Thursday, 28 May 2020

AEDNIKU PÄEVIK

See 'aiandus' postitus on mul juba pea viis või rohkem nädalat mustandis istunud. Kuna mitme nädalaga on aga aias juba nii palju muutunud, siis kui ma seda kohe nüüd ära ei postita, siis polegi enam mõtet.

Lugu aga ise on selline, et üle mitme, mitme aasta otsustasin ma taas rohenäpuks hakata ja meile aeda väikese 'aiamaa' luua. Süüdistan selles Covid-19, sest nüüd kui kõik kodus istuvad ja midagi teha ei ole ning puhkusele ei saa ka keegi sõita, siis ongi hea võimalus aias nokitseda. 

Takistuseks küll see, et kuna meil ei olnud siis veel aiandus- ja ehituspoed lahti, siis ei olnud kuskilt ka taimi ja mulda ja muud aiatöödeks vajalike vahendeid hankida. Õnneks pakkusid siiski osad toidupoed nii mulda, kui ka teatud valikus taimi ja seemneid, AGA kuna aednikuteks hakkajaid oli korraga väga palju inimesi, siis kadusid nii taimed, kui ks seemned riiulitelt nagu kuum sai. 

Mul siiski õnnestus osta mõned taimed ja ka suvikõrvitsa (kabatšoki) seemneid ja hiljem need seemned ka kasvama panna.
12 april
Ma tegelikult ei osanud isegi oodata, et suvikõrvitsa taimed juba peaaegu järgmisel päeval peale istutamist peanupu mullast välja pistavad ning järgmise paari päevaga täiesti kobedateks taimedeks sirguvad.

Mõni aeg hiljem (umbes 19 aprill) õnnestus mul poest ka osta kolm tomatitaime, karp prantsuse ube ja kaks karpi hernetaimi. Ma tegelikult tegin asju natuke vales järjekorras. Juskui üleöö oli mu köögist saanud väikest viisi kasvuhoone, aga õues ei olnud mul tegelikult õigeid potte või peenraid kuhu need taimi istutada. Ma isegi ei teadnud kuhu aianurka ma nüüd oma aiakese püsti peaks/saaks lüüa.

Samal ajal aga taimed aina kasvasid ja kasvasid

Paari päevaga kasvasid juba nii pikaks, et ei mahtnud enam köögi tööpinnale ära. 

Lõpuks jõudsin siiski otsusele, et ma tahan aeda ühte taimekasti. Ise tegemisest ei tulnud midagi välja ja need mida internetist oleks saanud osta oleks hirmus kallid olnud. Ma ei tahtnud ühe kastikese eest 100 naela või rohkem maksta ja tegelikult need kastid mis ma leidsin ei olnud päris õigetes mõõtudes või tegumoega, või siis olid taas liiga, liiga kallid.

Lõpuks siiski õnnestus mul leida üks kastide tegija Etsy lehelt, kelle kastid nägid mulle meelepärased välja, hind hea, valmistamine ja kohaletoomine samuti kiire ning oli ka võimalus enda soovitud mõõtudes kast tellida. Üks probleem lahendatud, teine alles ees. Mul võttis mitu päeva aega otsustada kui pikk/lai/sügav kast meile aeda sobiks. Kas võtta kaks või üks? Kuhu nad siis aias panna jne jne. Korra andsin isegi alla ja tahtsin kogu 'maalapi' ideele käega lüüa, aga kuna ilmad olid nii ilusad ja taimed kodus aina kasvasid, siis isegi alla andmine osutus raskeks. 

Kui ma siis lõpuks omadega tellimiseni jõudsin, olin otsustanud tellida enda soovitud mõõtudes kasti, siis tuli välja, et tegijal oli soovijaid nii palju juurde tekkinud, et ta ei võtnud enam eritellimusi vastu ja tegemise/kojutoimetamise aeg oli ka 3-5 päevalt 2 nädala peale lükkunud!!!!
"#_:*–.!!!...Mul polnud mitte kedagi peale enda pikalt viivitamises süüdistada. Tellisin siis lõpuks ÜHE nende pakutud kasti ära ja jäin ootama.

Vahepeal olin sunnitud herned maha istutama. Herned oleksin nagunii lihtsalt mullakotti pannud, nagu ka eelneval aastal (natuke herneid on meil tegelikult peaaaegu igal aastal aias olnud). Tomatid pistsin ka otsapidi suurematesse pottidesse, et nad siis hiljem kasti ümber istutada. Kartsin küll natuke, et võib olla on aprilli keskpaik liiga vara taimede õue panemiseks, aga kuna meil olid siis juba väga, väga soojad ilmad, lootsin paremat. 
Kahjuks ei tulnud hernestest midagi välja. Taimed, mis ostes olid nii ilusad, hakkasid juba nii pikalt seal väikeses karbis oodates toas närbuma ja kui ma lõpuks nad õue istutasin, siis nägid nad välja just nii armetud kui alloleval pildil näha. Mul oli sellest väga kahju, sest meile Gretaga meeletult maitsevad värsked herned. Kuna karantiini tõttu ei saanud ma ka mööda poode uute taimede leidmise lootuses sõita (no tegelikult sain, aga pikkades järjekordades seismine oleks kogu protsessi nii aeganõudvaks venitanud), siis istutasin sinna kotti hoopid Flat Beans (ma ei tea mis need eesti keeles on. Mitte prantsuse oad, vaid sellise pika ja lapiku kaunaga rohelised oad. Imetillukesed oad on küll kauna sees, aga neid süüakse tegelikult koos kaunaga). Oad panin sinna vaid küll nii kauaks kui me kasti ootasime, aga ka oa lehed hakkasid seal kotis üsna varsti koledaks minema. Võimalik ka, et kott oli kohas kus liiga kuum päike peale paistis, aga samas olen ma herneid alati sinna samasse kohta samamoodi pannud. Arvan et põhjus oli siiski ikka ka selles, et meil läks väga varakult väga kuumaks ja taimedel oli raske endid kasvamislainele häälestada :-)
Siit üks pilt sellest ajast, kui me siia majja just kolinud olime. Eelnevatel elanikel oli aia kõige tagumises osa väikene eraldi aiamaa/põllumaa juba olemas, aga kuna see nägi nii armetu välja ja meil oli plaan kuur taha aianurka tõsta, siis kaotasime selle koleduse sealt ära. 

Praegu näeb aga sama osa välja selline 
(sealt kaugelt paistab ka mu uus aiakastike)

Ma küll algul ei teadnud, kas paigutada tellitud kast maja seina vastu, või maja lähedale aia juurde, või aia kõige tagumisse nurka või... Ühes kohas tundus liiga pime, teises taas liiga päikserohke...

Mul oleks hädasti vaja aiadisainerit, aga esiteks ei tasu siia mingit aeda enne disainida kui uus terass olemas on ja teiseks, kui anda aia kujundamine ja läbiviimine mõne spetsialisti kätte, siis see läheks väga palju maksma. Taimedega kokku kindlasti üle 1000 naela... 

Mulle üldse ei meeldi need rohelised puhmad mida sellel pildil näha on.
Need on küll esimesed ilusad kevadlilled mis me aias õitsema hakkavad, vaat et juba veebruaris, aga kord kui nad on ära õitsenud, siis need rohelised lehed jäävad sinna igavikuks vedelema, muutuvad lõpuks koledaks kollaseks ja mul ei jää lõpuks midagi muud üle, kui nad ära lõigata. Jube tüütu! Samad lilled on mul ka peenardes nii maja taga kui ees. 
Sellel pildil on neid hästi näha.

Õnneks saabus me kauaoodatud kastike kohale siiski natuke rutem kui kahe nädalaga. Kastiga jäime väga rahule. Sobib meile aeda hästi, korralikult valmistatud ja ei maksnud hingehinda. Kasti istutasin kolm tomatitaime ja osa ubadest (enam ei mäletagi kas prantuse omad või lapikud või mis sorti). Kui seda pilti praeguse olukorraga võrrelda, siis on edusammud ikka üsna suured. Sellel pildil paistab lugu üsna armetu. 
Pilt tehtud 2. mail.
Olemasoleva oakoti tõstsin ka uude kohta ja plaan oli kogu kupatus uuesti istutada.
Töödeülem Josten valvamas

Vahepeal käisime Petega kohalikust väikesest poekesest mulda juurde ostmas (meie üllatuseks oli seal mulda müügil ja just veel vaid üks kott järgi).
Pete kaevas mulle maha sügava augu kuhu ma ühe koti mulda matsin ja teise koti mulda veel otsa kallasin. Sinna oli plaan osa ube ja suvikõrvitsad istutada.

Paaril päeval olin sunnitud osa päevast oma taimi kõrvetava päikese eest kaitsma. Nüüd, kui taimed juba suured ja elujõulised, nad kaitset enam ei vaja. 

Tomatid näevad täna välja aga juba sellised

Natuke kaugemale istutasin mustsõstrapõõsa. Kui me siia majja kolisime, siis oli seal samas kohas ka üks, või isegi kaks, mustsõstrapõõsast, aga kuna kogu see põõsahunnik oli nii suur ja marju peaaegu üldse ei kandnud (neile ei pääsenud ka ligi ja suurema osa marjadest sõid nagunii linnud ära), siis me kaevasime selle põõsa sealt kohe alguses välja.

Siin on seda vana põõsast näha vasakul nurgas.

5. mai


Maja eest kaevasime ühe vana põõsaniru ja selle rohelise puhmaka välja 

ja istutasime Fuksia põõsa asemele. See küll ei olnud mu esialgne plaan, aga kui ma poes seda põõsast nägin, siis ma tahtsin kindlasti osta. Kodus läks mul muidugi raskeks põõsakesele õige koha leidmisega, sest mul ei ole ju aia jaoks mingit kindlat plaani tehtud, aga lõpuks otsustasin hoopis maja ette kasvama panna. Maja esiaia peenraga ei oska ma ka midagi mõistliku peale hakata, sest sinna peenrasse ei saa midagi suurt istutada ja ka väiksemate lilleda on jama, kuna auto ja peenra vähele jääb väga vähem ruumi kõndimiseks. Kui seal veel mingi põõsas peaks ees olema, siis läheb keeruliseks. Väikestel lilledel oleks aga oht tallatud saada. Praegu mõtlen, et kõige õigem oleks seal juba olemasolev vana põõsas ka välja kaevata ja kogu maalapike hoopis täispikkuses muruga katta.


Roos enne

ja nüüd




Pojeng enne

ja nüüd

Viinamarjad enne

ja nüüd
varsti saab veini

varsti saab ka õunu...ja õunaveini :-)
Tänase seisuga on meil nüüd ka aianduspoed lahti ja ma olen neis juba vähemalt 4 korda käinud...ning sinna hunniku raha jätnud. Aianduspoes on nii raske käia, sest seal tuleb mul alati suur kiusatus peale igasugu lilli ja põõsaid ja taimi osta. Näiteks oleks meil aeda ühte pikka puud vaja. Kask oleks ideaalne, aga kuna meil on plaan see puu panna meie ja naabri aia lähedale kasvama, siis hakkaks kask lehti ajama mitte ainult meie aeda, vaid ka naabrite aeda. Naabritele aga see kohe kindlasti ei meeldiks, sest neil on õues tehismuru ja sinna peale kukkuvad kaselehed ei ole kohe kindlasti midagi sellist, mille üle nad rõõmu tunneks. Seega oleme me sunnitud välja mõtlma mingi teise puu mis lehti ei ajaks, mida oleks võimalik üsna pikana osta ja mis ei maksaks kogu me varandust.

Samuti soovin ma aeda visteeriat, aga taas enne ma seda osta ei saa kui ma nuputan välja, kuhu ta me aeda panna. Ma tahaks seda terassile, aga kuna meil veel uut terassi ei ole, siis pole ka mõtet visteeriat enne osta. Samas ikkagi hirmsasti tahaks, sest kes teab millal me lõpuks endale uut terassi saame lubada.

Ja siis tahan ma veel lumepalli põõsast ja veel mitmeid erinevaid põõsaid ja taimi, aga kõik siia ära ei mahuks ja kui  midagi osta, siis peaks kõik põõsad ja taimed ikka üheaegselt ära ostma ja istutama, sest siis on kõige parem organiseerida mis kuhu läheb või sobib.

Aga aitab küll nüüd sellest 'põllumajandusest' Lähen parem süüa tegema...

Saturday, 23 May 2020

LAPS HAKKAB OSA PÄEVAST 'MULLIS' ELAMA

Inglismaal käib endiselt suur 'võitlus' selle üle kas lasta alates 1.juunist osa algkooli lapsi tagasi kooli või mitte. Juhid ütlevad, et kindlasti peavad lapsed tagasi kooli minema, aga õpetajateühing vaidleb tuliselt vastu. 

Õigemini on otsus siiski juba langetatud, et kaks kõige nooremat aastagruppi (4-5 ja 5-6 aastased) ja algkooli viimase aastagrupi lapsed (10-11 aastsed) lähevad tagasi kooli, aga seda otsust loodetakse siiski ümber lükata.
Vist on ka veel see võimalus, et osa kohalike omavalitsusi saavad ise otsustada kas nad avavad oma koolid lastele või ei ning laste kooli minek ei ole kellegi jaoks kohustuslik. Lihtsalt need lapsed kes kooli ei lähe, jätkavad koduõppega edasi, nagu nad on siiani teinud. 

On kuidas on, aga Greta kool on otsuse vastu võtnud, et nemad järgivad valitsuse juhiseid ja lasevad lapsed tagasi kooli. Meile on kooli poolt juba saadetud väga detailsed ja pikad juhised kuidas uutmoodi kooliskäimine välja hakkab nägema ja kuidas me kõik peame juhiseid ÄÄRMISE täpsusega järgima! Ma pidin neid juhiseid kohe mitu korda lugema ja kindlasti loen veel enne kooli algust mitu korda uuesti, et kõik punktid ikka korralikult täidetud saaks ja nii mina, kui Greta, õigel ajal õiges kohas oleks ning et ka Greta täpselt teaks, mida ta nüüd tohib ja ei tohi koolis teha. 

Kõigepealt saadeti vanematele küsitelu selle kohta, kui paljud vanemad soovivad üldse omi lapsi kooli saata, et saada teada kooli tulevate laste arv. Samas kirjas öeldi kohe ka ära, et uut moodi kooliskäimine hakkab välja nägema täiesti teistsugune kui varem ning seletati lühidalt ka peamised muutused ära. Näiteks:

  • Lapsed jaotatakse eraldi 'mullidesse' (bubbles) kus nad kuni kooli lõpuni püsivad
  • Igal 'mullil' on oma kindel õpetaja ja oma kindel klassiruum kust on kõik mängusajad, raamatud, pehme ja ka üleliigne mööbel eemaldatud. 
  • Üheski 'mullis' ei ole rohkem kui 13 last (see oleneb kui suure klassiruumiga on iga 'mulli' puhul tegu) ja kõik lapsed ei saa olema oma endise õpetaja ja klassikaaslastega ning nende vanas klassis. 
  • Igale 'mulli' juhile/õpetajale antakse edasi nende 'mulli' laste üleminekudokumendid enne, kui juht lastega tööd alustab, et ta teaks täpselt iga lapse vajadusi ja kuidas igat last kõige paremini toetada. Vanematele saadetakse ka eraldi küsitelu, enne tagasi kooli naasmist, kus vanemad saavad teada anda nende laste praegusest seisundist. 
  • Kord kui sa oled andnud nõusoleku oma lapse kooli naasmiseks, siis on nad kohustatud seda tegema kuni kooliaasta lõpuni (ei saa nii, et üks päev käid koolis ja teine päev koduõppel).
  • Koolipäev on lühem kui tavaliselt seoses iga 'mulli' erineva koolipäeva alguse ja lõpu tõttu (et kõik lapsed ei tuleks korraga samal ajal kooli ja ei lahkuks sealt). Tunniajalist lõunapausi enam ei ole, vaid lapsed söövad kaasavõetud või koolipoolt pakutava 'piknik' lõuna oma 'mulli' klassiruumis.
  • Reedeti on lühem koolipäev et kool saaks teha klassiruumides suurpuhastuse (välja arvatud lastele, kes on eraldi grupis ja kelle vanemad on kas meditsiinitöötajad, politseinikud, kullerid, poemüüjad, postitöötajad jne).
  • Õpilased peavad iga päev kandma puhast koolivormi. Lubatud on spordijalanõud, sest nad ei vaheta enam jalanõusid kehalise tunniks või muudeks õuemänguteks. Soovituslik on kooli kaasa võtta koolivormi kampsun ka siis, kui õues on soe, sest kuna koolimajas saavad olema kõik aknad lahti tuulutamise eesmärgil, siis võib koolimajas sees külm hakata.
  • Koolimaja koridoride põrandale on pandud nooled ja märgid näitamaks mis suunas liikuda, hoides 2m pikkuseid vahesid. Kõik lapsed pevad neid märke järgima.
  • Kui lapsed kukuvad või nad pissivad kogemata püksi (pidades silmas siis eelkõige kõige väiksemaid koolilapsi), siis peavad lapsed ise hakkama saama ning oma haavad ise puhastama või riided vahetama. Kui nad sellega ise hakkama ei saa või vajavad põhjalikumat abi, siis võetakse ühendust vanematega. Õpetajatel on küll olemas vastavad Covid-19 kaitseriietused, aga vaid juhuks, kui keegi lastest peaks oksendama. 
  • Kui mõnel lapsel avalduvad Covid-19 sümptomid, siis saadetakse selle lapse 'mull' koju kus kõik peavad 14 päeva karantiinis olema või nii kaua, kui test on tehtud ja tulemused kätte saadud. 

Kooli minek ja koolist tulek:

  • Igal 'mullil' on oma kindel kellaaeg millal kool algab ja lõppeb ning oma kindel koht kust kooli siseneda ja sealt väljuda.
  • Vanemad peavad seisma 2m vahedega, et oma laps üle anda ja pärast koolist kätte saada. Greta vanused võivad ise koju minna, kui nad seda varem teinud juba on.
  • Kui sa jõuad kohale hiljem kui sinu lapse ettenähtud 'mulli' aeg on, siis pead sa ootama nii kaua, kui kõikide teiste 'mullide' lapsed on üle antud.
  • Mitte ühtegi vanemat ei lubata kooli territooriumile
  • Peale lapse üle andmist/vastu võtmist pead sa kohe lahkuma ja ei tohi kooliväravate või kooli ette jutustama jääda.
  • Sama süsteem kehtib mis tahes ilmaga.

Vahetunnid ja lõunapaus:

  • Lapsed peavad ka õues säilitama ettenähtud distansi teineteisest.
  • Õuesolemisaeg on jagatud nii, et ükski grupp ei kohtu omavahel.
  • Igale 'mullile' on määratud üks kindel mängukoht/söögikoht mida nad alati kasutavad ja kus sees alati püsivad säilitades endiselt ka ettenähtud vahesid teineteisest.
Klassis:
  • Igale 'mullile' on määratud oma kindel WC kasutamise aeg ja peale iga 'mulli' WC kasutamist puhastatakse see korralikult puhtaks, et vähendada pisikute levimist ja laste omavahel segunemist.
  • Kui kellegil on vajadus kasutada WC väljaspool seda aega, siis saab ta teha seda koos abistajaga kes jälgib, et laps säilitaks ettenähtud reegleid. Kui samal ajal peaks WC kasutama mõni teine 'mull' või laps, siis peab ta ootama nii kaua, kui WC on uuesti vaba.
  • Iga laps istub klassis neile ettenähtud kohal 2m vahedega (ka 4 aastased).
  • Iga laps peab iga päev kooli kaasa tooma oma nimega joogipudeli. Kooli veeautomaadid on kinni pandud.
  • Iga laps peab kooli kaasa võtma esimesel päeval kas väikese võileivakilekoti või kergesti puhastatava pinnaga pinali kus on sees nimesiltidega pliiatsid, joonlaud, liimipulk, kinnine teritaja jne. Ühelgi teisel lapsel ei ole lubatud neid kasutada. Need asjad püsivad koolis, koju neid ei võeta. Kõike neid asju puhastatakse iga päev ja need püsivad alati iga lapsele ettenähtud laual. Kui lapsel ei ole võimalik neid asju kooli tuua, siis saab ta kogu kupatuse kooli poolt.
  • Iga laps peab kooli tooma nimelise pabertaskurätikute karbi (mis jääb kooli iga lapse lauale) ja neile õpetatakse kuidas nad korrekselt köhima ja aevastama peavad.
  • Neil on lubatud kooli kaasa võtta ka nimeline kätepuhastus vahend (mis jääb kooli), aga võimalikult väikse alkoholi sisaldusega.
  • Kõik laste kapid ja nagid ei ole kasutusel. Kõik lapsele kuuluvad asjad peavad püsima lapse enda õppimispiirkonnas. Sama kehtib ka jopede kohta.
  • Mitte midagi muud ei ole lubatud kooli kaasa tuua. Lubatud ei ole ka ehted ja käekellad.
  • Esimesel päeval võivad nad oma asjad kooli tuua kilekotiga. Koolikotte ei ole vaja.
  • Paljudes tundides peavad nad tegema iseseisvat tööd, sest 'mulli' juhil ei ole võimalik õpilase kõrvale istuda ja neile vajaminevat abi anda. Juhendamine saab toimuda vaid 2m kauguselt.
Puhastamine/hügeen
  • Igal päeval ja päeva jooksul toimuvad lastel vastavad tunnid kus neile räägitakse kuidas püsida tervetena, kuidas pesta käsi ja hoida distantsi.
  • Tööpindu puhastatakse ja prügikaste tühendatakse kogu päeva jooksul
  • Iga klassiruum puhastatakse põhjalikult ära enne ja pärast igat 'bubble' tundi. 

Täna saadeti meile omakorda neli erinevat juhist. 
Greta 'mullis' saab olema 8 last (4 tüdrukut ja 4 poissi) ja juhtus nii, et nende 'mull' saab olema Greta endises klassis. Gretal õnnestus ka oma parima sõbrannaga samasse 'mulli' saada, mille üle ta loomulikult on kohutavalt õnnelik. Tal on õnnestunud oma sõbrannaga kõik need 7 aastat samas klassi olla (vähestel on see õnnestunud, kui üldse kellegil) ja neil oleks nii kurb meel olnud kui nad nüüd kooli lõpus oleks eraldatud olnud. Sügisest lähevad nad ju juba erinevatesse koolidesse ja kes teab kuidas või kui kaua nende sõprus peale seda kestma jääb.

1.juuni asemel lähevab Greta vanusegrupp aga kooli alles 15. juunil (1.juunil alustavad kõige nooremad) ehk siis peale nädalast koolivaheaega peab ta ikka veel kaks nädalat koduõppega jätkama :(. 

Kui ta aga kooli läheb, siis kestab ta koolipäev 9.45-15.00 ja reedeti 9.45-12.45.

Meile saadeti omakorda eraldi dokument, kus olid kõik tähtsad punktid uuesti välja toodud ja kus meile öeldi, et see on meie kohustus lastele need reeglid neile eakohaselt selgeks teha. Ma ei hakka seda teksti uuesti eraldi ära tõlkima, sest see kattub suuresti juba sellega, mida ma siia kirjutanud olen. Osa sellest dokumendist nägi välja selline:
Sama tekst oli ka lastele rohkem arusaadavamal kujul kirjutatud.


Meile öeldi ka, et sellised on meie kooli reeglid ja 'action plan' ja see ei pruugi sarnaneda 1:1 teiste koolide plaanidega. Iga kool on sunnitud neid plaane tegema vastavalt nende võimalustele ja kooli tulevate laste numbreid arvesse võttes.

Ehk siis Greta kooli minekuni on nüüd jäänud umbes 3 nädalat. Selle ajaga võib veel palju juhtuda, aga loodetavasti toob see aega endaga kaasa mõnede piirangute omakordse leevendamise. Kui võtta, et me olime Itaaliast ja Hispaaniast 2 nädalat oma sündmustega taga pool ja nendes maades saavad inimesed juba palju vabamalt ringi käia, sõpradega kohtuda, vähem tähtsates poodides käia ning restoranides ja kohvikutes süüa, siis oleks loogiline, et ka Inglismaa lõpuks sinnamaani omadega jõuab. Tore oleks kui raamatukokku ka varsti saaks, sest mul ei ole Gretale varsti enam midagi lugeda anda ja ma ei taha eriti palju uusi raamatuid juurde ka tellida. Ta on selle karantiiniga juba 14 raamatut läbi jõudnud lugeda.

Kuna mul ei ole siia ühtegi kooli pilti 'illustratsiooniks' panna, siis panen hoopis ühe Greta kunstitunni töö. Nimelt oli neil selle nädala teemaks Frida Kahlo ja neil paluti Kahlo stiilis autoportree joonistada. Greta tegi sellise pildi


Varsti kirjutan ka teiseastmekoolist lähemalt, sest kas sealt on meile juba paar kirja saadetud.


Friday, 22 May 2020

HOMMIKUNE TERVITUS

Veel üks väikene postitus täna. 
Ma mainisin ühes eelmises postituses, et Greta õpetaja ütleb lastele igal hommikul eri keeles 'tere'. 

Täna hommikul tegi ta seda eesti keeles :-)




PAAR KÜLASKÄIKU JA MUUD JUTTU

Eelmisel pühapäeval käisime korraks Pete vanematel külas. Õigemini me plaanisime korraks minna, aga kui me lahkudes kella vaatasime, siis tuli välja, et olime seal üle 2 tunni olnud. Me ei olnud neid näost näkku mitu nädalat näinud, sest kuna Pete noorem õde elab kohe nende kõrval tänavas ja Pete-i vend käib oma naisega samuti seal korra nädalas (sest vennanaise vanemad elavad samuti samas piirkonnas), siis nende eest hoolitseti juba piisavalt ja meil ei olnud vajadust eraldi kohale sõita. Nüüd aga leevendati natuke piiranguid ja meil oli soov ikka Pete vanemaid ka näost näkku näha. 

Kohtumine toimus nii, et nemad istusid oma verandal... 

ja meie veranda ees õues

Pete ema aed nägi nii ilus välja. Tal küll ei ole enam jaksu aia eest korralikult hoolitseda, aga õnneks on aed ka selline, et ei vajagi otseselt palju hoolitsemist. Pete vend ja vennanaine on iga kord seal käies ka natuke aiatöid teinud, sest Pete vennanaine on ametilt aednik ja seega teab täpselt mida kus teha.






Väga imelik oli küll ilma kallistamiseta ja musitamiseta lahkuda, aga parem siis juba nii, kui mitte üldse näha. 

Gretal on ka õnnestunud lõpuks oma sõbrannat näha ja lausa kahel korral. Esimesel korral läksime parki kus lapsed üle pika aja taas koos mängida said.
Eile aga läksime aga sama sõbranna juurde koju. Meie, emad, istusime taas õues ilusti 2m vahega ja tüdrukud said samuti üllatavalt hästi distantsi hoidmisega hakkama. Poisid, 9-aastased kaksikud, nii osavad ei olnud ja vahel unustasid ning tulid mulle üsna lähedale, aga eks seda olegi raske väikestel pidevalt meeles pidada. Tüdrukud olid üliõnnelikud, et üksteist taas näha said ja kui hästi läheb, siis pääsevad nad 1. juunist tagasi kooli.

Aga sel nädalalõpul on meil taas pühad, mis tähendab seda, et esmaspäev on vaba päev ja ees ootamas pikk nädalalõpp. Meile lubatakse järgmiseks nädalaks taas selliseid 25-26 kraadiseid ilmasid, kuigi täna on vahelduseks mõnusalt vaid 21 kraadi. Eilne 27-28 kraadine ilm oli minu jaoks juba natuke liiga palju, kuigi õues oli mõnus tuuleke. 

Täna saab järjekordne kooliveerand läbi ja algab nädalane koolivaheaeg. Vanade plaanide järgi lendaks me pühapäeval Mallorcale. Uute plaanide järgi olen ma juba sama pruun, kui tavaliselt Mallorcalt tagasi tulles ja ma ära jäänud reisi pärast eriti ei põe. Pete-st on mul aga küll väga kahju, et tema oma puhkusest ilma jääb, kuigi nüüd jääb meil puhkusel olles mitte teenitud raha alles. 

Igapidi masendav olukord :-( Ma ei ole sellest koroona jamast veel midagi positiivset leidnud.