi et me side katkes ja kui uuesti neid otsima hakkasin olid nad juba kolinud mulle teadmatusse kohta ning mina samuti omas elus edasi liikunud. Mälestus nendest aga elas minus edasi ja tihti viisid mõtted mind nendeni...
Ning nüüd siis nii palju aastaid edasi leidis see siis selline Greta vanune tüdruk ja nüüd 20 aastane neiu mind ülesse.

Ma ei tea aga võiks ju arvata et nii noores eas oleval lapsel ei saa ju olla nii pikka mälu või siis isegi hoolivust oma mingi vana lapsehoidjaga kokkusaamiseks mitu mitu aastat hiljem aga näe, tema oli mind kõik need aastad taga otsinud ja nüüd oli nii õnnelik et mind leidis.
Mu süda peksis mu kõrvus kui ma ta emaili lugesin kuna kõik mu imelised mälestused selle perega tulid tormates uuesti minusse ja vallutasid mind täielikult. Igat lauset aeglaselt lugedes oli mul natuke hirm järgmise ees kuna kirjutajaks ei olnud ju enam see sama väike tüdruk kelle ma 17 aastat tagasi lennuväljale maha jätsin vaid hoopis noor naine keda ma tegelikult ju ei olnud kunagi kohanud.
Ta vanemad olid talle alati öelnud et ma olen ta suur õde ja just sellisena olin ma ka ta mällu jäänud nagu ta nüüd väidab. Ta kirjutas et ta ei mäleta palju sellest ajast kui ma nende juures elasin aga iga kord kui ta mu peale on mõelnud on teda vallanud soe tunne just nagu ma oleks ta suur õde.
Mu emotsioonid on sellises keerises et ma arvan et ma ei olnud õieti arugi veel saanud kui tähtis asi on sündinud. Ma olen proovinud aru saada mida see imeline leid mulle tähendab, sest olgem ausad ma lausa värisen ärevusest ja ma arvan et alles nüüd saan ma aru et mitte ainult tema ei ole ülesse leidnud oma kadunud suurt õe vaid ka mina olen tagasi saanud oma väikese kadunud õe. Vahe on vaid selles et see väikene õde ei olegi enam nii väikene.
Seega me mõlemad oleme saanud osa oma elust tagasi, mulle lihtsalt uskumatuna aga nii liigutavana tundub see et ta mind on üldse kõik need aastad tagaigatsenud.

Teine ärev sündmus minu jaoks on see et ma suutsin end lõpuks fotograafiakursusele registeerida. Juba nädala pärast alustan kursusega. Ma olen seda nii pikka aega tahnud teha aga alguses ei ole olnud õiget kaamerat ja siis ei ole olnud vaba aega aga nüüd on nimi kirjas ja algus tehtud.

Kui mina juba nii nimetatult koolitee jalge alla võtan siis ei saa ju Gretagi maha jääd. Lootused on et ehk Oktoobri kuus saab ka tema sammud seada Londonis tegevust alustava Eesti mudilasgrupi poole mis hakkab asetvõtma kord kuus Londoni Eesti Majas. Ma olen sellest juba nii pikka aega unistanud et Gretal oleks mingi koht kus ta minule lisaks saaks eesti keelt kuulda ja kasutada ning teiste eesti keelt rääkivate lastega regulaarselt koos mängida ja nüüd on see koht siis sündimas .

Need on kõik väga meeldivad sündmused KUID võib juhtuda et me hoopis siit maalt ära kolime ja Rootsi 6 kuuks, võimalik et isegi aastaks, elama läheme. See on küll praegu väga väike tõenäosus et see toimuma saab aga me juba mängime selle mõttega kuna kui kolimiseks läheb siis saab see juhtuma vähem kui kuu aja pärast.
Ma ütleks et ma tahaks seda sama palju kui ma ei tahaks seda seega mul ei ole mingit ootust või lootust. Lasen elul otsustada kas see kolimine on meile ettenähtud või ei ole ja kui ei ole siis on mul hea meel et ma saan oma kaua oodatud fotokursusest ikkagi osavõtta :)
Elame näeme!

9 comments:

  1. Teil on elu siis täis põnevaid ootusi. Ja hoian pöialt, et otsused/muutused mis tulevad, on just need õiged- vähemalt sel hetkel :)

    ReplyDelete
  2. P2rast kahte esimest l6iku oli puant ysna ootamatu.
    Kui nii l2heb, siis ei j6ua me vastu kyllakutsetki esitatud.

    ReplyDelete
  3. Ha ha, tead ma ise yldse ei usu et see kolimine teoks saab aga kunagi ju ei voi kindel olla. Teistpidi praegu oleks just sobiv aeg selliseks muutuseks kuna Greta on veel vaike. Kord kui juba kooli minek siis ei saa ju enam.

    ReplyDelete
  4. Oh kui ponev!!! Ma tahaks ka kuhugi mujale natukeseks kolida, aga Oskar on koolis ja meie nuudseks siin kinni :( Aga tegelt usna kurb oleks kui te tegelikult lahete...

    ReplyDelete
  5. Kõike head teile, mida te iganes ei otsustaks ja mida iganes elu ette ei too :)

    ReplyDelete
  6. Pagulane, Eestisse ei pakuta tasuvat tood :)

    ReplyDelete
  7. ma parem ei kommenteeri, kohe nii kadedaks ajab.


    :)

    Ise tahaks kaa Eesti kooli (või midagigi sellist) kuhu last saata ning ise midagi kasulikku samal ajal õppida...Või siis mujale kolida kuueks kuuks... Detaile!!! :)

    ReplyDelete
  8. Raine, me jalle vaatame sinu pilte ja tunneme kadedust kui ilusas looduses te elate ja kui palju reisimas saate kaia....Eks ta ole et alati on midagi mida tahta ja arvata et see on parem mis endal AGA minu arvates nii ongi oige kuna see paneb meid liigutama ja elus edasi liikuma.

    Detaile ei ole praegu kuna nagu ma mainisin kolimise toenaolisus on praegu VAGA vaike.

    ReplyDelete