Thursday, 21 June 2018

HOTELLIKASS

Sel korral lendasime Mallorcale taas Heathrow 5 lennujaamast. Terminaal 5-st lendavad välja ja sisse vaid British Airways lennud. Tegu on meeletult suure teminaaliga. Lugesin just et neil on 158 check-in kassat ning nende pagasilindi süsteem on suurim maailmas. Kiire pagasilint on 8km pikk ja normaalse kiirusega lint 18km ning tunnis käsitletakse üle 4000 pagasi. 

Päeva jooksul läbivad terminaali tuhanded inimesed, aga iga kord kui meie oleme seal olnud tundub meile check-in ja turvakontrolli ala peaaegu et tühjana. Inimesi muidugi on, aga kas siis tänu sellele, et terminaali hoone ise nii meeletult suur on, või et kõik toimib väga ladusalt ja kiirelt nii check-in kui ka turvakontrolli alal, on meile jäänud mulje nagu oleks tegu hästi tühja ja stressivaba lennujaamaga. Ootesaalis on muidugi vaatepilt juba hoopis teine, aga kuna seal ei olegi vaja enam midagi muud teha kui oma lendu oodata ja soovi korral shoppata või süüa, siis meie jaoks ei ole vahet kas saal on tühi või täis. 
Paar lennukiaknast tehtud pilti ka, mulle ju hirmsasti meeldib selliseid pilte teha :) Need siis juba Mallorca kohal lennates. 


Palma lennujaama maandudes oli tunne nagu oleksime koju jõudnud. Kõik tundus nii tuttav ja sellest sõltuvalt siis ka kodune. Kuna tegu on meie mõistes tillukese lennujaamaga, siis teadsime täpselt kuhu minna ja mida teha. Londoni lennujaamadest oleme me küll juba sadu kordi läbi sõitnud, aga lennujaamade plaane pole me sellegi poolest veel suutnud selgeks saada. Neid plaane muidugi muudetakse ka pidevalt ning tehakse igasugu juurde ja ümberehitusi ning see ei ole mingi ime kui sa siis ühel hetkel leiad ennast justkui täiesti uues lennujaamas. 

Lendasime sel aastal pealelõunase lennuga ja jõudsime hotelli alles õhtul peale kella 7-t. Kaotasime küll ühe päeva basseini ääres, aga vähemalt ei pidanud me poole öö ajal ülesse ärkama ja unisena ning väsinuna puhkust alustama. 

Me olime vaevalt lennujaamast hotelli jõudnud, kui Greta SUUREKS rõõmuks oli talle tuttav hotellikass teda juba ukse juures tervitamas. Puhkuse ajal ei möödunud päeva kui Greta ei oleks kassi mitu korda päevas silitamas käinud ja teda toitnud. Tegelikult oli hotelli õuel sel korral kasse koguni kaks, aga see oranzikas oli muidugi Greta lemmik. Me Petega juba vahepeal kommenteerisime, et ta paitab ja nunnutab seda hotellikassi palju rohkem kui oma kassi kodus. 




Hommikuti toitis Greta kasse singiviiludega


Ühel õhtul leidsime me Greta mingit linnukest nunnutamas. Ei teagi kas tegu oli mingi haige linnuga, kes hotelli trepile puhkama jäi, või oli ta lihtsalt üks hulljulge uudistaja. 




Eelmise aasta kassipildid on SIIN.

Wednesday, 20 June 2018

NELI NÄDALAT VEEL


Kaks viimast kuud enne kooliaasta lõppu on alati väga kiire aeg koolilaste jaoks. Greta koolis ei ole kunagi kooliaasta viimastel nädalatel olnud niisama virelemist ja lihtsalt aja surnuks löömist. Toimuvad spordipäevad, ujumis gala, näitusteõhtu, suvelaat, klasside vahetuspäev, igasugu erinevad kontserdid ja esinemised ning sellele lisaks ikka ka kogumahus normaalne õppetöö.

Eile toimus kooli vanemate klasside spordipäev. Eelmisel aastal sattus just spordipäeva ajal olema meeletult kuum ilm ja kool oli seega sunnitud spordipäeva uuele kuupäevale edasi lükkama. Sel korral oleks peaaegu sama asi juhtunud, aga õnneks andis ilm siiski armu. Õues oli küll väga, väga soe, aga päike püsis õnneks suurema osa päevast pilev taga ja andis lastele võimaluse ilma suurema piinata terve päeva sportida (neil on ju spordipäev kahes osas-hommikul ja pealelõunat paar tundi).

Mulle nii meeldib kuidas siin on sport kõigile lastele kättesaadavaks tehtud. Innustust ja tuge ei saa mitte ainult need, kel spordi peale annet, vaid innustatakse ja hinnatakse ka neid lapsi kel jalad palju aeglasemalt liiguvad. Kui andekamad ja osavamad jooksevad esikoha peale, siis aeglastema laste võiduks on juba pelgalt osavõtt ja mitte alla andmine ning seda tunnustatakse sama palju kui võidu karikat. Ja just tänu sellele võtavad erinevatest jooksuvõistlustest osa suurem enamus lapsi (kõik jooksud ei ole kohustuslikud).


Harukorde nähtus pole ka selline vaatepilt
või kui kõige aeglasema või väsinud jooksjaga liituvad kuni lõpujooneni ta klassikaaslased. 
Sel korral läks näiteks üks õde oma nooremale vennale 'appi' jooksma ja temaga liitusid ka kõik õe sõbrannad ning ma ei teagi miks, aga mind alati liigutavad pisarateni sellised väikesed asjad ja momendid. 
Jumal tänatud, et lapsevanemaid Ujumis Galale ei lasta, sest ma leiaks kindlasti ka seal midagi mille pärast pisaraid poetada.

Uskumatu et 4 nädala pärast lõpetab Greta juba Y4 ja tal ongi vaid veel kaks aastat järgi algkoolis käia. Kuidas see on võimalik, et 5 kooliaastat on juba nii kiiresti mööda lennanud. Ma üldse ei taha mõeldagi kui ruttu need järgmised kaks aastat käest kaovad...

Ja nagu näha, siis peale pikka ja kuuma koolipäeva jätkub lastel veel ka jaksu jalgpalli taguda

Tuesday, 19 June 2018

SUVALISED KLÕPSUD

Mallorca postitusi tuleb siia veel üksjagu, sest kuna see jäi meie viimaseks Mallorca reisiks, siis tahan siia blogisse mälestuseks kindlasti palju pilte maha jätta. Mul on tihti nii kahju, et paljud me reisid ei ole kas siis üldse, või vaid vähesel määral, siin blogis aja nappuse tõttu kajastust saanud, sest hiljem on selliseid reisipilte nii tore vaadata ja ka Gretale näidata kus ta käis ja mida tegi kui ta väiksem oli.

Kuna mul ei ole praegu aega pikka juttu kirjutada, siis panen siia postitusse mõned sellised fotod mis otseselt ühegi teise postituse alla ei mahuks või sobiks. Ehk siis 





Igaks juhuks märgin ära, et need ei ole fotod sellest kuidas Greta trepist alla kukub, vaid laps on lihtsalt performance Art-i tegemas.


KAKSIKUD




Saturday, 16 June 2018

MÕNED PILDID MALLORCA TAIMERIIGIST

Sel aastal paistab olevat kogu lõunamaine kuumus ja ilus ilm Põhjamaadesse 'kinni' jäänud. Mallorcal oli küll meie jaoks just ideaalse temperatuuriga rannailm, aga tegelikult oli ilm Mallorca mõistes tavalisest palju jahedam. Hotelli juhataja (keda me juba läbi aastate väga hästi tunneme) ütles samuti, et ilm on sel aastal väga imelik olnud. Sama lugu pidi olema ka Portugali ja mandri Hispaaniaga. 

Samas tänu jahedamale ja natuke vihmasemale ilmale oli jällegi loodus palju värvilisem ja värskem kui näiteks eelmisel aastal (üleeelmisest rääkimata, sest siis käisime me Mallorcal juuli lõpus-augusti alguses ja noh selleks ajaks oli vähemalt see piirkond kus meie käime täiesti kõrb)
Ma tavaliselt reisidel käies ei imetle igat puud ja põõsast, aga sel korral jäi mulle üsna mitu natuke erilist taime silma ning kohe selle võrra, et ma pidin neist eraldi pilti tegema. 

Need punakad põõsad/puud on mulle alati (ka mujal lõunamaa riikides käies) meeldinud. Nii erksaid põõsaid on muidugi ka üsna raske mitte tähele panna :) Mul tuleb neist möödudes alati taltsutamatu tahtmine neid justkui kallistada või seda suurt õitepahmakat enda haardesse haarata. 


Hotelli aias kasvas ka üks mandariinipuu (või apelsiini, ma ei ole päris kindel kumb). Apelsiini/mandariini ja sidrunipuid olen ma oma elus küllalt näinud ja erilist elevust need puud minus enam ei tekita, aga seda puukest läksin ma küll lausa lähedalt uudistama. 
Siit piltidelt ei paista ehk nii hästi välja, aga kohal olles tundus nagu need mandariinid olid sinna puu külge kuidagi eraldi kinnitatud või liimitud. Läksin lausa lähemalt uurima, et kas on ikka päris või on hotellitöötajad puud paari oranži pallikesega kaunistanud. 

Ühel meie meeeeeeletul pikal jalutuskäigul jäi mulle silma selliste huvitavate õitega põõsas.
Need õied olid nii pikad ja suured. Nagu rippuvad laternad
Siin mingi õunaline

Selle huvitava puu lehed aga meenutasid mulle hirmsasti baanaanikobaraid.

Pealt näha üks täiesti tavaline väike palmipuu...
...aga vaadake kui vägev õis tal oli
Kaktused on sellised huvitavad taimed, et mulle hirmsasti meeldib neid vaadata, aga endale koju ei tahaks. Kui ma väike olin, siis meil kodus kasvas akna peal potis üks üsnagi seda tüüpi kaktus. Mina kutsusin seda Miki-Hiire kaktuseks, sest mulle meenutasid need kaktuselehed Miki-Hiire kõrvu.

Hotelli aias kasvas ka üks hirmus pikk kaktusepuu. Okkaid me selle kaktuse küljes küll ei näinud, aga okka kohad olid täitsa olemas. Ei teagi kas need olid sealt tahtlikult ohutusreegleid silmas pidades eemaldatud, või viskabki kaktus ise oma okkad teatud aja tagant küljest ära. 

Palma linnas aga nägime selliseid kaktuseid