Monday, 15 February 2010

MÕNU POOLE MÕNUGA

Kui palju mulle ka ei meeldiks reisida siis pakkimine on see mis selle mõnu vähendab. Päeva ja mõne tunni pärast alustame reisi Itaaliasse ja ma pean mingil hetkel pakkima hakkama. Seda siis meie kõigi 3 eest.
Üks kõik kui häsi ma ka ei proovi siis ikkagi pakin ma alati liiga palju kaasa ja kohale jõudes kanname samu asju vaat et nädala. Aga samas kui oleme reisinud vaid paari asjaga siis on juhtunud et kas keegi kallab toitu riietele peale või midagi saab märjaks või kes teab mida ja siis ma kirun et kui ma vaid oleksin selle ja selle asja ka kotti pakkinud.

Seekord pean aga ettevaatlik olema kuna lendame Easyjetiga ja nendel on VÄGA ranged reeglid. Iga üle kilo eest küsitakse hingehinda, vaat et rohkem veel kui edasi tagasi pileti hind. Meie kõigi kolem suusariided täidavad juba ühe kohvri. Õnneks tuli Petel hea mõte need vaakumigakotti pakkida mis siis nende suurust silmnähtavalt vähendaks ja kohvri ruumi juurde annaks. Imelik on see et Greta vanustele ei ole ettenähtud lubatuid kilosi. Hea vähemalt et vankri saab tasuta kaasa võtta kuna muidu kaaluks see ise juba omaette pea kümme kilo. Võib olla mingile paari kuusele beebile pakiks jah neid imepisikesi riideid väikese kaaluga aga Greta riietusehunnik tuleb juba üsna raske kokku. Sinna juurde raskemad lumesaapad ja pudrupakid ja muidu söögid, mähkmed paariks esimeseks päevaks jne.

Ning kõige rohkem vihkan ma oma toidu pakkimist. Kindlam on oma tatrapudru pakk ja snakid kaasa võtta kui kohapeal sobivaid otsima hakkata või katsetama. Alati on mul hirm et mul tuleb nälg ja kuskilt ei ole midagi saada mida mina võiksin süüa. Igal pool vaid võileivad või saiakesed või banaanid aga ega siis kogu päeva vaid banaanidega ka ära ei ela.

Pete aga on väga ärevil ja ei jõua ära oodata, loeb päevi ja minuteid....noh eks mina ka ikka AGA tema ei pea ju midagi rohkemat tegema kui kohvrid autosse ja sealt välja tõstma. Samas imestab miks mina ei hüppa ja plaksuta käsi kuna vaid 1 päev veel oodata.

Ja üldse peaksin ma praegu pakkima ja mitte siin jaurama aga lihtsalt nii suur tundub see ülesanne et mitte kohe ei taha tegutsema hakata......auuuu.

PS: Muideks mul on esimene krookus aias pea välja pistnud ja on kohe, kohe õitsema hakkamas. Hurraaa!!!

5 comments:

  1. Mina kergendan omi reisimisi sellega, et
    a) ei lenda easyjetiga ja
    b) ei paki mehe kohvrit.

    :)

    Aga ilusat reisi teile. Kuu lopus muljetame, saadan meili...

    ReplyDelete
  2. tead, mul oli tunne nagu ma oleks ENDA blogi lugenud. Ka mina pakin KÕIGI eest kotid! Manuel on nii hajameelne ning alati pakkides "pole tal seda teist ja kolmandat vaja" kuid pärast ikkagi kannab minu riideid :D (jah, otsustasin teda usaldada eksole...)
    Varsti nääme!

    ReplyDelete
  3. Pakkimise kohapealt ei oska kaasa rääkida, kuna meie reisitrajektoor on Tabasalu-Hiiumaa-Tabasalu ja auto mahutab päris palju.
    Aga teile head reisi ja jään muljeid ootama :)

    ReplyDelete
  4. Teate kui pakkimine Pete peale jatta siis voin kindel olla et kohale joudes kylastame mingit riietepoodi kust talle oigeid riideid osta. Tema ju vaatab enne pakkimist aknast valja ja kui paike paistab siis pakib lyhikesed pyksid ja varbavahed mis sest et oues tegelikult talv ning suvel kaib villastesokkidega.
    Kui ma Petega esimest korda kohtusin siis meie esimene kaik oli kohe talle jakki ostma minna kuna ta ei olnud votnud seda kodust kaasa kuna paeval oli ju soe....

    Nii et kui ma ei taha et jalle mingi, enam jaolt vaga kallist (kuna valikut ju suurt pole) hilp siia koju ostetakse siis on parem kui mina selle pakkimise enda peale votan.

    Tema saab aga vaga hasti hakkama juhtmete, kaamerate ning dokumentide pakkimisega...hea seegi :)

    ReplyDelete
  5. tead, kui tahad võin teile me vankri anda seks nädalaks.. ma niikuinii kasutan toda haruharva..

    ReplyDelete