Monday, 22 May 2017

LAHTISTE USTE PÄEV

Eile oli meil järjekordne äge päev. Lahkusime kodust kuskil 12 ajal päeval ja tulime tagasi kell 7 õhtul. Sellest kus käisime ja mida tegime kirjutan eraldi. Ehk siis olime kokku seitse tundi kodust ära...ja kujutage ette, kogu selle aja jooksul oli meie kodu välisuks lahti. Ei, ei, mitte lukust lahti, VAID PÄRANI lahti!!!

Tegelikult me ei tea, kas uks oli pärani kõik need seitse tundi või vaid mõned tunnid sellest ajast, aga igal juhul kui me koju jõudsime, tervitas meid juba kaugelt lahtine välisuks. 

Õnneks, ma ütlen veel kord õnneks, ei olnud keegi meile sissemurdnud, ega ka midagi majast lahtise ukse kaudu ära viinud. 
Ukse lahti jätjaks oli üks väikene tüdruk, kes hommikul majast viimasena lahkus ja kes järelikult ei tõmmanud ust enda järgi korralikult kinni. Ma ei hakka nimesid nimetama ;)

Mul pärast jalad ja käed värisesid veel üsna pikalt, kuigi ega meil siin kodus ei olegi eriti midagi hinnalist varastada, peale kahe teleka, 4 arvuti ja robottolmuimeja. Samas minu auto oli tänaval maja ees ja nii minu auto-, kui koduvõtmed, kohe ukse kõrval aknalaual. Et siis vaid tule ja võta. 

Järgmisel nädalalõpul läheme taas seiklema, aga sel korral paneme kindlasti kõik uksed ja aknad korralikult kinni. 

Saturday, 20 May 2017

LINNAST VÄLJA METSA

Eelmisel pühapäeval viisime sugulased linnast välja metsa. Nad olid kolm päeva järjest Londonis ringi rallitanud ja erinevate vaatamisväärtustega tutvunud, nii et nende viimaseks siinoleku päevaks sobis väga hästi natuke rahulikum päev. 

Sihtkohaks valisime Scotney Castle, sest meie arvates oli just sellel kohal meie külaliste jaoks kõige rohkem ilusaid elamusi pakkuda. Me ise oleme seal mitmel korral käinud (postitused nendest kordadest SIIN ja SIIN)

Mulle millegipärast meeldivan sellised 'rohelised' mootoritee fotod


Natuke rohkem kui tunnike sõitu ja juba olimegi kohal

Ilm oli väga ilus. Kui me algul autost välja astusime, siis toppisime kohe kampsunid ja jakid selga, sest puhus natuke jahe tuul, aga tegelikult oleksime võinud vabalt oma üleriided autosse jätta. Iga sammuga edasi jäi ka tuul vaiksemaks ja nii need jakid ja joped üsna pea Pete ranitsasse rändasidki.









Üks ära eksinud punane puu


Majja (lossi) sisenedes pisteti Gretale kohe tööleht kätte (tegelikult enne ikka küsiti kas ta seda soovib). See nägi õnneks natuke teistmoodi välja kui viimastel kordadel ja ma nüüd ei teagi, kas sellepärast, et organisatsioon uuendab neid lastele mõeldud töölehti teatud aja tagant või siis sai Greta eelmine kord väiksematele lastele mõeldud töölehe (sest ta oligi ju siis alles väike).


Majas see ma pilte eriti ei teinud, sest pole ju mõtet neid siia blogisse topelt postitama hakata. 

Huvitav oli see, et kaks aastat tagasi käisime me seal peaaegu täpselt samal ajal, aga siis olid veel kõik põõsad ja puud õites. Sel aastal algas kevad palju varem ja praeguseks on juba kõik puud ja põõsad ära õitsenud ning vaatepilt ei ole enam pooltki nii ilus kui näiteks kolm nädalat või kuu aega tagasi. 
14. mai 2017
10.mai 2015


See pilt näeb üldse väga sügisene välja, aga seda pigem tänu instagram-i filtritele :)


Jälle nagu sügis aga sel korral ilma igasugu filtrita









Sellelt pildilt on näha mida ma paar nädalat tagasi oma juustega tegi. SUUR VIGA! Idee oli lihtsalt lasta juukseid mõnevõrra lühemaks lõigata, sest olid teised juba liiga pikaks kasvanud. Juuksuris olles aga unustasin ära, et juuksed ju kuivavad lühemaks. Ega ma seal lõikuse ajal hästi selja taha ei näinud ju ka ja seda mida ma eest nägin tundus igati OK pikkusega. Isegi innustasin juuksurit veelgi rohkem alt ära kärpima. Pärast muidugi oli nutt kurgus, aga mis seal ikka enam teha. Vähemalt tean nüüd edaspidi sellist pikkust igati vältida, sest nii lühikesed juuksed mulle kohe kindlasti ei sobi. 

Tänaseks olen juba enam vähem ära harjunud ja peeglist möödudes oma peegelpilti nähes enam ehmatusest karjuma ei hakka, aga kole on ikka. 
Greta tehtud pilt








Piibelehe puu
Vahepeal andsin ma oma mobiili Gretale, et ta saaks minust paar loomuliku pilti teha (Pete-le ei meeldi pildistada ja alati hakkab ohkima, et tema ei oska, kui ma palun tal mind pildistada). Ma avastasin aga, et Greta on meil väga hea fotograaf ja järgmisel korral pöördungi kohe oma pildistamise palvega tema poole.

Kui ma siis pärast hakkasin neid Greta poolt tehtud pilte üle vaatama siis ma muidugi leidsin sealt igasugu huvitavaid kaadreid. Loomulikult enamuste piltide objektideks olid siis kellegi kas kassid või koerad, aga õnneks ikka ka paar päris ilusat ja asjaliku võtet. 
Siit siis lõpetuseks mõned Greta tehtud pildid