Wednesday, 23 January 2008

ARSTI OOTERUUMIS

Täna arsti ooteruumis oma korda oodates ootas seal ka üks vanakeste paar- sellised 70 voi 80 aastased. Nad proovisid ikka vahete vahel oma vahel rääkida aga kuna mehel ei olnud kuulmine kõige parem siis oli see nende omavaheline suhtlemine üsna koomiline. Kuna ooteruumis on samasugune kord kui raamatukogus kus kõva häälega ei sobi rääkida (välja arvatud lapsed) siis proovisid nad oma vahel sositada. Kujutage siis seda ette kui kaks pool kurti vanainimest omavahel sosistavad. Kogu ooteruum oli sellist KÕVA häälset sosistust täis. Kuna vaene mees ikka ei kuulnud mis ta naine talle ütelda proovis siis proovis naine talle natukene valjemat SOSISTADA. Ma suutsin vaevalt oma naeru tagasi hoida. Nad olid nii armsad ja naljakad vaikesed vanad sosistajad.

Siis tuli sisse üks ema oma väikese beebiga kes tegi sellist kahedat häält nagu mingisugune masin. See ei olnud köhas või nohus oleva lapse hääl kuid midagi selle sarnast iga kord kui beebi sisse või välja hingas. See kõlas väga eriskummaliselt ooteruumis istuvatele inimestele. Ei läinudgi kaua aega kui üks soliidne vanem mees küsis emalt kas laps on juba pikka aega sellise häälega olnud mille peale ema ütles et 2 nädalat. Arst oli eelmine kord öelnud et see hääl ei tule lapse rinnust ja et ei ole külmetus ning saatis nad tagasi koju aga kuna midagi ei muutunud oli ema ikka veel mures ja tuli tagasi arsti juurde. Muidu vaikne mees läks väga hasarti ja hakkas seletama et see võib olla mingi allergi ja küsis beebi igapäevase menüü kohta teavet. Siis pakkus välja et beebile peaks andma puhast kohalikku mett. See pidavat aitama mitme erineva allergi vastu. Kuna kohalikud mesilased on moodustanud antikehad kohaliku saastuse ja mürkide vastu siis just kohalik mesi on väga kasulik. Sellele järgnes nimekiri millist mett ja kust osta - ei pidavat olema kallis. Selleks ajaks olid ka teised vanamutid vestlusse sekkunud ja küsisid lisa infot.
Ma jäin ka seda juttu seal huviga kuulama. Mulle jäi tunne et nüüd paneb see ema oma beebile kampsuni selga ja lahkub kuna 'arsti onu' on ta lapse kähisevale häälele lahenduse leidnud ja et nüüd võib keegi teine meist talle oma muredest rääkima hakata. Olin valmis juba püsti tõusma et ta kõrval olev vaba tool enda valdusse saada aga just siis avas päris arst ukse ja kutsus selle ise hakanud arsti onu sisse.

Seejärel muutus vastvõturuum jälle vaikseks, nii nagu see 'reeglites' ette on nähtud. Hakkasin süvenema sisekujundus ajakirja KUI .....sisenes üks suur vana tädike. Kohe tundis ta peaaegu et kõiki ruumis olevaid vanainimesi ja üks suur mokalaat läks lahti. See kord ei pröövitudgi enam vanainimlikult sosistada vaid isiklikke elulugusi pakuti ka teistele kuulajatele kõva häälega. (Vaatasin enda ümber ja märkasin et minu lisaks oli ruumis vaid üks noor inimene). Jutt jutuks aga see värskelt kohale jõudnud naine oli selline tegelane et talle meeldis vaid ise endast rääkida ja kaaskuulajad said väga harva sõna sekka öelda. Üks haaval kutsuti neid arsti ruumi ja tädil jäi kuulajaid vähemaks kuni lõpuks oli vaid üks vanamees järgi. Iga kord kui eelmine inimene lahkus istus ta järgi jäänud inimestele lähemale ja hakkas SAMA juttu uuesti jutustama. Üsna varsti ei olnud mul seda enam huvitav ja naljakas kuulata kuigi vanamutikene oli hea huumoriga. Kui siis lõpuks oli vaid veel see üks vanamees seal järgi temaga vestlema otsustasin ma tagasi pöörduda oma ajakirja kirjutistele.........KUI ma mõne ajapärast nende poole vaatasin oli vanamees tooli peal magama jäänud ja muta seda märkamatta jutustas aga edasi.....
....ja oligi minu kord arstikabinetti siseneda......

No comments:

Post a Comment