Wednesday, 24 September 2008

SIANNA 1 SÜNNIPÄEV



Juba ongi aasta möödas sellest kui Sianna siia ilma saabus. Siit pilt sünnipäeva lapsest ja tema õest.

Sünnipäeval oli ka üks teine peaaegu aastane tüdruk. Tüdrukud said omavahel väga hästi läbi. Mängisid kõrvuti ilma mingi probleemita. Kui üks tahtis mänguasja mis teise käes oli siis aitas kui ta käe selle poole sirutas ja teine andis kohe ilma mingi kiunumiseta. Paari sekundi pärast kui ta seda jälle tagasi tahtis aitas kui käed selle poole suunas ja juba oligi see tal tagasi pihus. Mäng kestis ilusti nii kaua kui üks emadest tuli kohale sokolaadi pakikesega (white milky bar buttons). Esimene sokolaadi nööbike läks rahulikult tüdrukutele suhu, teine ka veel aga kolmanda juures algas võitlus. Üks suutis oma nööbikese rutem ära süüa kui teine ja sai ka uue rutemini suhu ja see teisele tüdrukule kohe üldse ei meeldinud. Varsti oli tuba kisa täis ja algas rünnak sokolaadi paki pool.

Ma istusin seal suu ammuli. Mulle tundus nii imelikuna et nii väikestele lastele üldse sokolaadi antakse ja siis veel ka valget mis on ju tegelikul puhas rasv. Ma ei tea võib olla on see tavaline asi lapsevanemate hulgas. Oma last prooviksin ma küll hoida nii kaua kui võimalik igasugusest magusast eemal, välja arvatud ehk jäätis ja ise küpsetatud asjad kus ma tean kui palju mida sees on. Aga kes teab võib olla aasta pärast olen teist meelt?

Monday, 22 September 2008

FORBIDDEN MOVIE


Eelmine nädal leidsin raamatukogust sellise DVD. See hakkas mulle silma kuna tegemist on vene filmiga (täpsemalt valgevene filmiga). Kui ma kodus filmi vaatama hakkasin siis esimene asi mis ekraanile ilmus oli suur hoiatus et SEDA FILMI ON KEELATUD RENTIDA VÕI MÜÜA ENDISTES NÕUKOGU LIIDU OSADES.
See hoiatus ajas mu kõrvad kikki. Tahtsin ruttu teada saada MIKS? Vaatasin siis seda filmi suure huviga. Filmi enda kohta ei oska ma suurt midagi öelda. See oli hästi tehtud ja näitlejad ka vist head. Tegemist oli loomulikult Teise Maailma Sõja filmiga ja nagu oodata võis oli filmi teemaks kui õiglased ja uljad olid punaarmeelased ja kui metslikud sakslased. Märgin siin kohe ära et ma ei poolda vägivalda nii ühel kui ka teisel moel ja ei proovigi öelda et see mis sakslastel plaanis oli on kuidagi õigustatud. Teame aga kõik ega need punaarmeelasedgi ise palju paremad olnud.
Filmi lõpuks ei olnud ma ikka veel aru saanud kuidas või miks see film oli keelatud endistes nõukogu liidu osades. Vaatasin ka ära ekstras aga ka sealt ei saanud ma selgust...

NÄDALALÕPP HOLLANDIS


Augusti lõpu poole käisime paar päeva Hollandis Karinil külas. See oli üle pika aja kui mina seal viimati olin kuigi jah Pete on oma elu jooksul Hollandid vähemalt 6 korda käinud. Mõtlesime et mis me siin kodus ikka konutame pühade ajal. Algul oli plaanis Itaaliasse minna Moreenale külla aga kuna lennugraafikud ei klappinud kuidagi meie plaanidega ja asi hakkas liiga kalliks ja keeruliseks minema siis tuli meil hoopis hea mõte Hollandisse minna.
Lendasime Amsterdami ja sealt Alkmarisse kus Karin oma perega elab. Alkmaar on selline keskmise suurusega linn, Amsterdaamist nii umbes 30 40 min rongisõidu kaugusel. Tuntud on see linn oma juustulaatade poolest kuigi mul ei ole kunagi juhtunud seal just laada ajal olla.
Ega me seal palju midagi erilist ei teinudgi. Plaanis oligi ju vaid külla minna ja mitte mööda poode joosta. Tahtsime lihtsalt olla ja puhata.

 Nägime ära kohaliku tuuleveski mille nimi oli olnud Pete ja Pete sai ka hollandi ratast katsuda (Karini oma)
 Asja juurest ei puudunud ka kohalikud pagaritooted mis minu ärrituseks olid niiiiiiii maitsva väljanägemisega (nimelt ei saa ma nisu ja piimatooteid süüa).
Korraks käisime ka Amsterdamis ära. Sõit sinna rongida Alkmaarist meenutas meile rongisõitu Padovast Veneetsiasse. Väga sarnane maastik - natuke madalaid maju, põllud, palju kanaleid põldude vahel siis jälle paar maja ja jälle palju vett. Amsterdami rongijaamast välja astudes tundus nagu oleksime Soomes ja mööda ostutänavat käies olime kui tagasi Toulouses Prantsusmaal. Loomulikult kui oleksime rohkem vanemas linnaosas ringi käinud siis majade arhidektuuri järgi ei oleks mingit kahtkust olnud et tegemist on ikka Hollandiga. Sellised näevad välja kohalikud Hot Dogid.
 Burgeri baarid on seal ka väga hollandlikud kust saad oma vorsti või kotletikese kätte klaaskapikesest millel on idividuaalsed väikesed uksed. Paned vastava raha summa sisse, keerad nupust ja saadgi oma vidina kätte. Paljud nendest liha asjadest nägid väga imelikud välja ja meie ei julgenud neid proovida kuigi olen kindel et maitse võis olla parem kui välimus.

Karin rääkis meile et Hollandis pannakse riigilipp välja ka kui on näiteks on kellegi sünnipäev või kui perre sünnib laps jne või kui koolis on mingi sündmus jne. Eestis pannakse lipud välja riiklikel pühadel, sünnipäevadel vist mitte ja meil Inglismaal näeb lippe lehvimas vaid siis kui mingi suur jalgpallimats jälle kuskil toimumas (ja siis ka on see Inglismaa lipp (valge punase ristiga) mitte Ühinenud Kuningriikide lipp). Ühel õhtul käisime ka Peppe Itaalia restoranis söömas mis oli väga mõnus.
HILJEM LISATUD Muideks meil siin Inglismaal ei olegi eramajadel kohta kuhu lippu valja panna. Jalgpallimatside ajal riputavad inimesed lipud enamuselt aknast valja.
Muidu paneks ka Eesti Vabariigi aasapaeva puhul lipu valja aga mida ei ole on lipuvarrast ja kohta kuhu seda panna.
Ma ei ole isegi kindel et kas seda tohiks teha ilma vastava loata.





 Selline näeb välja tüüpiline Hollandi kooli esine. Enamus lapsi tulevad kooli ratastega. Taustal paistvad nagis rippuvad rohelised kotid on spetsiallsed nn täi kaitsekotid kus lapsed oma asju ja riideid hoiavad. Tean et täid on probleemiks ka meie koolides siin küll aga ei ole ma kindel kas ka meie koolides sellisd spetsiaalsed kotid kasutusel on.

Ning veel üks väikene tähelepanek. Alkmaaris juhtus olema lõbustuspargi päevad just siis kui me seal olime. Vanalinn oli väikeseid karuselle ja mänguautomaate täis. Silm jäi ühele sellisele nagu siin pildil. See oli tavaline mänguautomaat kus oma õnne said proovida nii täiskasvanud kui ka lapsed. Ma küll ei kujutaks ette ühte sellist jänkut võita ja siis see uhkelt oma lapsele üleanda (võib olla seda särki saab ka ära võtta aga ikkagi....) Ja varsti oligi aeg tagasi koju tulla.



Friday, 19 September 2008

GARSONS FARM




Olen siin juba ka enne maininud Garsons farmist mis asub 24 kilomeetrit Londonist, meie kodust nii umbes 5 km kaugusel (umbes 10 -15 min auto sõittu). See on üks vähestest farmidest mis on nii ligidal pealinnale. Me lausa jumaldame seda kohta. Neil on seal võrratu kingipood kust alati leiab midagi huvitavat osta ja kus jõulude ajal on alati suur jõulu teemaliste asjade müük ning farmipood kust saab värskeid puu ja juurvilju ning värskeid leivatooteid jne.
Sel suvel avastasime me ka nende põllud. Tegelikult olen ma seal aastaid tagasi ka enne maasikaid ja vaarikaid korjamas käinud (ostmas) aga sel suvel külastasime seda vaata et igal teisel nädalalõpul. Neil on seal mitukümmend erinevat põldu kus kasvatatakse erinevalt hooajast maasikaid, vaarikaid, põldmarju, mustsõstraid, punaseid sõstraid, tikkreid, ploome, kirsse, õunu, kõrvitsaid, maisi, magusaid herneid, spinatit, erinevaid ube, kartuleid, herneid, sibulaid, suve kõrvitsaid, kurke, lillkapsast, kapsast, porgandeid, broccolit, punapeete ja veel mõningaid teisi juurvilju mille nimesi ma eesti keelde ei oska tõlkida.

Kõike neid asju saad sa ise korjata. Sõidad autoga vastava põllu ette ja hakkad korjama, siis kaalud ja maksad ning sõidad edasi järgmise põllu juurde jne.
Viimased laupäevad oleme me seal õunu ja maasikaid korjamas olnud. Hea asi veel selle asja juures on see et sel ajal kui sa seal endale asju korvi või kotti korjad ei takista sind ka miski maasikaid või õunu samal ajal koha peal süüa. Noh eks nad ikka maini ka et enne kaalu ja maksa ja siis alles söö aga ega seal kedagi kontrollimas ei ole kui sa marju maitsed. Ideaalne koht lastega külastamiseks. Paljud siinsed lapsed, erinevalt Eesti omadele, ei tea tihti mis on juurikate nimed veel vähem kust nad pärit on...ning hinnad on võrreldes poe omadega palju odavamad. Põllud ei ole küll täis orgaanilised aga kasvatuseks on kasutatud nii vähe kemikaale kui võimalik, seega palju vähem kui tavalistes poe omades. Ainuke asi mida seal nii nimetatud farmis ei ole on koduloomad aga selle jaoks on meile lähedal ka paar loomadega farmi mis on väga toredad koos suurte ja huvitavate mänguväljakutega lastele jne.


Kui poes maksad sa 6 õuna eest nii umbes £2 (orgaaniliste–mahe omade eest veelgi rohkem) siis seal farmis maksime me selle koti täie eest vaid £5 ja õunu selle koti sees on vähemalt 5 korda rohkem. Õunapuud ise on seal rohkem õunapõõsaste moodi ja need on PAKSULT õunu täis.




Vaatamata suurele valikule ei ole ma ikka veel suutnud siit Inglismaalt leida väikeseid kurke. Selliseid Eesti kasvuhoone omasid... ja tilli. Tahtsin teha soolakurke aga mida ei ole on neid väikeseid kurke ja jämeda varrega tilli. Tilli saab küll ka toidupoest osta aga selliseid varrega polnud isegi farmipoes saada. Õnneks sain ma mustsõstra lehti Garsons farmist kuna muidu oleks asi ka nende taha jäänud ja kurke sain ka sealt. Need olid küll seda pika kurgi srti aga ma korjasin põllult just selliseid mini omasid mis ei olnud suutnud veel väga pikaks venida.....ning soolakurgid tulis välja väga head.
Pete on alati meeldivalt üllatunud kui ma teen mingit tema meelest nõiakunsti, et lehekestest siit ja lehekestest sealt, natuke seda ja natuke teist ja haisev vesi ja imehea tulemus!!!

Ainuke asi mis mul välja ei tulnud oli kuivatatud õunad. Omast arust tegin küll kõik reeglite järgi (nii palju kui seal üldse mingeid reegleid ongi). Võib olla oli asi selles et meil ei ole selliseid kommunismi aegseid suuri radiaatoreid mille peal neid kuivatada ja kuna õues on soe ei olegi meil veel kütet sees, veranda on ka veel ehitus käigus et seal neid päikese käes küpsetada. Lõpuks läksid nad kõik limaseks ja muidu hallitavaks ja lendasid prügikasti. THE END


Monday, 8 September 2008

BABY BOUNCE

Pete tahab sünnipäevaks saada Apple TV mingit vidinat ja nii sattusimegi Laupäeval Kingstoni poodidesse. Apple Store–le lisaks otsisime ka teisi sünnipäeva kinke kuna Septembris on vähemalt 7 tuttaval sünnipäevad.

Ühte lastepoodi sisse astudes kuulsime naise vaikset karjatust ja kohe peale seda ka lapse nuttu...ning siis täielikku vaikust. See oli selline väga väikene lastevankrite pood mis oli paksult täis vankreid ja pappkaste ja teab mida veel. Poe ühe seina ääres oli kitsas trepp mis viis poe all olevasse laoruumi. Tuli välja et selle trepi lastevärav oli kogematta lahti jäetud ja nii umbes 1 aasta ja 4 kuune väike poiss oli sealt alla kukkunud just siis kui me olime poodi sisse astunud. Kuulsime vaid selle ema hüüet: 'It was my fault, it was my fault' ning seda ühekordset lapse nuttu ning siis täielikku vaikust. Poes oli meile lisaks veel üks paar ja me kõik justkui kivistusime. Ühte pidi ei jõudnud meile kohe kohale mis oli juhtunud ja samas ootasime me selle vaikuse lõppu.
Olen kindel et kõik teavad kuidas lapsel võib kõvasti nuttes justkui hing kinni jääda et järgmist kopsu täit õhku ahmida ja nutmist jätkata. Olen ise seda kogenud paljude erinevate lastega kellega olen töötanud või muidu nende järgi vaadanud ja tean kui hirmutav seda pealt vaadades võib olla. ...ja nii me siis kõik seisime seal poes ja ootasime seda uut hingetõmmet ja nuttu mida ei tundunud tulevat ega tulevat. Mul süda peksis nii kõvasti nagu oleks tegu olnud minu enda lapsega ja arvasin et kohe, kohe hakkab mu kõrvadest verd jooksma. Lõpuks kuulsime seda kaua oodatud ahastavat nuttu.
Poe omanik (mees) tormas trepist alla kuna ema oli kas täiesti shokis või muidu aeglane. Kui aus olla siis ei saanudgi me aru kes oli lapse ema või isa, või kes oli poeomanik ning võib olla olid nad mõlemad poeomanikud. Tundsin kergendust kui nägin et poisil ei olnud pea lõhki või käed/jalad välja väänatud ja oli teine selline armsalt beebi paksuke. Loomulikult kutsuti kohe kiirabi. Selleks ajaks oli mul süda juba kergelt paha ja suutsin vaevalt nuttu tagasi hoida ja me lahkusime poest. Arvan et enamus emasi näeks sel hetkel silmade ees nende last sealt trepist alla kukkumas. Pärast poest uuesti mööda minnes nägime poe ees 2 kiirabi autot ja arste kes poisiga tegelesid. Olen kindel et sel emal läks seekord õnneks ja loodan et nad pääsesid vaid suure ehmatusega.

Ise leidsin ma selle juhtumi väga häirivana, isegi praegu sellele mõeldes tuleb mul nutt kurku. Noh aga ega midagi - hingan sügavalt sisse ja elan edasi :-)

Thursday, 4 September 2008

BRITAIN BY NUMBERS


* On an average day, Britain's water pipes carry 16 billion liters of water- enough to fill 18 million bathtubs

*Between 7am-10am, 36 million Britons commute to school or work.

*The average road user will spend more than six months of their life stuck in traffic jams.

*The English Channel is the busiest shipping lane in the world: on a typical day 400 vessels travel through the Dover Straits.

*Every day more than 7,500 civilian aircraft carring a total of half a million passengers crowd into Britain's airspace.

*At least £750 million in cash is transported around Britain's road every day. Driving these delivery vans is one of the most dangerous job in the country - up to 15 vans are attacked each week.

*The nation's rubbish trucks collect more than 82,000 tons of refuse every day.

Monday, 1 September 2008

BIG BROTHER

Pete is contracting at Virgin Media at the moment. People who are watching BIG BROTHER at channel 4 know that Big Brother is sponsored by Virgin Media. It sounds like fun place to work for those who don't have dead lines ticking on back of their neck or who are permament workers as a office furniture includes also a big plasma TV and a snooker/pool table. During the Olympic games everybody was able to follow sporting events on the big screen and it is quite normal if someone will be offering you a game of pool in the middle of the day ( I mean outside the lunch hours).

Last week there was a Big Brother's double decker bus at their car park where people were able to have their photo taken while sitting on the Big Brother Diary room Chair (identical to the one in the show). The bus was specially disigned to fit it in. When Pete came home and told me about this I become all excited and asked to see the photos. He then proudly took out his phone and showed me these (and some other) photos what he had taken... 'AND!?' : I said expecting him to show me an A3 size PROPER photo of him sitting on THIS chair.... He said that if I would have been there then he would have had one taken but I wasn't and so he wasn't too bothered and went for a walk instead.

...and I saw it already in my mind, framed, decorating our hallway... NOT :-)