Wednesday, 26 March 2008

AVARII



Päev enne pühi oli üsna meie maja lähedal suur õnnetus. Õigupoolest ei tea ma täpselt mis juhtus kuna ei viitsinud hakkata õue minema ja peale selle pani politsei tänavad kinni ja ega ma ei oleksgi õnnetusele lähedale pääsenud.
Oli üsna imelik näha helikopterit äkki taevast alla tänavale laskumas. Mul on tunne et tuletõrjujad pidid kedagi autost välja lõikama kuna läks vähemalt 35 min enne kui nad sealt kellegi välja tõid ja minema lennutasid.

Õnnetus juhtus kuskil 5 ajal õhtul. Tahtsin Pete, kes tavaliselt just sel ajal koju jõuab, hoiatada et ärgu siis üllatagu kui äkki helikoptereid näeb meie lähedal. Pete telefon aga laks automaatvastajale. Ootasin paar minutit ja proovisin uuesti–jälle kinni....siis 10 min pärast uuesti ja ikka veel kohe vastaja peale. Olin peaaegu kindel et ta telefoni patarei on tühjaks saanud ja seega ei sa ta vastata aga proovisin 10 min pärast siiski igaksjuhuks uuesti. Ei mingit vastust... Tasapisi hakkasin juba muretsema kuna kell oli peaaegu et 5.30 ja Pete oleks pidanud sel ajal juba kodus olema. Helistasin uuesti ja siis 10 min pärast uuesti ja siis jälle uuesti ja uuesti. Kell oli juba 6. See helikopteriga õnnetus hakkas minu peas igasuguseid mõtteid kasvatama ja äkki mäletasin et Pete ütles et sõidab bensiini jaamast enne koju tulekut läbi....ja see on just seal pool kus see õnnetus oli. Helistasin uuesti endal käed värisemas, ei mingit vastust. Hakkasin juba kergelt hulluks minema kui siis nägin et ta autot maja ette tagurdamas. Jumal tänatud et tal kõik hästi oli. Kui ta oma telefoni laadima pani nägi ta ei olin talle 18 korda helistanud....

Lõpp hea kõik hea aga samas tundsin kaasa sellele kellegile kellele see lõpp nii hea ei olnud ja sellele kellegile kes kuskil teises kodus sama moodi ootas ja ootas ja ootas nagu mina tunni.

2 comments:

  1. Iswer, milline üleelamine.. ma oleks ka paanikas olnud...

    ReplyDelete
  2. kalli.
    kujutan ette, et see oli päris jube :( ma ise pelgan ka sihukesi asju oi kui väga...

    ReplyDelete