Wednesday, 28 June 2017

MALLORCA-päev Palmas

Puhkusenädala teise päeva veetsime peamiselt päevitades ja ujudes. Greta küll jättis selle lamamistoolidel päevitamise osa vahele ja veetis KOGU päeva basseinis. Vahepeal tuli küll korraks basseini äärele lõunat või jäätist sööma, aga siis jälle tagasi vette.

Kolmandaks päevaks lubas ilmajaam natuke jahedamat ilma (+26) ja me otsustasime seda ära kasutada ning sel päeval Mallorca pealinna Palmaga tutvuma minna. Eelmisel aastal jäi meil Palma nägemata, sest ilmad olid linna külastuseks liiga palavad. Minu arvates ei ole midagi õudsamat, kui üle +30 kraadise ilmaga kuskil linnas jalutada.

Hotelli vastuvõtulauast saime teada kust täpselt ja mis ajal bussid Palmasse lähevad ja kust sealt jälle uuesti tagasi tulevad. Kohalik bussiliiklus tundus väga hea olevat. Bussid sõitsid pea iga 10 minuti tagant Palma-sse ja sealt tagasi. Ma olin meeldivalt üllatunud kui buss, millega meie sõitsime, nii modernseks osutus. Ma ei tea, aga millegipärast kujutasin ma ette, et bussisõit saab olema palavas ja turumutikesi täis olevas külabussis, kus rahvaga koos reisivad ka kanad ja kitsed :) Ärge valesti aru saage, mulle väga meeldiks selline autentne transtpordi viis, AGA mitte siis kui õues lauskav päike ja pea 30 kraadi sooja.



Sõit Palmasse möödus kuidagi märkamatult. Esimene bussipeatus oligi kohe Palma katedraali ees ja katedraal oligi üks kohti mida meil soovitati kindlasti vaatama minna.

Kuna tegu oli ikkagi meie nii-öelda rannapuhkusega, siis mingit eeltööd sellest mida Palmas teha või kuhu minna, me eelnevalt teinud ei olnud. Läksime niisama paariks tunniks linna uudistama. Katedraali plaanisime aga korraks sisse piiluda küll.





Meil võttis küll natuke aega, et katedraali sissepääs ülesse leida, aga ega meil ju kuhugi kiiret olnud. Jalutasime ja imetlesime ümbrust.








See väikene kivist putkake oli kindlasti kunagi mingi valvuri putka aga praegu kasutati seda vist küll, lõhna järgi hinnates, pissuaarina.

Katedraal oli seest tõesti võimas. Me oleme neid kirikuid ja katedraale juba üsna palju näinud ja pole just tihti kui mõni veel ahhetama paneb, aga vot kui sellesse Palma katedraali sisse astusime, siis vähemalt minu suust tuli küll üks 'WOW' ja seda just katedraali kõrgust silmas pidades.
Loen nüüd internetist, et katedraali kavandiga alustati juba 1229 aastal, aga täielikult sai katedraal valmis alles 1601 aastal. Ei tea kas tegu oli tihedates siestades, või väga aeglastes ehitajates, aga hea et lõpuks siiski tööga valmis saadi ja et meil on nüüd 400 aastat hiljem midagi mille peale 'WoW' hüüda.



Gretale avaldas ka katedraal sügavat muljet. Erilise huviga vaatas ta seal väljapandud Jeesuse kujusid. Käis ja kommenteeris ning üllatas meid sellega, kui palju ta kogu selle värgi kohta teab. Kui ma küsisin, et kust ta teab kõiki neid asju, siis sain vastuseks et koolist.

Mõnda asja ta ikka ei teadnud ka ja küsis siis meie käest, aga kahjuks ei osanud me teda aidata, sest mina pole Piibli lugudega eriti kursis ja Pete, kes küll läbi tema pere kirikuga palju rohkem oma elus seotud on olnud, teab vaid piiratud koguses infot katoliku kiriku kohta. 


Neid igasugu erinevaid altareid ja kujukestega võlvialuseid oli seal ikka omajagu ja kuigi me Petega oleks juba ammu kirikule jõudnud paar tiiru peale teha, siis Gretaga kõndide olime sunnitud iga altari ees hea mitu minutit seisma ja Jeesuse elu üle mõtisklema. 
Ma ei teagi nüüd et kas see oli tõsine huvi taevailma vastu või olid lapse jalad nii väsinud, et ta lihtsalt ei jõudnud kiiremas rütmis edasi liikuda. 

Jalad ja kõhulihased olid tal aga tõesti sel päeval väga valusad ja väsinud, sest ta oli ju KOGU eelmise päeva basseinis veetnud. Kuna hotelli basseinis ei ulatunud ta jalad põhja, siis te võite vaid ette kujutada kui palju ta pidi neid jalgu seal vee all siputama, et terve päev veepeal püsida. 


Pete käskis mul kindlasti ka professor Dumbledore-t pildistada.

Leidsime kirikust ka paar sellist asja mis meid Petega pani silmi pööritama ja vaikselt naeru kihistama. Ma ei tea mis värk seal Mallorcal (ja tegelikult paljudes teisteski turistirohketes kohtades üle Euroopa) nende peenistega on? Neid müüdi igas suveniiripoes igas suuruses ja igas värvis küll võtmehoidjate, pudeliavajate, soola-pippratoosidena jne. Postkaarditest muidugi rääkimata. Ühes poes nägime isegi peenise pabrika seemneid müügil!! 
No ja kujutage siis ette meie imestust Petega, kui isegi pühakojas meile selline asi vastu vaatas :) :)
Lõpuks saime nii kaugele, et laps oli nõus risti löödud Jeesusele 'good bye' ütlema ja lahkuma. 

Katedraali suveniiripoes läks küll veel omajagu aeg, sest just siis kui ma olin suutnud Gretale aru pähe rääkida, et hispaaniakeelse jumala pildiga ei ole tal suurt midagi peale hakata, eriti kui talle sealt pildilt vaid need väikesed lambad kõige rohkem sümpatiseerivad, kui ta sattus väljudes nägema kassas müüdavaid väikese ristiga kaelakette. See lisas lahkumisele veel viis minutit otsa, aga õnneks olid need ristid selle võrra kallid (ja minu arvates ka jube koledad), et Greta ei raatsinud kohe puhkuse alguses ühe sellise risti peale oma taskuraha kulutama hakata. Leppisime kokku, et kui ta risti tahab saada, siis minugi poolest, aga sel juhul peab ta Pete emaga sel teemal rääkima, sest see on rohkem tema 'cup of tea'.

Petele jäi üldse segaseks, et miks Gretale mingit risti vaja on, aga kuna ta tahtis sealt katedraalist lõpuks välja saada, siis pidas paremaks teemat mitte edasi arendada.
Kohe katedraali kõrval asus üks muuseum (hiljem tuli välja et Royal Palace), mis paistis väga populaarne olevat, aga kuna me olime juba näljased ja me ei tahtnud päris ühest 'muuseumist' kohe teise astuda, siis otsustasime hoopis vanalinna jalutama minna. Temperatuur õues oli ka selleks ajaks juba tunduvalt tõusnud, nii et igati sobiv aeg end jäätistega natuke jahutada. Mõtlesime seda muuseumi hiljem külastada, aga aeg möödus nii ruttu, et lõpuks jäigi käimata. 
Mind on alati nii Hispaania, kui ka Itaalia, vanalinnade juures võlunud need üsnagi kulunud välimusega ja peaaegu et koledad majad. Pealtnäha võib arvata, et tegu lihtsalt mingi kivimajaga, aga tegelikult väga paljude majade ilusam pool peitub hoopis nende kiviseinte taga.
No kas te oskaksite arvata, et ühe sellise väikese pruuni ukse tagant avaneb teile selline vaade?
Mu üks hea itaallasest sõbranna elab Padovas just ühes sellises pealtnäha kulunud ja koledas majas. Kui sa aga oled peauksest hoovi astunud avaneb täiesti teine pilt. 
Sama kehtib ka majas olevate korterite kohta.

Ma alati kõnnin nendel tänavatel mõeldes ja ettekujutades millised küll nende majade siseruumid ja sisehoovid võiksid välja näha. 
Praegu mõtlen, et peaks mõnda Palma või Padova (või mis tahes mõne teise sellise linna) kinnisvara lehte vaatama. Sedasi oleks ju hea võimalus võõraste seinte taha piiluda. Ma muideks olen täielik kinnisvara hull ja võin tunde täiesti suvaliste kinnisvaraobjektide majaplaane ja fotosid uurida :) 







Kas Eestisse ka juba sellised tänavakunstnikud on jõudnud?
Nii kaua kui mina mäletan, siis Londonis on nad alati tänavapildi üheks osaks olnud ja nagu näha siis samu 'trikke' harrastatakse ka mulja Euroopas. 
Ühe väljaku juures jäid silma ka sellised 'kunstnikud'




Igavesti pika maa kõmpisime maha, aga jäätist ei leidnud me kuskilt. Küll aga leisime peaväljakult ühe mõnusa söögikoha. Kõrvalolevad burgeri ja taco restoranid olid kõik paksult rahvast täis, aga see väikene söögikoht millegipärast täiesti tühi. 

Mina sain endale sealt sellise toreda kanasalati


Peale lõunasööki jätkasime oma jalutuskäiguga. Kuna ma olen selle postituse alla juba küllaldaselt fotosid pannud, siis ma teen poeakendest eraldi sissekande. Siit aga veel mõned jäädvustused Palmast





See foto meenutab mulle Monument Valley mängu (kirjutasin sellest siin)
See küll ei ole just see kõige illustreerivam pilt, aga mul ei õnnestunud internetist paremat leida
Kella neljaks olime oma jalutuskäiguga jõudnud tagasi meie alguspunkti. Greta oli omadega täitsa läbi ja seega otsustasime tagasi hotelli minna. Päike küttis ka nii palavalt, et ega ka mina ja Pete poleks jaksanud seal pikemalt ringi kõmpida. 




Mingit erilist wow efekti Palma minus ei tekitanud, aga vahelduseks oli mõnus ka kuskil linnas jalutada, seda enam, et eelmise aasta augustis me ju nii kaugele üldse ei jõudnudki. 
Mulle meenutas Palma (eriti vanalinna ostutänav) natuke Prantsuse linna Toulouse-i. Kui me peaksime mõnel aastal veel sinna kanti sattuma ja ilm seda lubab, siis kindlasti läheks uuesti Palmasse. Royal Palace jäi meil ju nägemata.