Friday, 29 May 2009

ÕNNEKS...

MA KUKUTASIN TÄNA GRETA TURVAHÄLLIST PÕRANDALE....ÕUDNE...
Väikene pots ja oligi teine ninuli põrandal...
ÕNNEKS läks kõik ÕNNEKS. ÕNNEKS et ma hoidsin turvahälli üsna madalal ja ÕNNEKS olime me toas ja mitte õues tänaval. ÕNNEKS ka et peale kõva nuttu naeratas Greta juba 5 min hiljem ja seletas midagi kõvasti oma beebi keeles, arvatavasti noomis mind.
Sellele vaatamata otsustasime laste traumapunkti minna. Pete tuli töölt kohe koju ja me läksime koos Kingstoni haiglasse. Nii väikse lapsega ei taha asja saatuse hooleks jätta ja loota et kõik on OK. Samuti ei olnud ma kindel kuidas täpselt ta sealt välja kukkus, silmade ees on vaid see pilt kuidas see väikene keha kui pallike seal nina vasta põrandat oli...oeh kananahk tuleb peale kui sellele mõtlen...Vähe sellest et ma teda kogu aeg piinan kollide ninast välja kookimisega nüüd siis viskasin ta veel kõigele lisaks ninuli ka. Loodame et ta mind ikka veel armastab?! Noh nii kaua ehk kindlasti kui ma see piima tädi olen ja oma piima varuga teda meelitada saan. Ehk selleks ajaks kui piimakraanid kinni keeratakse on ta juba kogu sündmuse suutnud ära unustada ja armastus mu vastu püsib edasi.
Arst haiglas vaatas ta üle ja ütles et ÕNNEKS paistab kõik Ok olevat ja et on teine igati tore ja viks laps. Kiitis et me ikka haiglasse tulime. Gretale ka arsti tädi väga meeldis. Naeratas talle suure suuga ja samas pissis ja kakas haigla ülevaatuse ruumi voodilinad täis...arsti tädi tegelikult just enne ütles et võin teda seal vahetama hakata kuna nad peavad nagu nii voodipesu ära vahetama peale igat patsienti, vaatamata sellele kas voodil on istutud või ei. Ju siis Greta kuulis sellest ja otsustas vähemalt need linad ära märgistada et ei oleks nii sama asjatud pesemist ja looduse raiskamist. On teine nii väike aga juba loodusesäästja mõtteviisiga.

Haiglas kohtasime ühte toredat ema oma 3 aastase poja ja peaaegu 2se tütrega. Küsisin emalt et mis väikese tüdruku nimi on ja kuulsin et ta ütles MEDICINE. Mainisin seda pärast Petele et vaata kui imelik nimi, et miks küll keegi tahab oma last Medicineks kutsuda...Pete ütles selle peale et tüdruku nimi oli Maddison...OEH, ma hakkan vist vaikselt hulluks minema, noh kui mitte hulluks siis kurdiks küll!


Koju tulles läksime aeda päikest nautima kuna meil siin jälle võrratult palavad ilmad....peaaegu et oleksime Greta jalad päikse käes ära kõrvetanud (ja arvatavasti uuesti traumapunktist end leidnud). Läksime nii hassarti ta päikseprillidega et kintsukesed unustasime täitsa ära...ÕNNEKS saime siiski enne jaole kui päikene.

Nii et tänane päev oli täis palju ÕNNEKS olemisi. ÕNNEKS et seekord kõik hästi läks.
Nüüd oskame olla eriti ettevaatlikud et sama lugu uuesti ei juhtuks kuna kes teab kas järgmine kord ka nii ÕNNEKS läheks.

4 comments:

  1. Mul potsatas ka Laura voodist põrandale kui ma parajasti käru trepist alla tassisin, ÕNNEKS olid tal paksud talveriided seljas. Ma ei teagi kuidas see juhtus, sest ta ei keeranud veel aga seal põrandal ta oli kui tagasi tuppa jõudsin ...

    ReplyDelete
  2. huhh! kalli. hea, et nii läks!

    ReplyDelete
  3. Kuidas ta ennast sealt valja upitas? Oliver kukkus diivani pealt maha, juba paar kuud tagasi - koik lapsed on imikuna vist kuskilt maha kukkunud, tavaliselt ei juhtu nendega midagi.

    ReplyDelete
  4. Liina, ära parem küsi kuidas ta sealt välja kukkus....ma ei pannud rihmasid kinni. Arvasin et see on ok teda niisama seal sees toast aeda viia...jumal tänatud et ma õue ei jõudnud ja ta sai kivi põranda asemel puu põrandale potsatada. Hea õppetund meile!

    ReplyDelete