Wednesday, 30 April 2008

KOMMUNISTLIKUD LAPSEPÕLVE MÄLESTUSED


Kas mäletate selliseid gaseeritud vee aparaate mis ilutsesid Tallinna tänavatel ja jootsid jänuseid koolilapsi etc.? Vanal ajal isegi 1 kopikas oli väärt midagi – klaas gaseeritud vett, ja kui olid natuke rikkam siis said 3 kopika eest siirupiga gaseeritud vee. Oh neid aegu.... Ja kui raha ei olnud siis said lihtsalt klaase pesta mis oli oma ette sündmus juba. Kellegile ei tulnud pähe see klaas endale tasku panna ja koju tuua kuna oli hea kommunismi aeg kus kogu vara kuulus kõigile. Samuti ei surnud minu teada keegi mingisse kõhutõppe või muudesse patsillidesse kuigi klaasi sai jagatud kogu inimkonnaga ja pesuveeks oli ainult külm vesi. Huvitav oleks näha kaua tänapäeval selline automaat tänaval vastu peaks.
Või selliseid 'hallitanud' telefoni putkasi. Olen täielikult unustanud palju üks telefoni kõne maksis aga arvatavasti jälle mitte rohkem kui paar kopikat. Tihti olid need putkad ka punase voi hallika kooruva värvi kihiga ja kui hästi läks siis olid ikka klaasid ka seintel sees. Uks käis tavaliselt lahti kõva krääksuga ja telefoni toru ise oli raske ja külm ja tihti haises eelneva helistaja küüslaugu lõhnalise sülje järgi.

Ning kes ei mäletaks Kosmost, seda punasesõstra maigulist hapukat tuubi moosi-siirupit. See oli mõeldud vist morsi joogi tegemiseks aga meie lutsusime seda niisama otse tuubist. See oli sellise vastikult mõnusa maitsega sõna otsese mõttes. Tihti olid ka seda imedes sõrmed kleepuvad ja kleepuva tuubi külge jäi hästi kinni nii muld kui liiv mis imedes ka hamba alla sattus. Maiustus mis 



sugune.
Oleks huvitav teada kas keegi seda ka praegu ostaks kui seda poes müügil oleks? Ma ise vist ostaks küll, vähemalt korra, et maitsta kas maitseb samamoodi kui mäletan.
Siit ka pilt invaliidi autost.

Ja natuke tuttavaid nägusi.
















Pildid on tehtud Okupatsiooni Muuseumis.

RÜÜTLI LILL

Käisin nädalalõpul meie kohalikus aiandus keskuses lilletaimi ostmas ja silma jäi selline elulõng.
Otse loomulikult pidin ma selle kohe ostma ja meie aeda istutama. Rüütli lilled kuuluvad ju Rüütlilossi.
Tundub et eestlasi ei või kohata mitte ainult iga maa sadamas vaid nüüd ka nende arendatud lilli igas korralikus aiandus keskuses igal maal.

Tuesday, 29 April 2008

TÄHELEPANEKUID EESTIST


Alustan siis Eesti uudistega. Nagu pildilt näha võib on metsa alused sinililli ja ülaseid juba täis. Eestisse saabudes tõin endaga ka päikese kaasa mis kestis kogu meie seal oleku ajaks. Esimese nädala veetsin ma nii sama logeledes, puhates ja poodides kolades. Tahtsin kõik sellised Petele vähem huvitavad asjad enne tema tulekut ära teha et ta siis ei peaks oma lühikest 4 päevalist Eesti visiiti kuskil raamatu, kanga või riiete poodides veetma.
Tegin mõned tähelepanekud:

1.See on lausa uskumatu kui kiiresti kerkib Tallinnasse uusi maju. Paari kuuga on mõne koha peal tänavapilt täiesti teiseks muutunud. Era majadest rääkimata. Selliseid suuri eramaju kui Eestis saavad Inglismaal endale vaid väga rikkad lubada. Teine asi on muidugi see et Eestis on need majad mahutatud tavaliselt väikesele maa–alale ja nii lähedale kui võimalik naabrile....ja iga maja on ikka uhkema ja uhkema arhitektuuriga. See jätab sellise lõhki aetud mulje ja tihti tundub kogu tänav tasakaalust väljas. Ma nii tahtsin kõikidest nendest huvitava kujuga majadest pilte teha aga kahjuks ei olnud mul selleks aega ja kui mõni selline maja jäigi mulle ette siis ei olnud mul kaamerat kaasas.

2. VALGUSFOORID.
Me olime järjekordselt vaimustatud valgusfooride 'countdown'–idest. Võib olla on neid ka Inglismaal kuskil kuid mina ei ole neid isiklikult näinud. Minu arust igati asjalik seade ja teeb tänava ületamise palju lõbusamaks –vähemalt meile.

3. Kuigi see valgusfoori stopper on kasulik seade siis ma ei usu et sellest Inglismaal palju kasu oleks. Meil ju lähevad kõik üle tänava siis kui saavad mitte siis kui valgusfoor näitab. Tallinnas olles oli lausa naljakas näha kuidas inimesed rohelist tuld ootasid vaata et 3min kuigi tänav oli autodest täiesti tühi... ja kui meie siis teed 'inglaslikult' ületama hakkasime oli tunda kuidas nende pilgud meie selga puurisid.
Aga noh, teistpidi jälle peab Eestis ettevaatlik olema et rohelise tulega tänavat ületades auto sinust üle ei sõidaks.

4. LUUP. Nägin ühes toidupoes riiuli külge kinnitatud suurt luupi millega igaüks sai peenes kirjas teksti pakkidelt lugeda.
Excellent. (kahjuks ei olnud mul fotokat jälle kaasas)


5. KINGAD
Ma ei ole kunagi veel sellist ERILIST kingade valikut näinud kui Eestis. Ma ei tea kust maalt neid sisse tuuakse aga tunne on küll et kuskilt väljamõeldud muinasjutu maalt. Pean silmas eelkõige suuremaid kinga poode mitte eraldi firma poode nagu Ecco jne. Ma ei teaks mis riiete või moega neid isegi kanda. Minu meelest oleks need ideaalsed karnevalile minemiseks või näitlejatele eri rollide riietuseks.

6. KALLID RAAMATUD, dvd, cd jne. Me oleme vist nii ära hellitaud Amazon.uk või Tesco ning teiste supermarketite odava hinnaliste DVD ja muusika cd–de ja raamatutega et Eestis olles tundus kõik nii kallis. Ma ei maksaks kunagi £17 siin DVD eest või isegi £15. Kui aus olla siis harva üle 10 naela kuna alati on kuskil poes seda palju odavamalt. Sama käib ka cd kohta. Raamatud saab ka odavalt kas Amazon–sest või ebayst. Tegelikult ei olnud mul kahju seda raha välja maksta eesti muusika või filmide eest aga kohalikest inimestest on kahju et nemad oma väikeste palkadega peavad nii suured summad välja maksma....samas aga seda tehes hindad asja kindlasti rohkem ka mitte nii nagu siin....

7. TIGEDAD MÜÜJAD. Seda on kindlasti märganud kõik välismaal elavad eestlased et üsna paljud eesti müüjad on mornid. Ma tean ja olen näinud seda ka enne aga ikkagi panem mind see peaaegu et ahhetama kui ebaviisakad mõned võivad olla. Ok, ok neil on väikesed palgad jne edasi aga ega nendel kassapidajatel ka siin mingid suured palgad pole. Ikka väga viletsad aga ikkagi naeratatakse või siis vähemalt öeldakse tere ja head aega.
Sattusin ühe sellise kassa tädi ette kes peaegu et ei registeerinudgi et ma seal olen. Ainult siis kui oli aeg mingeid kleepekaid jagada sain aru et ta ikka märkas et ma seal seisin. Teises poes tundus tädike üsna kurjaks minema iga mu väiksema liigutusega. Algul teretasin ma teda siis keeldusin viisakalt ekstra kilekottidest, mille sisse iga väiksemgi asi taheti eraldi pakkida, siis ei olnud mul kliendi kaardi ja kui ma siis lõpuks oma välismaa panga kaardiga maksma hakkasin siis oli küll tunne et kohe tuleb ta mulle kallale või läheb lihtsalt toolil põlema.

Õnneks on siiski väga rõõmsaid ja meeldivaid müüjaid ka. Eriti huvitav on müüjate erinevat suhtumist näha siis kui Pete proovib nendega eesti keeles rääkida. Mõnedel on nii hea meel et keegi eesti keeles proovib midagi ütelda ja vaata et tuleb pärast veel kallistama ka. Mõned aga teevad nii et ei saa kohe mitte üldse aru ja ei tahagi saada ja üldse oleks parem kui te lollid inglased siit lesta tõmbaksite. Sellistel kordadel on mul Petest üsna kahju. Tal on alati häbi et esindab osalt ju ka neid karjuvaid jalgpalli hulle kes nii siin kui seal pool piiri märatsevad kuigi ta ise ei kuulu sellesse klassi (ja jalgpalli ei mängi või vaata ta üldse). Siis ta tuleb taas kõrvad löntis ja küsib et mida ta valesti ütles et temast aru ei saadud. Et tema oli kaffeiinita kohvi küsinud aga teda oli vaadatud kui hullu. Õnneks ei löö need vähesed juhtumid talt jalgu alt ja ta jätkab oma keele praktikat nii palju kui võimalusi saab. Mõnikord ma lausa ütlen talle et küsi inglise keeles nagu nii need vene tüdrukud tast aru ei saa aga tema tahab ikka proovida.

8. LENNUKIS. Miks ei võiks Estonia Airi lennukites olla heategevus korjandust. Tihti on meil ülemääraseid 5 või 10 kroonilisi rahasi järgi Eestist tulles. Lennujaamas on küll sellised korjandus kastid kuhu saab järgijäänud raha panna aga kuna me ostame tihti lennukis ka midagi süüa või juua veel viimaste kroonide eest siis ei taha me oma raha nendesse kastidesse panna. Pärast aga on meil paarkümmend krooni ikka järgi mis on meie jaoks nii väikene raha aga kellegile teisele tuleks kindlasti kasuks, eriti kui arvesse võtta et me ei ole ainukesed inimesed kellel raha järgi jääb või kes hea meelega ka nii sama heategevuseks raha annaks.

Monday, 28 April 2008

VIIMNE RELIIKVIA

Eile vaatasime Eestist ostetud DVD-d Viimne Reliikvia. Kuna ma siin vaikselt proovin Pete eestistada siis on ju see film number 1 kohustuslikke filmide hulgas!
Mul endalgi oli seda huvitav vaadata kuna olin ju nii noor kui viimati seda filmi nägin. Kuna see on tehtud aastal 1969 siis on kogu filmi kiirus võrreldes tänapäeva filmidega palju aeglasem. See tuli aga kasuks Petele kes proovis eesti keelsetest sõnadest aru saada. Filmile sai inglise keelsed subtiitrid ka alla panna nii et see aitas Pete veel rohkem keele õppes.

On arusaadav et mulle see film meeldib ja palju lapsepõlve mälestusi meelde toob aga mind paneb imestama kuidas ka Petele sellised eestilikud asjad meele järgi on (nagu oleks ta oma eelmises elus eestlane olnud). Suur oli tema rõõm kui ta filmis tundis ära ühe kaadri mis oli filmitud Dominiiklaste kloostris kus me eelmisel aastal käisime. (Kui keegi eestlastest ei ole veel seal käinud siis soovitan soojalt – pean siin eelkõige silmas oma ema kellele oma kodune vanalinn ikka veel teadmata üllatusi täis on).
Kui olime üleelanud Ivo Schenkenbergi surma ja Agnes von Mönnikhuseni ja Gabrieli armuloo ( ja Siimu ja Ursula oma ka) siis laulsime ülejäänud õhtust 'Põgene vaba laps, see on ainus võimalus...

PS. DVD–ga kaasa olevalt väikeselt informatsiooni lehekeselt lugesin et: '1973 aasta Tallinnfilmi filmograafia andmetel oli filmi 'Viimne Reliikvia' müüdud 63 riiki, teiste hulgas Austriasse, Brasiiliasse, Bulgaariasse,Dominikaani Vabariiki, Elevandiluurannikule, Gaanasse, Gineasse, Guatemaalasse, Hispaaniasse, Honduurasesse, Indiasse, Jaapanisse, Jeemenisse, Jordaaniasse, Jugoslaaviasse, Keeniasse, Kolumbiasse, Malisse, Mauretaaniasse, Mauritiusele, Nigeeriasse, Norrasse, Pakistani, Peruusse, Prantsusmaale, Rumeeniasse, Sambiasse, Saksa DV–sse, Saksa FV–sse, Senegali, Sierra Leonesse, Soome, Sudaani, Süüriasse, Taisse, Tseilonile, Tshehhoslovakkiasse, Tuneesiasse, Türki, Ugandasse, Ungarisse ...... Ma küll ei oska arvata kuidas need inimesed kuskil Uganda või Gaana metsades seda filmi vaatasid aga
IGAVESTI VÄNGE FILM IKKA KÜLL

NO NII

Oleme Eestist juba peaaegu et nädal aega tagasi aga mul ei ole olnud ikka veel aega siia sissekandeid teha. Olen nautinud seda interneti vaba olekut ja kuna on olnud ilusad ilmad siis on palju aega ka aias lillede istutamise peale läinud. Kirjutada aga on palju ja eks ma tasapisi hakka seda ka varsti siin tegema, nii et kõik kes Eesti uudiseid ootavad pidage vastu.

Saturday, 26 April 2008

MIS TEEMA VALIKSID SINA?

Selle aasta Eesti koolilaste kirjandi teemad on järgmised:
1. Võrdsete võimaluste Eesti

2. Mis viib elu edasi – kultuur või kapital?

3. Virtuaalsed inimsuhted

4. Tänapäeva maailma hirmud

5. Sport tähendab võitude hinda ja kaotuse kibedust

6. «Eesti suurim turvalisusrisk on harimatus.» (Jaak Jõerüüt)

7. Olla nagu kõik või jääda iseendaks?

8. Kunst avab tee maailma mõistmisele

9.«Sõjalt ei saa oodata mingeid hüvesid.» (Vergilius)

10. Ajakirjandus peab ühiskonda parandama

Millisel teemal kirjutaksid sina?

Wednesday, 9 April 2008

KEVAD UNISTUSED


Tänaseks on nädalalõpu lume möll täielikult kadunud ja mälestus lumest on kui kauge unenägu. Õues särab päike, linnud laulavad ja lilled õitsevad.

Pete on viimasel ajal ikka enam ja enam rääkinud Eestisse kolimisest. Tundub et see on saanud tema unistuseks. Enne me ikka rääkisime kuidas me oma pensioni eas seal veedame aga viimasel ajal on see teema ikka sagedamini ja sagedamini meie päevakorda tulnud.

Kodustel ei tasu sellepärast elevile veel minna kuna seda ei saa kindlasti nii pea juhtuma. Pete, kes talvel alati päikese puudumise tõttu end masendunult tunneb, ei ole Eesti pimedat ja lõputa tunduvat talve veel omal nahal tundnud. See aeg saaks talle veelgi piinavam Eestis olles olema eriti kui veel arvesse võtta et ega seda lund seal Eestisgi kogu talve ole.
Kuid siiski. Eile ta alustas jälle teemat et kui me müüks oma maja siin ja koliks Eestisse siis ei oleks meil mingit majalaenu enam vaja maksta ja siis ei peaks enam tööga nagu hull rügama. Kui meile saab küllalt oma Tallinna vanalinna korteris elamisest siis müüksime selle maha ja ostaks suurema maja kuskil mujal ilusas kohas....

Mina nii innus selle kolimisega ei ole. Igal maal on oma head ja halvad pooled. See on üsna masendav kui teed kogu aeg tööd ja saad head palka ja siis pead sellest palgast yle 40% riigile andma. Kolides pääseksime sellest meeletutest ja lõpmatutest maksude maksmisest mis siinne elu endaga kaasa toob (jättes maja laenu jutust välja)ja töö kõrvalt oleks meil käe ulatuses puhas loodus, puhas söök ja rohkem vaba aega...kuid siiski...
Kui me siin aga oma maja maha müüksime ja täielikult Eestisse tuleksime siis tähendaks see et vaevalt me enam kunagi siia Inglismaale tagasi saaksime kolida ilma täiesti uuesti algusest peale alustades.
Korteri-majade hinnad on juba praegu nii kättesaamatult kallid et inimesed kes esimest korda kinnisvara redelile tahavad ronida ei aita enam kui nad ka oma aasta palgast 3 korda suurema summa pangast laenaksid. 100 % laenu ei anna enam paljud pangad seaoses praeguse kriitilise majandus seisu pärast.
Viimane asi mida me oma vanemas eas uuesti tahame teha on alustada majalaenu maksmisega.

Kui ainult Pete leiaks Eestis sobiva palgalist tööd siis saaksime seda elu seal aastaks proovida. Oma maja üüriksime siis siin välja selleks ajaks ja kui ei meeldi siis on kuhu tagasi tulla.

Praeguse seisuga otsustasime et järgmisel aastal veedame ühes jutis terve kuu Eestis. Pete saaks siis korralikult keelt õppida. Olen kindel et Tallinnas on mingeid intensiivseid kursuseid ja kui ei ole siis võime kasvõi era õpetaja võtta. Petel on annet sellel alal nii et ta õpiks kindlasti üsna palju selle kuuga ja samas saaks seda otse kohe ka praktiseerida. Kord kui tal eesti keel on ladusalt suus ja Eesti ka oma majanduse ja palkadega on maailma tasemele lähemale jõudnud siis on sinna kolimise mõte natuke reaalsem.
Seniks aga unistan mina suurema ajaga maa majast siin kuskil Londoni lähedal Inglismaal mis on reaalsem unistus kui Eestisse kolimine kuigi jah ega sedagi saa enne juhtuma kui paari aasta pärast. Meie praegune maja on meile väga armas ja ruumi rohkem kui küllaga.
Näib et meie majas on kevad unistuste aeg ja eks me siis mõlemad unista siin nii Eestist kui ka Inglismaa suure aiaga maa majast kus me elulõpuni õnnelikult elaksime.

PS. Pete ütles mulle eile et ta tahaks endale lambaid. 2 lammast ja paar utekest.Lubasin talle et kui me järgmine kord kolime siis saab tema lambad ja mina kanad.

Sunday, 6 April 2008

TALV JÄTKUB

Täna hommikul kui ärkasime tervitas meid aknast selline pilt. Alles reedel oli meil õues umbes 21 kraadi sooja. Ok, eile oli küll natuke külmem aga lumest ei oskanud me küll unistada. Kuulsin et nädalalõpuks lubatakse vihma aga nagu näha see ennustus ei käinud arvatavasti meie kandi kohta.
Kahju oli sellist ilma lihtsalt 4 seina vahelt imetleda seega otsisime välja jälle oma talve joped ja sõitsime loodusesse. (kohta nimega Box Hill mis on meie majast nii umbes 20 min kaugusel)Autos panime mängima jõulu cd ja laulsime kõva häälega jõululaule.
 Kui me kohale jõudsime siis pani meid imestama et mäed olid kelgutajaid täis, sellist asja ei ole ma oma 15 aastaga siin veel näinud. Paljudel inimestel olid ka päris kelgud. Ma ei tea kust nad need kätte said kuna meil ju ei ole siin kelgu ilma ja kelke pole ma ka kunagi müügil näinud.
 Kuna me oleme algajad sellise ilmaga väljas käimisega siis loomulikult ei olnud me vastavalt riides. Jah, talvejoped olid meil seljas ja kindad võtsime ka kaasa aga mütsi jätsime koju. Samuti olime unustanud et lumi võib nii kiirgav olla ja päikseprillid jätsime autosse – päikest ju ei olnud. Niiga siis sumasime lumes silmi kissitades.
 Ühe platsi pealt leidsime veel terve hunniku lumememmi. Siit teile mõned näha.
 Kui tagasi koju jõudsime siis istus meie väikene lumememm juba rohelise muru peal.