Tuesday, 27 January 2009

KAS TÕESTI MAJANDUSKRIIS?


Eelmisel laupäeval hüppasime korraks Kingstonisse et seal lõunat süüa. Me ei suutnud oma imestust tagasi hoida kui me nägime seda rahvamassi seal. Parklas kus me tavaliselt pargime oli nii pikk järjekord et keerasime poole tee pealt ümber. Järgmises parklas seisime pea et 20 min enne kui parklasse sisse saime ja kui meil ei oleks õnneks läinud ja kohe ka vaba koht leida siis oleksime me nende 15 korruse vahel kindlasti veel teised 20 minuti veetnud....Hullem veel kui jõulude ajal. Enamus restorane oli paksult inimesi täis ja nii mõneski kohas oli järjekord uksest välja ja kell oli juba 3 ajal nii et tegemist ei saanud olla isegi mitte tavalise kiire lõuna tunniga.
Meil läks jälle õnneks ja saime laua Stradas ilma pikema ootamiseta ning teenendus oli ka kiire nii et ei pidanud seal oodates vaiksel nälga surema.

...Ning inimesed ostsid ja ostsid ja ostsid...kõigil suured kotid. Me ei saanud sellest üldse aru kuna allamüügid on juba vaat et lõpenud ja see viimane kraam mis veel saadaval on tavaliselt midagi sellist millest on raske lahti saada kuna ei ole midagi ahvatlevat nii et aru me ei saanud mida need inimesed siis nii palju ostsid.

Pühapäeval ütles Pete et tema on nõus IKEAsse minema kui me kohe hommikul vara läheksime. Nimelt oli meil vaja osta ühte tugitooli ja plaanis seda teha nädala sees nagu tavaliselt. Siis on alati kõige parem aeg sinna minemiseks kuna tihti oled kui ainuke inimene seal , ei mingeid järjekordi ega rahvamasse. Loomulikult kui Pete nii vabatahtlikult pakkub sinna minna ei hakka ma ei ütlema. Kui me vaid oleks teadnud mis meid ees ootas. Kui me juba IKEA lähedale jõudsime saime aru et olime teinud vale otsuse. Me ei ole kunagi autoparklat NIIIIIII paksult autosi täis näinud. Sees oli lausa järjekord et trepist ülesse saada ning ringi liikuda sees oli ka raske kuna rahvast nii palju.

Ma ei tea kas meil oli mingi kaitseingel kaasas või mis aga igal juhul saime me omad asjad kätte ilma mingi probleemita. Isegi lõunasöögi saime pika ootamiseta kätte (kuigi peale meid oli järjekord jälle metsikult pikk) ja kassajärjekord juhtus ka nii ruttu minevat. Kõige suurem oli me üllatus kui meie ostetud tugitool autosse tagaistmele ära mahtus. Pete oli kindel et peame selle endale koju laskma tuua aga ma ei tahtnud ilma proovimatta alla anda kuigi ma ka ise seda hästi ei tahnud uskuda et see sinna ära mahuks.....Noh nüüd saab jälle mõneks ajaks IKEAst puhkust kuna see seal käimine hakkab juba ära tüütama.

Nii et vaatamata et uudistest pidevalt räägitakse süvenevast suurest majanduskriisist ja pidevast töötute arvu suurenemisest siis tegelikkuses seda küll kuskil näha ei ole....vähemalt mitte sel nädalalõpul.



Thursday, 22 January 2009

OMAD VITSAD PEKSAVAD

Kui ma siin mõnda aega tagasi kirjutasin elust Inglismaal siis lubasin kergekäeliselt ka lisa sissekandeid teha näiteks teemadel pangandus, tervishoid, haridus jne. Jõulud, uus aasta ja elu ise tulid vahele ja asi jäi soiku.
Hiljuti kellegi teise blogi kommentaare lugedes mainiti seal et on nii mõnigi inimene kes ootab järge minu 'järjejutule'... ja mina lootsin et pääsen sellest kirjutamisest.

Mul oli plaanis jätkata panga teemal aga kuna praegune majanduskriis on ka kogu panganduse segamini ajanud siis tundus mulle et on kuidagi vale aeg kirjeldama hakata midagi mis on nii segamini paisatud...ning kui aus olla siis on seda kriisi informatsiooni niigi palju nii telekas, raadios, lehtedes ja lihtsalt õhus et tõesti kadus igasugune tahtmine seda teemat ka siin lahkama hakata....aga kes teab võib olla kui õige tuju peale tuleb siis teen selle asja ära.

Tervishoiust on mul kindlasti plaanis kirjutada AGA et rohkem ja täpsemat informatsiooni anda sel ajal pean ootama veel nii kuu või paar ja siis kirjutan.

Haridus, mis ka osalt on mu amet, on mulle väga südamelähedane ja just sellepärast on see ka kõige raskem teema mulle...sest kirjutada oleks palju (rohkem küll mu oma ala poole pealt) aga aega kirjutamiseks vähe...ning kuna mulle ei meeldi asju poolikult teha siis ongi nii et on siiamaani ära jäänud.

Kuid never say never seega kes teab võib olla täidan ka kunagi oma lubaduse...ja luban et enam nii kergelt ja avalikult siin asju ei luba :-)

LOST


IS FOUND :-)
Lõpuks ometi ka midagi telekast vaadata. Uued osad algavad sel Pühapäeval Sky 1st.


ROHKEM AJALOO TARBEKS...

...kui siinsetele lugejatele.






Monday, 19 January 2009

MAIKA

Nendel nädalatel kui meil siin külm ilm oli kurtis Pete tihti et tal on tööl külm. Tal olid küll kõik võimalikud soojad riided seljas ja mul ei olnud talle enam midagi muud välja pakkuda kui et osta talle ALUSSÄRK. Ta on alati selle idee vastu võidelnud kuigi ma olen proovinud talle selgeks teha et see hoiab keha külmal ajal palju soojemana. See kord ma tegelikult ei küsinud või pakkunud seda ideed enam talle vaid lihtsalt läksin ja ostsin asja ära.
Kord kui meil see kodus olemas oli siis õnnestus mul ka temaga kokkuleppele jõuda et ta seda KAS VÕI ühe päeva kanda prooviks...ja uskumatu nüüd ei suuda ta ilma selleta enam elada.

Ma ei tea aga millegi pärast on mulle verre jäänud et meil vanasti Eestis kutsuti sellist alussärki maikaks (see vist tuleb vene keelest)ja seega kutsusin seda ka Pete kuuldes maikaks ja mitte vestiks nagu see inglise keeles oleks. Mitte et me sellest maikast siin nüüd tihti rääkiksime või mina seda sõna tihti kasutaksin aga üks päev käis Pete magamistubade vahet ise kergelt porisedes. Ma siis küsisin et mis viga mille peale tema vastas et I CAN'T FIND MY MAIKA (ma ei leia mu maikat).

Mind ajas see nii naerma + mitte see et ta oma maikat ei leidnud vaid see et ta oli selle sõna oma sõnavarra nii vabalt võtnud ning seda nüüd igapäevases elus kasutab...sellist vene sõna.




Sunday, 18 January 2009

PETE SÕBRAD

Selliste sõpradega käib Pete lõunatunnil tööl jalutamas.


Monday, 12 January 2009

SÜNNIPAEV

Jah, mul oli sünnipäev. Mulle tegelikult ei meeldi seda siin kuulutada ja sellepärast ka sissekanne hiljem kui õige päev kuigi sissekanne on sünnipäeva kuupäevaga.
Ma tegelikult olen alati üsna ükskõikne seoses oma sünnipäevaga - see ei ole midagi sellist mida ma pikkasilmi ootan ja siis suurt pidu pean.
Ma ei tea võib olla see tuleb ka sellest et mu sünnipäev on üsna ruttu peale jõule ja seega ei ole õieti ühest sündmusest veel üle saanud kui juba järgmin ees ootamas. Võib olla aga on see ka sellepärast et sellises 'täiskasvanud' eas ei olegi enam sellist lapselikku ärevust (jah kuulen juba kuidas mõned vastupidist väidavad)...aga mingil määral on see ka sellest et mulle lihtsalt ei meeldi tähelepanu keskpunktis olla.

Mul on tunne et ka lapsepõlves ei olnud ma selline sünnipäeva hull. Ma mäletan et sünnipäeva puhul oli mulle tahtis sõbrannad külla kutsuda ja koos mängida ja sünnipäeva toitu süüa rohkem kui kingituste saamine....aga võib olla ma mäletan valesti ja mu vanemad väidaksid vastupidist.

Minu jaoks ongi kõige raskem sünnipäeva juures kingituste saamine. Mida vanemaks seda raskem on välja tulla kingi soovidega. No lihtsalt ei ole midagi enam järgi mida tahta....ja kõik käivad peale ja ei ole kohe sugugi nõus sellega kui palun kingituse ära jätta. See on üsna väsitav 'võitlus' eriti kui oled just ühest sellisest võitlusest seoses jõulukinkidega üle saanud.

Mis mulle sünnipäevaga aga kõige rohkem rõõmu toob on lilled. Juba siis kui ma veel Eestis elasin oli pea et traditsiooniks et isa ostis mulle alati hyatsindi. Kuna olen talve laps siis teadagi vanasti talvel ei olnud lillevalik just kõige suurem aga hyatsint oli lill mida alati ka Jaanuaris oli müügil. Ma naudin seda vänget lõhna ja mulle meeldib selle lille kuju - selline tugeva varrega, aga samas üsna elegantne.

Kuna nüüd elan ma Eestist kaugel siis on see Pete kohustuseks saanud mulle sünnipaevaks see lill kinkida. Tema puhul on küll raske vaid lille saada ka siis kui talle enne kõva häälega seletada et ühest lillest täitsa aitab. Ta ostab kas siis ikka sellise vägeva poti kus vähemalt 5 sees, või nagu sel aastal, tellis kohe spetsiaalse bugeti kohalikust lilleärist mis mulle siis anonüümselt päeval poe poolt koju toimetati....ja kuidas sa siis keelad sellist armastavat romantilist meest....parem ikka nii kui vastupidi.


Anyway, kuna meil oli nagu nii ammu juba plaanis Jamie Oliver-i hiljuti avatud Itaalia restorani Kingstonis minna aga kunagi ei suutnud me end nii kaugele viia et seda teha siis nüüd oli meil hea põhjus olemas.
Kuna oli esmaspäev siis ei olnud meil otsest hirmu et me sinna lauda ei saaks kuna kes see ikka nii palju esmaspäeviti väljas söömas käib (nimelt ei saa sinna restorani lauda ette kinni panna).
Söök ja teenindus olid väga head kuigi eriti ma sellest restoranist vaimustuses ei ole. Seest ei näe ta midagi erilist välja ja kuna ma neid kohapeal valmistatud pasta roogasi süüa ei saa siis jääb mul ka selle võrra vähem elamust.





Arutasimegi just et kõige suurema restorani elamuse just toidu ja miljöö poolest saime me Jamie Oliveri 15 restoranist mõni aeg tagasi. Teisele kohale jääb Gordon Ramsey restoran in Claridges kus me mu sünnipäeval 2 aastat tagasi käisime aga seda rohkem selle asukoha ja stilli ning klassi poolest kui tema menüü poolest.

Samas aga pean tunnistama et Inglismaal ringi sõites oleme leidnud nii mõnegi tundmatu väikese restorani mis oma menüü, miljöö ja teeninduse poolest suudab ületada nii mõnegi tuntud ja hinnatud restorani maine....Kuigi siiski THE FIRST PRIZE GOES TO JAMIE OLIVER'S FIFTEEN!!












+10 KRAADI






Eile juba (laupäeval) läks ilm tunduvalt soojemaks (nii umbes +8) aga meil õnnestus oma nädalalõpusel jälutuskäigul loodusesse leida lund. See oli natuke üllatav kuna enamus übruskonnast oli lume vaba aga siis kohati olid lõigud kus oli tunne et oled nagu Eestis...sest meil ju siin tavaliselt lumi ei kesta rohkem kui paar tundi aga selle kohapeal oli see veel maas ka mitu päeva hiljem ja 8 soojakraadiga. Mäe tipus aga oli kõva tuul küll ja külmem kui madalamal aga meile meeldis....ning päike säras kogu päeva.













Saturday, 10 January 2009

KÜLMALAINE JÄTKUB


Meil on endiselt väga külmad ilmad. Noh Eesti talve ilmaga ei saa loomulikult võrrelda aga meie tavalise talve temperatuuriga võrreldes on ikka külm küll. Enamus ööd on miinuskraadid ja ühel hommikul kui Pete tööle läks oli isegi -7 kraadi.


















Monday, 5 January 2009

LUMI


Kui Pete hommikul kella 6.40 ajal tööle hakkas minema hüüdis ta mulle teisest toast et kui ta õigesti näeb siis on õues lumi maas. Loomulikult pidin seda siis ka kohe oma silmaga nägema ja tormasin voodist välja. Kella 10 ajal oli veel Pete jälgi ukse ees näha, ülejäänud lumi oli aga peaaegu ära sulanud. KUIGI päeva jooksul sadas veel paar korda peenikest lund ja õues oli MÕNUSALT külm :-)

Friday, 2 January 2009

JUBA linnukesed....



TÄNA ON 2 JAANUAR JA MEIL ON TOIDUPOES JUBA LIHAVÕTTE PÜHA VÄIKESED SOKOLAADI MUNAD MÜÜGIL. TERVELT 4 RIIULI TÄIT!!!!!!!



Thursday, 1 January 2009

IKEA FASHION




Pildid tehtud jõulude ajal.