Monday, 28 January 2008

VOT NII SUURED...






























ON MEIE KARTULI KRÕPSU KOTID

MÕNED PILDID LONDONIST





Buckingham Palace

Big Ben

Parlamendi hoone ja Milleeniumi Ratas


Tower of London

London Bridge


The Wallace Collectionon üks vägevamaid riigile kuuluvaid erakogusi Londonis. Selles majas on näha nii kuulsaid maale (Rembrand, Canaletto, Rubens jne) kui kaantiik mööblit, kulda ja karda, relvi ja rüütleid... Selle maja külastamine on ideaalne pühapäevane pärast lõunane tegevus kui tahad näha midagi ilusat mis ei võta palju aega ning mis ei ole täis igapaevaseid turiste.

 Seebipoe aken



JAANUARI LILLED


Uskumatu aga meil on õues juba nartsissi väljad

Sunday, 27 January 2008

KÜLALINE EESTIST


Eemisel nädalal oli meil suure veoauto sõitja Jakar külas. Temaga saime tuttavaks kui ta meile kord eelmisel aastal Eestist veoautoga kaupa tõi ja siis mõneks päevaks pimesoolega siin haiglasse sattus. Tagasi Eestisse sõitis ta sel korral siit juba lennukiga ja ilma pimesooleta.
Peale seda juhtumit on me uksed alati talle valla olnud kui ta oma sõitudel meie poole on sattunud. Eks korralikus voodis ole ikka parem magada kui auto kabiinis ja minul hea eesti uudiseid kuulata ning Petel eesti keelt harjutada ( kuigi viimasel korral pidi Pete kõik õhtud kodus tööd tegema). Kuna Jagar jäi seeekord meile kaemaks ki üheks ööks siis tegime talle ka natuke ekskursiooni. Alustasime korraliku Inglisliku õhtusöögiga. Kui mu ema siin oli siis talle meeldis hirmsasti Toby Carvery ja seega arvasime et ehk meeldib see koht Jagarile ka. Meie ise ei käi seal tihti söömas aga kui me mõnikord ei viitsi kodus süüa teha ja kui on veel liiga vara õhtul restorani sööma minna siis siirdume Carvery poole. Ma ei teagi kuidas seda kohta kirjeldada. Erinevalt paris restoraniga saab seal süüa valida ja süüa nii palju kui ise tahad. Valik on alati singi, kalkuni ja loomaliha prae vahel. Sellele lisaks kas keedu või ahju kartulid ja suur valik aurutatud juurvilju ja kastmeid. Tahtsin toiduletist pilti teha aga kuna oli laupäeva õhtu siis oli koht paksult rahvast täis ja pildi tegemisest ei tulnud midagi välja.







Järgnevaks pöörasime rooli IKEA poole. Seda küll rohkem meie kasuks kui Jakari aga ehk oli tal ka huvitav näha milline IKEA hullus meil siin kõigil kallal on. Lepime Petega alati enne kokku kui sinna läheme et ei hakka midagi nipet–näpet jälle ostma kuna meil lihtsalt ei ole enam ruumi kuhu seda kraami panna AGA nagu pildilt võite näha tuleme sealt ALATI vähemalt ühe suure kotiga koju. Koju jõudes võrdlesid mehed omi kõhte. Järgmisel päeval läksime Londonisse. Sellest aga järgmises sissekandes

Wednesday, 23 January 2008

ARSTI OOTERUUMIS

Täna arsti ooteruumis oma korda oodates ootas seal ka üks vanakeste paar- sellised 70 voi 80 aastased. Nad proovisid ikka vahete vahel oma vahel rääkida aga kuna mehel ei olnud kuulmine kõige parem siis oli see nende omavaheline suhtlemine üsna koomiline. Kuna ooteruumis on samasugune kord kui raamatukogus kus kõva häälega ei sobi rääkida (välja arvatud lapsed) siis proovisid nad oma vahel sositada. Kujutage siis seda ette kui kaks pool kurti vanainimest omavahel sosistavad. Kogu ooteruum oli sellist KÕVA häälset sosistust täis. Kuna vaene mees ikka ei kuulnud mis ta naine talle ütelda proovis siis proovis naine talle natukene valjemat SOSISTADA. Ma suutsin vaevalt oma naeru tagasi hoida. Nad olid nii armsad ja naljakad vaikesed vanad sosistajad.

Siis tuli sisse üks ema oma väikese beebiga kes tegi sellist kahedat häält nagu mingisugune masin. See ei olnud köhas või nohus oleva lapse hääl kuid midagi selle sarnast iga kord kui beebi sisse või välja hingas. See kõlas väga eriskummaliselt ooteruumis istuvatele inimestele. Ei läinudgi kaua aega kui üks soliidne vanem mees küsis emalt kas laps on juba pikka aega sellise häälega olnud mille peale ema ütles et 2 nädalat. Arst oli eelmine kord öelnud et see hääl ei tule lapse rinnust ja et ei ole külmetus ning saatis nad tagasi koju aga kuna midagi ei muutunud oli ema ikka veel mures ja tuli tagasi arsti juurde. Muidu vaikne mees läks väga hasarti ja hakkas seletama et see võib olla mingi allergi ja küsis beebi igapäevase menüü kohta teavet. Siis pakkus välja et beebile peaks andma puhast kohalikku mett. See pidavat aitama mitme erineva allergi vastu. Kuna kohalikud mesilased on moodustanud antikehad kohaliku saastuse ja mürkide vastu siis just kohalik mesi on väga kasulik. Sellele järgnes nimekiri millist mett ja kust osta - ei pidavat olema kallis. Selleks ajaks olid ka teised vanamutid vestlusse sekkunud ja küsisid lisa infot.
Ma jäin ka seda juttu seal huviga kuulama. Mulle jäi tunne et nüüd paneb see ema oma beebile kampsuni selga ja lahkub kuna 'arsti onu' on ta lapse kähisevale häälele lahenduse leidnud ja et nüüd võib keegi teine meist talle oma muredest rääkima hakata. Olin valmis juba püsti tõusma et ta kõrval olev vaba tool enda valdusse saada aga just siis avas päris arst ukse ja kutsus selle ise hakanud arsti onu sisse.

Seejärel muutus vastvõturuum jälle vaikseks, nii nagu see 'reeglites' ette on nähtud. Hakkasin süvenema sisekujundus ajakirja KUI .....sisenes üks suur vana tädike. Kohe tundis ta peaaegu et kõiki ruumis olevaid vanainimesi ja üks suur mokalaat läks lahti. See kord ei pröövitudgi enam vanainimlikult sosistada vaid isiklikke elulugusi pakuti ka teistele kuulajatele kõva häälega. (Vaatasin enda ümber ja märkasin et minu lisaks oli ruumis vaid üks noor inimene). Jutt jutuks aga see värskelt kohale jõudnud naine oli selline tegelane et talle meeldis vaid ise endast rääkida ja kaaskuulajad said väga harva sõna sekka öelda. Üks haaval kutsuti neid arsti ruumi ja tädil jäi kuulajaid vähemaks kuni lõpuks oli vaid üks vanamees järgi. Iga kord kui eelmine inimene lahkus istus ta järgi jäänud inimestele lähemale ja hakkas SAMA juttu uuesti jutustama. Üsna varsti ei olnud mul seda enam huvitav ja naljakas kuulata kuigi vanamutikene oli hea huumoriga. Kui siis lõpuks oli vaid veel see üks vanamees seal järgi temaga vestlema otsustasin ma tagasi pöörduda oma ajakirja kirjutistele.........KUI ma mõne ajapärast nende poole vaatasin oli vanamees tooli peal magama jäänud ja muta seda märkamatta jutustas aga edasi.....
....ja oligi minu kord arstikabinetti siseneda......

Wednesday, 16 January 2008

QI

Vaatasime eile telekast saadet QI saatejuhiga Stephen Fry, kes Inglismaal on tuntud tegelane (näitleja, koomik, kirjanik ja muidu väga, väga tark mees). Saatest võtavad osa ka teised tuntud koomikud ja muidu naljamehed ja üks tuntum nendest on Alan Davies (Jonathan Creek). See saade on selline viktoriini moodi saade kust kuuleb palju huvitavaid fakte ja samas saab palju naerda.
Eilse saate teemaks olid värvid ja juttu tuli vikerkaarest. Saatejuht ütles et Eestis on selline ütlus et kui vikerkaare peale sõrmega näidata siis jääd sõrmest ilma!!!! Selle peale raputas Alan Davies pead ja pööritas silmi ja ütles aga eestlased ei ole ju loll rahvas mille peale teine naljamees ütles et ei ole jah aga neil ei ole sõrmi.
Ma ei tea aga mina kui eestlane küll sellist ütlust ei ole enne kuulnud (ja sõrmed on mul ka kõik alles) KAS TEIE OLETE?

Saturday, 12 January 2008

SÜNNIPÄEV


Tegelikult ei olnud mul mõttes siia oma sünnipäevast kirjutama hakkata aga kuna päeva jooksul toimus mõningaid asju mis jäädvustamist tasuksid siis heakene küll.Päev algas sellega et Pete mulle eesti keeles PALJU ÕUNA soovis. Ta küll kohe parandas ennast ja ütles et õunale lisaks soovib ta mulle ka PALJU ÕNNE. Tema antud kaart ajas mind ka naerma (leia väikesed tema poolt joonistatud lisandid) Kaardi sisse olid ta ka väga ilusasti ise eesti keeles kirjutanud (ilma suuremate vigatetta ;) ja väikese luuletuse teinud, nagu tal kombeks.
See on natuke nagu traditsiooniks saanud et omal sünnipäeval teen ma alati selliseid 'Sunnuntai' jahu paki peal olevaid kohvi saiakesi. Tavaliselt võtab see mul üksjagu tööd et kuivatatud pärmi annus just see õige saada kuna retsept ise on värske pärmiga aga meil siin Inglismaal on võimatu kuskilt päris pärmi saada. See kord aga õnnestus mul tainas väga hea ja saiakesed tulid ka välja ilusad ja kiidu sõnasi arvestades ka maitsvad (kahjuks ise ei saa ma jahu ja suhkru tooteid süüa seega ei olnud mul seekord võimalik neid isegi maitsta).

 Õhtul kui me magama läksime ütles Pete mulle nagu tavaliseltgi eesti keeles: ma armastan sind aga millegi pärast kõlas see rohkem kui MA HAMMUSTAN sind...mille peale mina vastasin et mina ka ja lõin talle õrnalt hambad sisse....
Lisan siia mõned pildid sünnipäeva lilledest kuna tean et emale meeldib neid vaadata.


Thursday, 10 January 2008

EESTI KEELE ÕPPIMISEST

Minu uue aasta lubaduseks oli Pete–ga rohkem eesti keeles rääkida. Ta oskab selliseid lihtsaid lauseid ja Eestis saab oma kohvi, vee ja jäätise ostmisega hästi hakkama. Ta on nii andekas keelte peale et kui tal oleks seda võimalik korralikult õppida siis õpiks ta eesti keele ruttu ära. Tahtmine on tal väga suur ainult et õpetaja (mina) olen nigel ja paremat ei ole kuskilt võtta.

Kuna ema oli jõulude ajal meil külas siis pidin tahes tahtmatult kahes keeles peaaegu et 2 nädalat rääkima ja kui ma kord juba selle lainel olin siis proovisin ka selle peale jääda. Pean ütlema et see on üsna raske.
Millegi pärast tuleb mul eesti keel soravalt välja kui ma koduste või teiste eestlastest tuttavatega räägin aga kui telefonis pean kellegi võõra eestlasega rääkima siis olen nagu keele alla neelanud. Iga teine sõna tuleb inglise keeles välja ja lauseehitus läheb täiesti segamini. Üks kord, mitu aastat tagasi helistasin Eesti Konsulaati Londonis et midagi küsida ja peale pikka ja konarlikku eesti keelt küsis konsul mu käest et miks ma oma maa konsulaati ei helista, et see on Eesti konsulaat.

Pete+ga eesti keeles rääkimises teeb asja raskeks see et kui oled ühe inimesega mitu aastat ühes keeles rääkinud ja hakkad äkki teises keeles rääkima siis tulem pähe selline hetk et sa ei tea enam mis keel on mis nimega (kuna mõlemad on ju minu keeled). Pete õpetamisel kasutan küll väga lihtsaid igapäevaseid lauseid ja kasutan neid ikka päev päeva järel enne kui uued mängu panen aga mõnikord unustan ära et ma eesti keeles räägin ja jätkan samas rütmis märkamatta et Pete must aru ei saa. Loomulikult ta ütleb siis mulle omas inglise kõlases eesti keeles et MA EI SAA ARRU, ÜTTLE UUESTI.

Üks päev märkasin et räägin ise ka juba eesti keelt tema aksendiga ja hääldan sõnu imelikult.....
PS. algul kui Pete õppis ütlema häid jõule siis kõlas see rohkem HEIL YODA (oleks siis veel Star Wars fan aga ei :–)
Nüüd aga oskab seda ilusti hääldada.

Praegu on erinevates blogides palju juttu olnud lastest kellel on erirahvusest vanemad ja kus kodus räägitakse kahte keelt. Arvan ise et see on küll tähtis et mõlemad vanemad räägiksid lapsega ikka ainult omas keeles kuna tunnen omal, täiskasvanu nahal, kui keeruline ja väsitav see on kui ühe inimesega peaks läbi segi kahte keelt rääkima.

Äkki keegi oskaks mulle öelda kui palju teie 'välismaalasest' abikaasad eesti keelt räägivad ja kust nad selle on selgeks saanud?

Wednesday, 9 January 2008

AJAKIRJAD

Kui keegi on huvitatud Eesti ajakirjadest siis andku mulle teada. Ma hea meelega saadaksin teistele eestlastele lugeda kuna nii kahju on häid ajakirju vanapaberi kasti visata.
Siin pean ma silmas eestlasi Inglismaal.
Pakkuda on:
MEIE PERE
November 2007
Jaanuar 2008

PERE KODU
August 2007
Detsember 2007

EESTI NAINE
September/ November 2007

ANNE
number10 2007
number 12 2007

ja ka vanemaid numbreid.