Saturday, 28 February 2009

KUIDAS SELLE ILMAGA SIIS NÜÜD LOOD ON?

Lugesin eilsest Postimehest internetis et Tartusse on suurel hulgal lund maha sadanud mis on häirinud autoliiklust ja et lumekoristamine on käimas täie hooga. Inimesi hoiatati olla ettevaatlik lumega koormatud puude läheduses kuna nende oksad võivad suure raskuse all murduda.
Lund oli hommikuks maha sadanud 16–17 cm ja seda on tänavatelt puhastamas kokku 49 lumekoristusmasinat!!!!!
Uudist jätkus ka veel tänasesse lehte.

Nii kuidas selle ilmaga siis seal Eestis nüüd lood on? Kui meil siin lund ühe ööga maha sadas pea 30 cm ja elu seisma jäi siis selle uudise peale Eestis naerdi ja kommenteeriti et küll on ikka imelik ja naeruväärne et nii vähese lume tõttu kohe elu seisma jääb ja suur paanika 'majas'. Keegi nagu ei pööranud tähelepanu et seda juhtub meil siin ehk kord 20 aasta jooksul ja et puuduvad täielikud kogemused ja vahendid et sellises olukorras normaalselt edasi toimida.

Miks selline väike lumekiht siis Tartus sellist suurt uudist tegi et isegi kaks päeva lehes kirjutamist leidis...ning eriti veel kui sellise väikese linna peale veel 49 lumekoristusmasinat on mida kasutada. See ju iga aastane asi. Ma ei tea aga meil siin suuremate linnade peale oli vaid ehk paar masinat kes suure töö ära püüdsid teha ja vähegi teed puhtad proovisid hoida...ok soola pidid nad lõpuks tuhandete tonnide viisi Hispaaniast sisse tooma ja vahepeal kasutasid isegi laua soola et elu jälle käima panna aga hakkama said.
Nii et milline uudis siis nüüd rohkem naeruväärne on?

Kõikidele tartlastele aga HEAD NAUTIMIST :-)

Tuesday, 24 February 2009

HÄDA JA HALA

Seiklused algasid Pyhapaeval. Meil oli plaanis meie magamistoas natuke mooblit ringi seada. Ainult natukene. Lihtsalt yks kummut yhest kohast teise paigutada. 10 minutit ja asi oleks tehtud olnud...AGA kui me kummuti seinast eemale tostsime avanes meile suur must yllatus mis meid paanikasse ajas. Nimelt oli osa seinast kummuti taga hallitusega kaetud. Ma peaaegu roogatasin.
Peas hakkasid ringi jooksma miljon kysimarki. Kui kaua see seal on juba olnud? Kuidas see sinna on saanud? Miks see seal yldse on ja mida nyyd teha? Asusin kohe tapeedi kallale ja rebisin selle sealt ara. Onneks oli hallitus vaid poranda osas ja ei ylatanud isegi mitte poolde seina niiga loikasin vaid osa tapeedist ara. Onneks olime sinna tuppa pannud tapeedi mida saabgi kergelt lihtsalt seinast ara rebida ja siis kohe uus sinna peale panna kui tahtmist. Siis pesin ma selle osa seinast kloori veega yle kohe mitu mitu korda et igasugusest bakteeriast lahti saada.

Peale seda ei tundunudgi asi enam nii hull valja...AGA siis mainisin Petele et vaataks oige ka meie voodi taha. Meil on selline suur kangaga kaetud voodipea mis on taiesti vastu seina surutud. Kui me voodit nihutasime avanes meile veelgi hirmsam vaatepilt. Loomulikult oli kogu vooditagune kaetud hallitusega. Ime ei olnud siis et meil tihti hommikuti viimasel ajal on olnud kas kurk valus voi nina kinni kui me sedasi nina pidi hallituses oleme maganud.

Mul ruttu jalle kummikindad katte, mask ette ja tapeeti loikama ning siis kloori veega pesema. Kui puhastustoo oli tehtud siis istusime maha ja hakkasime uurima mis ja kuidas see juhtunud oli. Esimene hirm oli kohe et kas katus on vihma hakanud labi laskma - aga siis oleks ju hallitus olnud lae all rohkem. Kuna tegu oli valisseinaga siis arvasime et ehk on ventilatsiooni august (mis selles seinas on) vihma voi lund sisse sadanud. Meil oli enne lund yks vahe vaga kova vihm ooseti ja just vastu seda seina. Siis avastasime et korsten on just selles seinas ja jookseb alumisele korrusele just selles osas kus meil voodi taga hallitus. Arvasime et voib olla on lund korstnast kuidagi sisse sadanud ja see sellist hallitust tekitanud. Millegi parast aga ei suutnud me ka seda uskuda kuna peale tapeedi eemaldamist oli ylejaanud sein taiesti kuiv ja hallitusest ei olnud jalgegi.

Helistasime Pete vennale kes kyll on politsei inspektor aga kes ka sellistest asjadest palju teab. Ta rahustas meid maha ja ytles et ta ei usu et katusega on tegemist ja arvas et see on lihtsalt niiskus mis toas on pahandust teinud ja seda juhtub pea igas majas vahemalt kord. See rahustas meid veidi. Oudne oleks kui oleks pidanud hakkama kogu katust vahetama hakkama kuna see on yli kallis lugu ja praeguse majanduskriisi ajal just mitte koige meeldivam uudis.

Siis tuli meile meelde et Pete pani selle ventilatsiooni augu seinas nii umbes kuu aega tagasi kinni kuna sealt puhus oositi natuke kylma ohku sisse. Kui siis arvesse votta et oues on olnud viimasel ajal vaga kylm ja meil ei ole oositi tahtlikult majas soojendust sees (kui oues lumi oli siis panime vaga madala kytte ooseks sisse) hommikul ja ohtul aga kyll. Ei ole siis ime et ohku seal otseselt rohkem ringi ei kai kui mina hommikuti tuba tuulutades nii 20 min ja kyte ka paeval ei ole palju yle 18 20 kraadi seal toas siis ongi ju ideaalne ohkond niiskuse tekkeks.

Hingasime rahulikult sisse, kolisime teise tuppa oma magamise ja proovisime yejaanud pyhapaevast relaxida.

ESMASPAEV

Seiklused jatkuvad.
Tavaliselt me ei osta valmis toite peaaegu et kunagi. AInuke valmis toit mida me osatame on vaike pakk suppi mida Pete too juures lounaks soob. Seda ka vaid juhul kui meil just endal ei ole kodus ise tehtud suppi talle kaasa panna voi mingit teist toitu mida jatkuks ka jargmiseks paevaks.
Yks kord Tecos kaies, pood mis meil on ysna lahedal aga kus me tavaliselt harva toitu ostmas kaime, jaid mulle silma seal olevad supid. Pete neid ei tahnud aga kuna yhel nendest ei olnud yhtegi mulle keelatud toiduainet sees siis motlesin et proovin huviparast. Monikord hea ruttu lounaks teha.

Tana siis oli see paev kui ma seda suppi endale soojendama hakkasin. Paki pealt lugesin et votab 5 min aega. Maitsesin ja mulle tundusid supis olevad laatsed vaga kovad. Andsin tal siis veel teised 10 minutit seal haududa aga laatsed olid ikka veel krompsakad. Egs midagi las ta siis keeb veel 5 min. Kui uuesti proovima laksin lusikaga onnestus mul see kogu lusika tais suppi otse koogi vaibale lennutada. Noh mis siis ikka , pesumasin ju seal samas ja otse masinasse see siis ka laks. Panin veel igaks juhuks pleki eemaldajat ja masin kaima.
Moodas oli juba 30 min ja mul kannatus katkemas et kaua see supp siis seal keema peab. Loomulikult olid laatsed ikka veel kovad - ma ei tea mis pagana erilisi laatsesid nad sinna suppi olid pannud ja maitse ise oli ka vaga vaga niru. Noh aga ega Tescolt saagi palju midagi oodata.

Supp laks prygikasti ja vaip masinast valja MILLEL LOOMULIKULT OLID KA PEALE PESU VEEL PLEKID PEAL. Nii et igavesti vagev ja imeline supp - tais kivi kovasid laatsesid ja tugevat riide varvi.

Hiljem selgus et selleks paevaks ei olnud veel seiklused loppenud. Ysna pea jalle koogis olles markasin et noudepesumasina all on imelik loiguke. Kuivatasin ara aga 5 minuti parast oli seal jalle vesi. Motlesin et tore kyll...mis nyyd siis jargmiseks. Kas peame nyyd toesti uue katuse, uue tapeedi, uue koogi vaiba ja nyyd ka veel uue noudepesumasina muretsema. Ma ei julgenud enam midagi katsuda voi kuhugile vaadata kuna viimased paar paeva olin ma ka marganud et meie veekeedu kann on imelikult vett tilkunud laua peale....

Pete tuli koju ja sai jalile et pesumasina veetoru tilgub natuke vett. Onneks on meil ehitustarvete pood vaga lahedal ja 20 min hiljem oli Petel juba uus juhe paigas ja see mure VIST lahendatud (maksma laks vaid £5). ..jatan testimise jargmisse nadalasse kuna ehk oleme siis tagasi positiivsema laine all.

Homme laheb mu auto teenindusse - huvitav kas seiklused jatkuvad ka homme? Kes teab voib olla peame nyyd veel ka uue auto ostma :-)

Monday, 23 February 2009

Sunday, 22 February 2009

TALV, KEVAD VÕI SUVI????

Laupäeval oli meil tõeliselt soe ilm. Hilist hommikusööki/varajast lõunasööki söime esimest korda sel aastal aias ja päike lausa kõrvetas. Kui oleks sinna kauemaks istuma jäänud siis oleks kindlasti naha vähemalt kergelt punaseks saanud. Siin ei lähe inimestel palju aega et end suve riietesse saada kohe kui õues vähegi soojem ilm on...vahet ei ole et alles Veebruari kuu. Selle teooria tõestuseks nägimegi kohe samal päeval Londonis ringi sõites vähemalt kahte inimest kellel olid suveplätud ja lühikesed püksid juba jalas....Ja alles paar nädalat tagasi pidi London vaat et lume alla mattuma.

Thursday, 19 February 2009

ASJALIK SOOVITUS





ÄRGE SÖÖGE ARBUUSI KELL 10 ÕHTUL JUST ENNE MAGAMA MINEKUT ... võite arvata milline öö teid siis ees ootab...

Wednesday, 18 February 2009

NÄDALA ALGUS


Nädala alguses käis meil Pete endine kolleeg koos naise ja 4 kuuse poja Benjamin Robertiga külas. Me ei olnud neid pea pool aastat näinud kuna elavad nüüd Londonist 3 tunni kaugusel. Enne sai nendega tihtime kas teatris või muusikale vaatamas käidud ja Pete siis selle mehega koos iga päev tööl. Kuna naine oli muusika õpetaja siis sai ta pidevalt odavaid teatri pileteid mida nad ka meiega lahkelt jagas. Nüüd olles värsked vanemad ja elades Londonist nii kaugel ei tule teatris käimine kõne allagi...vähemalt esimesel aastal.

Meil oli hea meel et nad meile külla tulid. Väike Benjamin ei olegi nii väike kui vanuse poolest võiks arvata vaid pigem SUUR beebi. Arstid on juba ennustanud et temast kasvab pikk ja tugev poiss- just nagu ta isagi. Meid pani imestama kuidas see väike hiiglane suutis kogu õhtu üleval olla võttes arvesse et päeval oli ta maganud vaid tunni. Meie juures olid nad kella 5 kuni kella 9.30 õhtuni ja sel ajal ei maganud ta kordagi - proovis küll aga ei õnnestunud millegi pärast. Selgelt oli näha et ta oli unine aga samal ajal ei nutnud ta kordagi vaid naeratas kogu aeg.
Nagu alati kui kaks IT meest kokku saavad siis möödub enamus õhtust IT teemadel - kuigi seekord oli väike erand ja lapsekasvatus teema oli rohkem ülekaalus.




Nii proovis Benjamin magama jääda (ema jutu järgi nii moodi silmi kattes pidavatki ta magama)

KEVAD TULEB


Viimasel ajal ei ole mul võimalust olnud siin oma blogi täiendada ja seoses sellega on paljud küsinud et kas meil Inglismaal on ikka veel lumi maas? Vastus on et EI OLE. Ei ole isegi enam jääd mida Pete hommikuti auto aknalt pidi ära kraapima kuna kuigi lumi on juba ammu ära sulanud siis öökülmad on jätkunud. Tänaseks on aga temperatuur tõusnud juba üle +10 kraadi ja nii mõnedgi lilled on õitsema hakanud.
Tunda on et kevad ei ole enam ehk kaugel. Õhtud vähemalt on nüüd juba palju valgemad. Kui päeval ka veel päike juhtub paistma siis on väga suur tahmine sõrmi õues mulla sisse torkama hakata või siis vähemalt sammud aianduskeskuse poole seada. Vaevalt suudan ennast tagasi hoida kuna eks ta ole natuke vara veel.
Loodetavasti suudan ma selleks märtsi/aprilli kuus aega leida muude tegemiste seas :-) nii et saame vähemalt mõnedgi juurviljad ka sel aastal omast aiast kätte.

Thursday, 5 February 2009

PETE–i ESMASPÄEVANE SEIKLUS



Lisan siia ka pildid ja väikese video Pete–i esmaspäevasest tööleminemis katsest mida ta oli oma mobiiliga jaadvustanud.
Hommikul kella 6 ajal nägi meie maja ümbrus välja selline.



Pete on suutnud juba pool autost ära puhastada, mootoriteel sõites aga kogunes lisa lund koguaeg esiklaasile.

























Siit pildilt on näha seisakut kus Pete mitu tundi istus. Nagu näha on kolme raja + neljanda teeserva raja asemel käigus vaid kaks. Üle tee kodu poole tulev tee on aga autodest täitsa tühi. Pete unistas et autol oleks tiivad mis ta sellest raud barjäärist üle oleks aidanud. Korra hüppas ta sellest aga üle küll siis kui ta metsa pissile jooksis.


Petel on õnnestunud lõpuks ringi keerata ja on teel tagasi koju. 4 rea asemel on vaid üks sõiduks kõlblik. See pikk rivi autosi on rivi kus ka tema ootas. Rivi oli pikem kui see video klip aga Pete lihtsalt ei viitsinud enam filmida. (PS.taustaks mangib autoraadio)


HYPERMARKET


Eelmine laupäev sõitsime mööda Hypermarket ASDAst. ASDA oleme vist enne vaid korra käinud ja kuigi üks nende poode on meist mitte just väga kaugel ei ole meil olnud vajadust sinna minna kuna lähedal olevate poodide valik on küllaldaselt suur.

Hypermarketit aga ei ole meie kodu lähedal ja seega kui seda nägime mõtlesime et läheks niisama huvipärast vaatama.

Esimene huvitav asi mis meile silma jäi poodi sisse astudes olid need lambipirnid. Raske aru saada kas tõesti kui ostad 4 lambipirni siis maksad nende eest £1 ja kui ostad vaid ühe lambipirni siis maksad selle eest ka £1?
Kuna pood nii suur siis loomulikult oli raske kedagi kelle käest asja täpsustada leida ja kuna me neid nagu nii ostnud ei oleks siis jätsime asja sinna paikka.

Edasi minnes jäid mulle silma KELGUD. See oli esimest korda kui ma siin kuskil poes kelkusid ja neid pepu aluseid müügil olen näinud. Ütlesin Petele et vaata mida nad siin müüvad!!! Pete oleks peaaegu selle pepualuse endale korvi pannud kui ma ei oleks talle meeldetuletanud et MIDA me sellega peale hakkame – nagu oleks veel vähe kola õue peal kuuris...kes seda oleks teadnud et 2 päeva hiljem oleks see kohe kasutusse läinud.

Edasi minnes õnnestus meil üksteist ära kaotada. See ei võtnud seal palju aega kuna riiuleid on nii palju ja poe lõppu on võimatu näha. Meil võttis pea 15 min enne kui suutsime üksteist jälle nende riiulite rivide vahelt leida. Helistada ka ei saanud kuna ega siis sellises suures 'laos' signaali ei ole. Me ei olnud veel mitte poole poegagi tutvunud kui meil hakkas küllalt saama. Ei meeldi meile sellised massiivsed poed ja see kraam mida seal pakutakse.

Toiduosakonnast leidsime teise imestamist väärt toote.
Oleme selliseid broccoli varrekesi ka enne ostnud aga see oli küll esimene kord kui need varred pea täiesti ilma broccoli 'juustetaä olid ja pakis tõesti enamjaolt vaid varred olid. Noh aga pakk ju ütleb ka et EXTRA SPECIAL....jätsime need ostmata.

Veel enne äraminekut õnnestus meil PEAAEGU jälle üksteist ära kaotada. Peale seda suurt ja väsitavat 'jalutamist' seal poes jooksime peaaegu et välisuksest välja.
Pete ütles et mäletagu ma seda kogemust nüüd pikaks ajaks kuna tema enam nii pea oma jalga sellisesse poodi ei tõsta. Tema pigem maksab juba rohkem raha ja naudib väiksemat poodi, ümbruskonda, inimesi, teenindust, valikut ja 'smiles' kui läheb sinna suurde poodi kui rindele... ja ma nõustun temaga täielikult.

Samas on mul hea meel et meil siin on selline suur valik erinevaid poodisid et inimestel oleks vastavalt nende rahakotile ja vajadustele shoppata.
Samas aga keeldun ise toetamast ja ostmast seda üli odavat liha ja mune mida siin looma piinamise tagajärjel poest võimalik osta.

NELJAPÄEV – JÄÄAEG

Eilseks oli kohev lumi enamjaolt jääks muutunud ja kõnniteedel käimine väga ohtlik. Uudistes näidati kuidas inimesed Waterloo rongijaama juures pidevalt kukkusid. Ime oli et nad olid suutelised pärast selliseid biruette veel uuesti püsti tõusma ja edasi minema. Nii mõnigi tegelikult kukkus 2 korda järjest enne kui edasi pääses. Loomulikult oli ka neid inimesi palju kes end enam püsti ei saanud ja seega oli kiirabil käed jalad tööd täis.

ÖÖsel aga hakkas vihma sadama. See sulatas ehk suurema osa lumest AGA kuna on lubatud jälle külma ja ka öeldud et lisa lund on tulemas siis istun mina ikka veel siin lumevangis....ning hakkan vaikselt seda tavalist Inglismaa ilma igatsema.

Kui esimene lumi maha tuli Esmaspäeval siis oli me naabrimees (üksik mees nii umbes 65+ aastane) kiirelt väljas lund kühveldamas. Me veel Petega vaikselt muigasime et mis mõtet on seda lund rookida. Nüüd aga kui meie eeshoovis lumi on kõik jääks muutunud ja kui ka tahaksime oleks seda võimatu puhastada saime aru et oleksime võinud hoopis talle maksta et ta ka meie hoovi puhtaks oleks teinud.
Just sellepärast ei pääse ma ka poodi toitu ostma kuna minu auto nii esi kui ka taga rattad on jäämagede taga kinni ning kohalikust poest suurte kottidega tagasi tulla mööda jääteed Pete mul ei luba.
Egas midagi eks lähme siis õhtul peale Pete tööd koos poodi...seniks söön kuivikuid (või õigemine vaatan neid ja unistan et saaksin süüa).

Tuesday, 3 February 2009

TÄNANE LUMEÜLEKANNE


Hommikul ärgates oli lumi täiesti alles. Enam küll ei sadanud aga lund oli ikka veel laviinides...ning kõige ilusam selle juures oli veel see et päikene paistis ja lumi sillerdas. Taevas olid suured lumepilved ja vahepeal oli mul tunne nagu oleksime kuskil Prantsuse/Itaalia/Sveitsi mägedes suusapuhkusel ja mitte kodus.
Uudistest saime teada et Surrey–s(kus elame) oligi kõige suurem sadu eile olnud. Epsom, mis meist nii 10 min kaugusel on oli lumesadu 30 cm.







Ilm oli natuke külmem ja seega lumi jäisem mis tegi liikumise ohtlikumaks. Ma ei tea kuidas teistes kohtades Inglismaal mis lume alla olid kattunud aga meie ümbruskonnas olid juba eile õhtul lumesahad väljas teid liivatamas valmistudes järgmiseks päevaks. Kõnniteede jaoks siin aga selliseid spetsiaalseid kojamehi ei ole kes neid liivataks ja kui suuremad kõnniteed saavadgi soolatatud/liivatatud siis enamus väiksemaid jäävad libedateks.

Pete otsustas täna kodust töötada. Kuigi lund oli vähem ja ehk ei oleks enam sellist ummikut olnud aga samas jälle teed palju libedamad ja seega sõitmine ohtlikum. Mul hea meel et ta ei pea ohtlikut sõitu ette võtma kuigi kui aus olla siis mulle ei meeldi kui ta kodus töötab. Mitte ainult et siis on kogu minu igapäevane rutiin kohe sassis ja pean ta ümber hiilima vaid siis pean ma ka pidevalt kuulama kui ta kirub jälle mingeid programme mis ei tööta või ei tee mis peaks tegema jne. Samuti siis ei lõppe tööpäev tüüpiliselt kella 16.30 ajal vaid kohe kindlasti kella 20.00 ajal kui mitte isegi hiljem ja õhus on tunda stressi.
Loomulikult ei kurda ma siin nüüd selle paari päeva pärast ja kannatan selle aja ilusti välja.

Anyway, Pete pidi töötama ja mul üksinda õue jalutama jääteedele ta ei lubanud minna. Igal teisel korral oleksin ma temaga sel teemal vaidlenud aga seekord nõustusin temaga ja kuulasin sõna ning läksin hoopis aeda 'mängima'...nagu korralik laps....vahemalt ei olnud seal ohtu end jää peale segaseks kukkuda.
Päike paistis ja mina nautisin järjekordsete lumememmede tegemist. Mis teha kui seda lund siin kunagi küllaldaselt ei ole ja ma ei saa rahuldada oma lapsepõlve harjumusi lumest midagi teha seega lihtsalt pidin endal lumes põlved märjaks saama.



Millegi pärast oli mu eilne lumememm üle öö akrobaadiks proovinud saada ja end tagurpidi painutama hakanud.

Eilseid Eesti lehti internetist lugedes mainiti seal palju et Inglismaal on lumeTORM. Täpsustan siin et tormist oli asi kaugel. Meil ei ei olnud isegi mitte kergelt tuult. Lihtsalt oli tihe lumesadu.

Meie lehtedes, uudistes ja raadios käib nüüd aga tihe kritiseerimine ja arutelu et miks bussid ei töötanud eile ja miks koolid olid/on kinni ja miks ei olnud teedel lumesahad ning liivamasinad jne. Ma saan aru et lumi mõjutas eri inimesi eri kohtades erinevalt. On ju vahe kas elad kesk Londonis või kuskil väikese kohas kus lund rohkem. On võimatu kõiki sellises olukorras rahuldada.

Ühte asja ütlen kindlalt et MINA EI OLE NÕUS veel rohkem siinseid makse maksma hakata et majavalitsus saaks endale varuks lumesahad ja traktorid osta või suured kotid liiva ja soola koguda et neid siis kord 18 aasta jooksul 2 päeva kasutada.

Las need lapsed siis olla kodus need paar päeva ja naudiku seda lund. Ometi üks hea võimalus rohkem aega värskes õhus veeta ja hullata. Nagu nii 'töötavad' nad siin koolides juba 4 aastaselt alates ja nüüd on paanika et kaks päeva koolid kinni. Ok saan aru et kõikidel vanematel ei ole võimalik lastega koju jääda ja lapsehoidja ostsimine toob asjata stressi juurde aga ikkagi palju nad seda lund siin riigis ikka näevad. Ja sama käib ka täiskasvanute kohta.

Mina ei riskiksgi oma elu sõitmaks bussiga lumistel teedel millel ei ole talvekumme ja bussijuhil kel puudub täielik kogemus libedal teedel sõitmiseks. Samamoodi nagu ei läheks ma ka ise oma autoga sellise ilmaga siin sõitma et siis oma ja kellegi teise elu ohtu panna. Ma ei ole kunagi isegi mitte talvekummidega autot juhtinud talveoludes ja seega puudub mul igasugune kogemus mida või kuidas teha et ellu jääda.

Lumelabidat me ka ei torma nüüd ostma, kui neid siin üldse müüaksegi.
Praegu igalugul lumi sulab vaikselt, saab näha mis homne päev endaga kaasa toob. Seniks aga naudin.












Monday, 2 February 2009

LUME KATASTROOF

Eile õhtune väikene lumevaip ja vaikselt langev lumi on öö jooksul kasvanud 100 kordselt. Kell 3 öösel käisin aknast vaatamas ja mu süda hõiskas rõõmust kui seda muinasjutulist pilti nägin. Raske oli uuesti magama jääda kuna nii suur oli tahtmine õue sinna lume sisse sumama minna....

Praegu on kell 7 hommikul ja asi on rohkem lume katastroofi poole pöördunud. Pete lahkus kodust varem kui kunagi enne kuna teadis et täna võtab tööle minek topelt aega. Minu ärevus ja rõõmu tunnet ta ei jaganud, pigem oli ta VÄGA VÄGA mures millest mul oli tol hetkel raske aru saada....nüüd aga kui ma talle just helistasin sain aru miks.

Nimelt kuigi ta lahkus pea üle tunni tagasi kodust ei ole ta kuskile veel jõudnud vaid istub mootoriteel kinni.........ning lund ainult sajab juurde. Ta oli juba otsustanud et tööle minekust ei tule midagi välja kuna kui ta ka sinna mingi aeg ja läbi imede pealelõunaks või veelgi hiljemaks jõuaks siis tagasi koju ta sealt kindlasti enam ei saaks.

Nüüd aga istub ta teel ilma et saaks ümber keerata kuna teed on kõik kinni pandud ja autod kas libisevad teelt välja ja tekitavad ummikuid voi siis lihtsalt jäävad seisma ja kattuvad lume alla. Talvekumme ju siin autodel ei ole.

Normaalsetes oludes oleks ta vaid ehk 20 min kauguselt kodust AGA nüüd võib ka juhtuda et ta istub TERVE PÄEVA seal teel kinni. Õnneks on tal lõunasöök kaasas ja ma ka loodan et küllaldaselt bensiini et end soojas hoida.

Pildid lumest lisan kohe kui õues natuke valgemaks läheb.

To be continued...


Kell on 8.00
Tund aega hiljem ja Pete istub ikka samas kohas - see saab olema pikk istumine...juba on ka kahtlust et hea kui ta ohtuksgi koju saab :-(
Bussid ei soida yldse ja rongiliiklus on hairitud, enamus lennujaamasid on kinni.







Ma ei usu et ma täna oma autoga kuhugi pääsen. Meil ei ole isegi labidat välja kaevamiseks.

Kell 12.30


Abikaasa jõudis õnnelikult koju kella 11 ajal, seega see väikene jupp mis tegelikult oleks võtnud ehk kõige rohkem 40 min kestis tal 5 tundi. Seda siis vaid põhimõtteliselt paarkümmend kilomeetrit kodust kaugemale ja tagasi. Isegi meie kodu tänavasse ei saanud ta ühelt poolt sisse keerata ja pida suure ringi tegema et teiselt poolt kus autod olid juba käinud sisse sõita ning tegemist ei ole mingi väikese küla tänavaga. Vähemalt ei pidanud ta terve päeva seal mootoriteel istuma. Seal istudes sattus ta rääkima korval seisva autojuhiga ja nii sama naljaviluks küsis et kas mees teab kus lähim WC on. Tuli välja et ka see mees oli viimased paarkümmend minutit juba jalad ristis istunud ja lõpuks otsustasid nad mõlemad teistele eeskuju anda ja ronisid üle suure tee kraavi pissile.

Vaene mees sai vaevvalt kodu uksest sisse ja ühe kohvi joodud kui ma ta juba jälle välja jalutama tirisin. Loomulikult ei saanud ta mulle ei öelda ja nii me siis läksimegi kohalikku väikesesse poodi porgandeid ostma ja postkontorisse (mis muidugi kinni oli). Lumememme tegemisega taga–aias sain ma ise hakkama ja lasin tal rahus toas arvuti taga istuda.
Naabrimeeste autod ja meie esiaia puud lookas lume all.






Sunday, 1 February 2009

LUBATUD LUMI

Nagu eelmine nädal lubati nii hakkasgi täna õhtul lund sadama ja kui me kella 8 ajal õhtul aknast välja vaatasime oli pilt selline....Loodan et hommikuks on vaatepilt veelgi kohevam :-)