Tuesday, 16 March 2010

PÄIKENE PAISTAB JA LOODUS LOKKAB...

... KÄTTE ON JÕUDMAS KEVAD!
Meil on juba teist päeva õues kevad mis kevad. Sooja on +14 ringis (päikse käes kindlasti rohkem), päike särab, lilled ja puulehed on tärkamas ja inimesed naeratavad...aga seda viimast võib olla rohkem sellepärast et Greta lehvitab igale vastu tulevale inimesele ja siis on raske naeratamatta jääda.

Reedel on mu isa sünnipäev ja meil saab Petega 5 aastat meie kohumisest. Tähistame seda ööga hotellis, TÄHELEPANU, mis asub 3 min autosõidu kaugusel meie majast. Kuna meil viimasel ajal on reisimisega nii palju probleeme olnud siis otsustasime et lähme õhtul hotelli ujuma ja sauna, nagu me tihti teeme, ja siis jääme sinna lihtsalt ööseks. Ei pea isegi kotti pakkima kuna kui midagi vaja läheb siis on ju kodu kiviviske kaugusel. Hotelli restoraniga on ka räägitud ja neil ei ole mingit probleemi mulle puhta panni peal mingi toit valmistada nii et lust ja lõbu.

Loodetavasti aitab see ka Greta tähelepanu mujale juhtida sellest et ta on meil nüüd piima reziimi peal ja saab piima vaid hommikul, õhtul ja kord öösel. Viimased paevad on ta küll väga vinguja olnud aga seekord tagasi teed enam ei ole. Pete on meil nüüd see mees kes Gretaga iga öö alatest umbes kella 3st magama läheb kui laps peaks piima järgi nutma hakkama. Mina seda ei saa teha kuna nii kui Greta mind näeb aga piima ei saa siis lõugab ta lõpmatuseni. Petega aga on vaikus majas peale 10 minutit. Pikk tee veel minna aga ehk läheb valutult. Petel eriti raske kuna tema ei ole harjunud öösel ülesse tõusma ja nii me olemegi nüüd mõlemad õhtul kella 8 ajal nagu zombid.

Keeruliseks teeb selle piima lõpetamise tegelikult hoopis see et Greta ei nõustu jooma mingit teist piima. Lehma piima ei ole ma paljal kujul üldse proovinudgi kuna tal hakkab kõht juba lihtsalt juustust või jogurdistgi valutama. Päris ilma kaltsiumitta ma aga ei saa teda ka jätta. Pean vist arstilt nõu küsima.

Muidu on kõik ilus ja lilleline. Kuna ilmad on nüüd soojad siis saab Greta hommikul aias ja tänaval ringi kõndida ning siis panen ma ta kärusse, kus imede ime, jääb ta ilma jonnita magama ja magab täitsa pikalt. See on mulle täitsa uus asi et ma saan rahus natuke majapidamistöid teha ilma et keegi pidevalt pükse proovib mult maha tõmmata ja mul on aega isegi siin paar rida kirjutada. Liiga kõvasti ei julge ma aga hõisata sest kes teab, homme võib kõik muutuda. Ilm vähemalt ei pidanud nädalalõpuni nii ilusaks jääma aga kes teab...ehk on lootust.

Ning kõigele ilusale veel lisaks on kindlustus nõus maksma mu ostiopaadi ravi mida mul hädasti on vaja kuna see auto avarii lõi mul ikka tõesti kõik liigesed ja luud segamini ning olen valus ja väsinud. Pean vaid laupäevani vastu pidama ja kannatama.

...ja varsti on Munadepühad. Pühad mis mulle tõsiselt alati rõõmu toovad. Ma ei tea isegi miks. Arvan et sellepärast et kevad on ja et lilled on õitsema pühkemas ja igal pool on värviline ja rõõmus. Nii et kallid inimesed ärge siis imestage kui te meie käest Munadepüha kaardi saate kuna ma lihtsalt ei saa ilma et seda rõõmu teiega jagan.

9 comments:

  1. Mul aitas tytre p2eva pealt v66rutamisel beebiviibe "pole".

    Edasisel piimatarbimise teel on yks variant maitsestatud piimad.

    ReplyDelete
  2. Kaks vaga head soovitust, tanan :)

    ReplyDelete
  3. Mu venna vanem poeg ei võtnud oma emalt muud toitu vastugi, kuni tissitas. Muude asjadega pidi teda söötma isa. Lastel on loogika väga paigas :)

    Aga mainid siin osteopaati, ma käisin ka hiljuti ühe sellise vastuvõtul ja olen väga väga lootusrikas esimese visiidi järel. Ma oma seljaga olen ka igasuguste inimeste käe all oma selga venitanud-painutanud-ragistanud, aga see mees tegi kuidagi hoopis muid asju aga mõjus hoopis paremini. Ainult et meil ei ole muidugi lootustki sellise ravi juures miskit kompensatsiooni saada, mistõttu ma kahetsusega pean tõdema, et ühe kuuri saab endale lubada... ehkki väga palju ei ole ka hea seda teha eksole.

    Igatahes hoian pöialt, et saaksid "heade käte" alla.

    ReplyDelete
  4. Luize, meil on oma ostiopaat kelle juures me juba aastaid oleme kainud. See on uskumatu kuidas paari ragistusega on koik paigas, selg sirge ja lahkudes lausa valmis lendama :)
    Petel oli moned aastad tagasi ola vigastus mille ta lumelauaga soites sai. Tehti isegi operatsioon aga parast ikka tegi talle valu. Kais igasugu arstide, nii tavalise kui era juure. Maarati fysioteraapia ja lopuks noelravi aga midagi ei aidanud. Kui ta ostiopaadi juurde minuga kaasa tuli siis mehel aitas vaid Pete nagemisest (kuidas ta oma keha hoidis) kui ta ytles et ta teab kus viga on ja yhe sessiooni ja paari ragistusega oli Petel valu igavesti lainud.

    Meil on siin ka ostiopaadi ravi ysna kallis (nii umbes 45 naela 40 min) ja seda haigekassa ei korva. Samas aga on see raha igat penni vaart nii et tihti kui kuskilt jalle midagi paigast ara (eriti siis kui Gretat tihedamini toitsin ja teda rohkem kandsin oli selg pidevalt imelikkes asendites) siis jookseme ruttu meie paastja Mark-i juurde.

    Seekord aga makstakse mu ravi kinni nii et nauding missugune...kuigi parem oleks ikka olnud ilma selle avariita.

    ReplyDelete
  5. Aga meie Indrek lihtsalt kartis ûksi oma toas magada. Nûûd on ju väike öeke ja hirm kadunud. minu pojal oli ka probleeme unega ja seda nimetatakse väikeste laste hirmudeks. Teda ma eraldi tuppa magama ei pannud. Temal vöis see olla teistest pöhjustust, kuna pidime viimased raseduskuud olema haiglas minu ema eest hoolitsemas peale rasket operatsiooni.
    Piima kohapealt soovitan, et alusta tummi lisamisega piimale. Alguses 2/3 osa tummi ja 1 osa piima. Tummi keedad veega ja kaerahelvestest, pressid läbi söela. Mina kasutasin ka tatart. See kÛll imikutoit, aga mu poeg ei seedinud neid teisi pakipiima variante.
    Rinna andmine annab tohutu turva tunde lapsele. Doris otsis minultki rinda, pilt olemas. Ta ei ole seda ise saanud, kuid alateadvuses see tuli esile.
    Tahtsin ka minna selga venitama (niksatama paikale) ja mulle on seda tehtud palju kordi. Kui otseselt arstilt kûsisin, siis ta enam ei andnud luba, kuna olevat vöimalus, et ei lähe hästi.
    Me oleme sellest valgestlumest nii väsinud! Tervitusi Soomest.

    ReplyDelete
  6. Ilma avariita on muidugi parem. Aga kui ma nüüd, inglise hinda teades hakkan mõtlema, olen siin Tartus päris või sees, sest meie hinnaks on 1 tund 450 krooni. Mis peaks olema kaks korda vähem või umbes nii.
    Aga kui Pete peale lõikust sai täitsa korda, siis on minul oma seljaga ka lootust. Vaatamata füsioteraapiale, nõeltele, igasugu massaažidele, elektriravile ja pidevale valmisolekule ei saa ma öelda, et oleksin terve peale seitsme aasta tagust seljalõikust. Igat sorti ravitsejate juures ka käidud, kelle ühine hinnang oli, et ei olegi väga midagi viga, aga ei tea, kas päris terveks saabki. Peale osteoterapeudi esimest seanssi oli üle pika aja selga mitte tunda. Aastaid on sellest möödas. Nii et lootust on, kaks seanssi veel ees. Minu lootus on joogat harrastama hataka.

    Vabandust, et blogi siin terviseteemaga täidan, aga ma tean, kui valutab, siis on see kogu aeg mõtteis ja nii suur on soov see korda saada... ja ma usun, et saan aru ka, mis tunne Sul on.

    ReplyDelete
  7. Luize, See 45 naela on tegelikult ykse odavamaid. Tavaliselt hakkavad hinnad ikka kas 60 naelast voi rohkemastgi.
    Tead tegelikult minu selja, oigemini kaela valu ei ole kohe kindlasti nii hull kui sinu oma. Mul ei ole selg tegelikult kunagi valus olnud. Igal inimesel on oma norgad kohad kehal(s) ja minul on selleks pigem kael. Kui mul aga kael peaks paigast ara minema siis mojutab see kohe kogu mu keha ja muudab mind loiuks ja uniseks.

    Vaike tapsustus, Pete seljaoperatsioon ei ei muutnud midagi paremaks. See oli vaid ostiopaat kes oiget kohta ravis ja valu ara vottis.

    Loodan et sul on hea ostiopaat kes sulle korralikku ravi teeb ja su selja korda ragistab :)

    ReplyDelete
  8. Käisin 2002 aastal reisil Shotimaal ja seal valmistati kitsepiimast isegi kompvekke ekspordiks Kreekasse. Olen mujaltki kuulnud, et kitsepiim ja sellest tooted ei pöhjusta allergiat.
    Minu vanaema kasvatas kunagi kitsi.

    ReplyDelete
  9. Jajah, seda ma mõtlesingi, et oseteopaat pani korda. Õhinaga väljendasin end ebatäpselt. Sellest ka minu lootus :)
    Täna lähen jälle. Lootus kasvab.

    ReplyDelete