Tuesday, 24 August 2010

AIRA FORCE

Meile jäi tee peale ette selline koht ja mõtlesime et 'hüppame' sealt korraks läbi et juga oma silmaga ära näha. Hüppamisest oli asi kaugel. Et juga näha pidi ühte ja teist ja kolmandat ja neljandat jne treppi pidi kõrgele mäkke ronima. Kuna olime Greta juba vankri pannud ja osa maast maha kõndinud siis ei jäänud meil muud üle kui Greta sinna mäkke vankriga tirida. Õigemini oli see küll Pete kes vapralt vankris istuva Greta kaenla krabas ja mööda treppe hakkas üles jooksma...mina hingeldades järgi. Ise veel mõtlesin et loodetavasti on juga seda kõike väärt. Kui me siis lõpuks tippu jõudsime pidi teist treppi pidi aga uuesti alla sillale ronima....
...kust avanes selline vaada!!!
Nagu näha ei midagi erilist. Leppisime kokku et sel ajal kui Pete jälle vankriga alla hakkab minema lähen mina ja vaata seda juga siiski ka veel sealt alt olevalt platvormilt....noh sinna pidi jälle mitut libedat treppi pidi alla minema ja see oleks vankriga väga keeruliseks kujunenud.
Alt poolt oli siis vaade enam vähem selline. Samuti ei midagi vapustavat või hingematvat aga vähemalt on nüüd koht nähtud ja linnuke kirja pandud.

2 comments:

  1. mulle just säändsed kohad meeldivad! Noh, vankrit ma sinna üldse kaasa ei tiriks :P aga läheks uuesti vaatama, kevadel, kui on palju sulavett.

    Siin itaalias on mul ka kaks lemmikut- üks Como järve ääres ning teine Veronast natsa põhja pool. Imeilusad!!!

    ReplyDelete
  2. Tead millegi pärast me arvasime et me lihtsalt kõnnime mingi kuristiku äärele ja vaatama all olevat võimast juga. Ja eks see natuke loll oli sinna siis vankriga minna (onneks kyll sellise väikese ja kergega) aga ma ei kujutaks ette kuidas me sinna Gretat muidu oleks suutnud kaasa võtta. Esiteks on ta raske kandmiseks, ja teiseks oleks see siis vist mina olnud kes teda oma puusa kondi peal oleks tassinud. Pete on küll tugevam kandja aga tal ei ole Gretat kuskile toetada ja siis vaene Greta on kui haavatud beebi ta süles mis neile mõlemale väga ebamugav on :D

    ReplyDelete