Wednesday, 30 April 2008

KOMMUNISTLIKUD LAPSEPÕLVE MÄLESTUSED


Kas mäletate selliseid gaseeritud vee aparaate mis ilutsesid Tallinna tänavatel ja jootsid jänuseid koolilapsi etc.? Vanal ajal isegi 1 kopikas oli väärt midagi – klaas gaseeritud vett, ja kui olid natuke rikkam siis said 3 kopika eest siirupiga gaseeritud vee. Oh neid aegu.... Ja kui raha ei olnud siis said lihtsalt klaase pesta mis oli oma ette sündmus juba. Kellegile ei tulnud pähe see klaas endale tasku panna ja koju tuua kuna oli hea kommunismi aeg kus kogu vara kuulus kõigile. Samuti ei surnud minu teada keegi mingisse kõhutõppe või muudesse patsillidesse kuigi klaasi sai jagatud kogu inimkonnaga ja pesuveeks oli ainult külm vesi. Huvitav oleks näha kaua tänapäeval selline automaat tänaval vastu peaks.
Või selliseid 'hallitanud' telefoni putkasi. Olen täielikult unustanud palju üks telefoni kõne maksis aga arvatavasti jälle mitte rohkem kui paar kopikat. Tihti olid need putkad ka punase voi hallika kooruva värvi kihiga ja kui hästi läks siis olid ikka klaasid ka seintel sees. Uks käis tavaliselt lahti kõva krääksuga ja telefoni toru ise oli raske ja külm ja tihti haises eelneva helistaja küüslaugu lõhnalise sülje järgi.

Ning kes ei mäletaks Kosmost, seda punasesõstra maigulist hapukat tuubi moosi-siirupit. See oli mõeldud vist morsi joogi tegemiseks aga meie lutsusime seda niisama otse tuubist. See oli sellise vastikult mõnusa maitsega sõna otsese mõttes. Tihti olid ka seda imedes sõrmed kleepuvad ja kleepuva tuubi külge jäi hästi kinni nii muld kui liiv mis imedes ka hamba alla sattus. Maiustus mis 



sugune.
Oleks huvitav teada kas keegi seda ka praegu ostaks kui seda poes müügil oleks? Ma ise vist ostaks küll, vähemalt korra, et maitsta kas maitseb samamoodi kui mäletan.
Siit ka pilt invaliidi autost.

Ja natuke tuttavaid nägusi.
















Pildid on tehtud Okupatsiooni Muuseumis.

4 comments:

  1. Kõne maksis 2 kopikat. Ajalimiit oli vist siiski ka, aga kas ja kui palju, ei mäleta. Mõnda telefoniautomaati sai ka petta - sellel ajal, masin raha sisse "kasseeris", tuli teha selle hargiga, kus toru peale pandi, korra "klõps". Kuidas see tehniliselt töötas, ei tea.
    Põltsamaa marmelaadiga katsetati ju mõned aastad tagasi comeback'i, aga rahvas ei võtnud enam omaks, võeti uuesti tootmisest maha. "Kosmost" uuele ringile ei lastud, aga vaevalt, et sel erilist müügiedu oleks. Aga seda kasutati siis ka "likööri" tegemiseks - segati viinaga :)
    Mina näiteks sööks hea meelega dropsikomme - "Ontikat". Aga neid ei ole ja kogu Eesti kommitööstus veereb ainult allamäge :(

    ReplyDelete
  2. :) kaugekõned maksid 15 kopikat ja tuletõrje, miilits, kiirabi ja gaasiavarii olid tasuta kõned.
    Kuigi rahvas kirub üsna palju seda NSVL-i aega, oli siiski palju asju ka paremini kui minumeelest nüüd on. Rahvapatrull kõndis õhtuti tänaval ja pidas korda ja lapsed pidid õhtul hiljemalt 22.00 vist kodus olema, muidu võisid vanemad trahvi saada. Maipühadeks sai linn puhta ilme, oli nn. leninlike laupäevakuid jne... Aga eks igal medalil on kaks poolt.

    ReplyDelete
  3. Ehhh, nostalgia..
    Ma olen ka seal muuseumis käinud ..

    ReplyDelete
  4. Aitahh piltide eest, kes teab j2rsku l2heme j2rgmise Eesti reisi ajal meiegi. Seni m6tlesin, et sealt ainult depressiivseid asju leiab.

    Aga to it:), et vaadata asja nii et "oli siiski palju asju ka paremini" on t6esti medali yhe kylje vaatamine.
    Okupatsioon on okupatsioon.

    uus lugeja.

    ReplyDelete