Tuesday, 6 October 2009

CHEDDAR GORGE

Peale väikest jalutuskäiku ja lõunat Western-Super-Mare siirdusime Cheddar Gorge poole. Meie Petega olime seal eelmisel aastal Oktoobris Pete sünnipäeva ajal. Olen sellest kohast siin ennegi kirjutanud. Sõit sinna on üsna üllatav kuna need suured kaljud kerkivad väga järsku maapinnast. Esmakordselt sinna sõites ei oskanud me seda mitte oodatagi, me läksime ju koopaid vaatama mitte mägesid. Seekord tahtsime seda sama elamust ka mu emale edasi anda ainult et selle vahega et tema ei teadnud üldse kuhu või mida me vaatama läheme...see oli osa ta sünnipäeva kingist.






Kuna me eelmine kord käisime vaid ühes koopas ja meil olid alles need 10 aastat kehtivad piletid siis seekord oli plaanis teist koobast külastada. Pileti onud ütles Petele et kuna see koobas on palju väiksem kui eelmine ja kuna tegemist oli mu ema sünnipäevaga siis sai mu ema sinna tasuta sisse. Väga meeldiv ju neist (mitte et meil oleks kahju olnud talle piletit osta).




Koobas oli väike jah. Osa sellest oli veel selliseks õudus koopaks tehtud. Õnneks oli enne sinna sisenemist seinal hoiatus et nõrganärvilistele ei ole soovitatv. Petel ei lubanud ma Gretaga sinna minna/tulla kuna kuigi Greta 'kollidest' midagi aru ei saa siis just see valguse mäng ja õudus muusika võivad talle palju rohkem hirmutada/kahju teha. Aru ma ei saa miks mina sinna üldse trügisin (ja ema endaga kaasa tirisin) kuna me jõudsime vaid paar sammu astuda ja selliseid koletisi näha kui mulle aitas ja me ringi keerasime...ning sealt välja jooksime.









Traditsiooniline Cream Tea mis koosneb tass teest, sellisest koogikesest, väike pütt paksu kreemi ja teine väike pütt moosi. Koogike lõigatakse laiupidi pooleks ja pannakse kreem ja moos vahele....vääääääga hea. (Bath-i vanimas majas, Sally Lunn on need koogikesed hästi suured ja kreem ja moos on ka siis vastavalt suures kausis...mida Pete endale lausa lusikaga sisse kugistas- seda siis paar aastat tagasi kui ka mina seda mõnu nautida sain ja neid koogikesi seal õgisin).




4 comments:

  1. ma arvasin, et traditsiooniline cream tea on scone'd. aga ilmselt on igas kandis omamoodi. väga lahe koht see Cheddar Gorge! jätan meelde :)

    ReplyDelete
  2. On, on scone'd, ma lihtsalt ei teadnud kuidas seda eesti keelde tõlkida. Need Sally Lunn'i omad olid aga buns aga ega neid otseselt ei kutsutudgi cream tea-ks kuigi põhimõte oli sama.

    ReplyDelete
  3. ma kujutan ette, et Sally Lunn on natuke nagu brioche. et nagu inglise vaste sellele. kavatsen selle kunagi ise ära proovida :)

    ReplyDelete
  4. Tegelikult ei ole nagu brioche, vahemalt minu arust. Teise tundega tainas ja mitte yldse nii magus ja munane. See kreem ja moos teeb asja magusaks .

    ReplyDelete