Sunday, 24 March 2019

TERVISEÕPETUSE TUND


 Paar päeva tagasi saime koolist sellise kirja:
(ma eeldan, et ma ikka tohin neid kooli kirju siia postitada?!)

Kiri ei tulnud meile üllatusena, sest juba aasta algul toimunud lastevanemate infokoosolekul räägiti meile kõigile, et sel kooliaastal tuleb neile mingil ajal kooli üks medõde, kes lastele tervisetunni/seksuaalhariduse raames räägib puberteedist ja kõigist sinna juurde kuuluvast (koos klassiõpetajaga)

3.klassi (Y5) lastele räägitakse puberteedist ning puberteediga kaasnevatest kehalistest ja emotsionaalsetest muutustest. Tüdrukutele räägitakse eraldi ka lühidalt kuidas toime tulla menstruatsiooniga. Kogu tunni plaan ja materjalid on eakohased ning nendel vanematel, kellel on soovi ja huvi, on võimalus nende materjalidega ka eelnevalt tutvuda. 

4.klassi (Y6, ehk siis algkooli viimane klass) lastele aga räägitakse seksist ja suhtest, vahekorrast,viljastumisest ja sellest kuidas beebid sünnivad.

Kuna see tund ei ole kohustuslik, siis on nendel vanematel kes ei soovi et nende laps/ed sellest tunnist osa võtab, õigus paluda laps tunnist eemaldada. Kool siiski soovitab kõigil lastel osa võtta.

Meie poolt väga teretulnud tund ja meie arvates, lapsi arvesse võttes, ka just sobivas vanuses. Ma läheks hea meelega tunni materjaliga eelnevalt tutvuma ja seda lastele nädatavat filmikest kooli vaatama, aga mul on kahjuks sel ajal just üks teine koosolek. Samas ma usaldan kooli 100% ja kuna me oleme teemast Gretale nagunii juba mõni aeg tagasi rääkinud, siis ei ole ei meil, ega ka Gretal selle teemaga seoses mingit paanikat või saladusi. 

Kuna ma hetkel juba olen tervise teema juures, siis Greta rääkis mulle üks päev, et neil oli koolis olnud esmaabitund. Ta näitas mulle täpselt kuidas kas vigastatud või minestanud inimese peab maha lamama panema (mis asendisse inimese jalad ja käed panna ja kuidas siis ta küljeli pöörata) ning seletas ka juurde miks seda peab tegema. Ütles, et nad olid koolis klassikaaslastega seda ka praktiseerinud. Taas nii teretulnud, et kool lapsi juba nii noores eas sel teemal harib.


Saturday, 23 March 2019

EMADEPÄEV

Meil tähistatakse siin 31.märtsil emadepäeva. Greta tegi kunstiringis mulle emadepäeva kaardi ja kuna lapsed võisid selle juba eelmisel nädalal koju võtta, siis Greta küsis mu käest, et äkki tahan selle kohe kätte saada. Kuna me kodus ei pühitse otseselt emadepäeva (kuna mul endal on täiesti suva sellest päevast), siis loomulikult tahtsin kaardi kohe näha.


Mul teeb see alati südame soojaks kui Greta koolis tehtud kaartidesse eesti keeles kirjutab. Vigaselt küll, aga minu jaoks teevad need vead just kogu asja veelgi armsamaks. 

Thursday, 21 March 2019

SÜNNIPÄEVAPEOD

Mõned pildid nädalalõpu pidustustest

Greta oma sõbrannasid peole ootamas


Sel korral pidasime Greta sünnipäevapeo kodus. Mul ei olnud veebruaris veel ühtegi ideed mida ta peoga teha, kuigi sel ajal oleks pidanud ma juba kutseid laiali saatma. Greta soovis algul 'paintball' pidu, aga see oli natuke liiga kallis ja kuna see oleks õues toimunud, siis vihmase ilma korral oleks asi ka natuke liiga märjaks kujunenud. 

Juhtus aga nii, et Pete leidis täiesti juhuslikult internetist 'Print it' peo korraldajad. Gretale meeldis peo teema, meile hind ning neil juhtus ka vaba auk olevat just sel päeval kui me pidu pidada tahtsime. Nii saigi paari minutiga kogu me peo probleem lahendatud. 

Lastele anti kätte iPad minid mille abiga nad siis hakkasid pilte tegema ja erinevaid mosaiike koostama (kasutades erinevaid ikoone ja tekste ja raame jne). Kuna siin riigis ei ole enamustel 9-10 aastastel lastel veel omi mobiile, siis otseloomulikult oli peo  teema kümnesse. Kõik asusid kohe õhinaga tööle.



Kui kõik olid oma esimese mosaiigi valmis saanud, siis trükiti see T-särgile (iga lapse oma eraldi särgile). Nii huvitav oli näha kuidas iga tüdruku mosaiik oli just selle tüdruku 'nägu'/stiili. Kuna ma tundsin peaaegu kõiki neid tüdrukuid nagunii juba aastaid (üks tüdrukutest, keda ma hästi ei tundnud, oli aasta vanemast klassist ja üks tüdruk aasta nooremast klassist Greta koolist), siis mulle muidugi ei tulnud see üllatuseks, aga sellegi poolest oli huvitav seda nii selgelt pealt tunnistada. 
Pärast tegid tüdrukud veel ühe fotomosaiigi ja see trükiti siis kotile

Sel korral olin ma nii julge, et tegin sünnipäevakoogi ise, õigemine tegin ma neid kooke lõpuks kokku koguni kolm (üks oli proovikook). Gretal ei olegi kunagi varem olnud päris oma sünnipäevakooki (sellist mida ta ka ise teistega koos süüa oleks saanud)

Sel aastal aga palusin ma ühel meie heal tuttaval tädikesel Gretale sünnipäevaks (õigeks päevaks) ühe munata koogi teha. Ta küpsetas ühe sellise koogi kord kui me tal külas käisime ja Gretale see kook hullult maitses. Tädike oli lahkelt nõus ja Greta jäi oma koogiga väga, väga rahule. Minu töö oli vaid kook ise ära kaunistada, aga selle vastu polnud mul midagi.

Hiljem küsisin tädilt retsepti ja tegi ülejäänud kolm kooki juba ise. Ma küll ise neid maitsta ei saanud, aga välja nägid need koogid igal juhul nii mahlased ja isuäratavad ning lõhnasid ka peadpööritavalt hästi.








Party Bag-iks sai iga laps veel väikese ükssarve pinali/kotikese mis oli täis erinevaid väikeseid kommikesi/sokolaade.



Kui tüdrukute pidu sai läbi, siis hakkasin ma kolmandat kooki küpsetama. Järgmisel päeval tulid meie juurde pidutsema sugulased.






Mõnikord on täiskasvanud hullemad kui lapsed 
(kuigi pilt on pooleldi lavastatud)

Wednesday, 20 March 2019

VÄIKE KOOLIPOSTITUS

Gretal oli novembris koolis arenguvestlus ja ma juba sellest ajast saati proovin siin ühte koolipostitust kirjutada. Materjali, millest kirjutada on väga palju, aga puudu jääb pidevalt kas ajast või blogimise tujust. Olen mitu päeva hoogu võtnud, et lõpuks kirjutama hakata, aga enne veel kui tegudeni sain jõudime koolis juba järgmisel arenguvestlusel ära käia. 

See kooliaasta on endaga väga palju muudatusi kaasa toonud. Esiteks on koolil nüüd uus direktor ja ka uus õppealajuhataja. Nii laste kui ka lastevanemate suureks kurvastuseks lahkus koolist ka kõigi poolt armastatud ja väga andekas muusikaõpetaja :-(

Sellele lisaks sai iga klass koolis endale ka uue klassiõpetaja (sest Inglismaal vahetuvad õpetajad ja klassiruumid igal aastal) ning Greta aastagrupi laste klassid löödi taas segamini. Nii et uuele kooli juhtkonnale ja muusikaõpetajale lisaks alustas Greta uut kooliaastat ka uues klassis uue õpetaja ning uute kooliõdede/vendadega. 
Või noh mis nüüd nii uutega, sest vanast klassist jääb ikka alati ka nii umbes 3 tüdrukut ja 3 poissi kokku ning paljud uued lapsed on tegelikult lapsed kellega Greta on ka varem samas klassi käinud, ehk siis selliseid päris-päris uusi lapsi on ta klassis tegelikult vaid käputäis. 

Ma ei tea kuidas teiste vanematega lood olid/on, aga minule tekitasid need lahkumised ja uute inimeste asemele tulemised küll üsna palju kurba meelt ja igatsust vana järgi, vaatamata sellele, et mina ju tegelikult pole see kes koolis käib ja nende muutustega igapäevaselt otseselt kokku puutub. Alles nüüd, 6 kuud hiljem, hakkan ma lõpuks enam-vähem ära harjuma ja uute vooludega leppima. Eks kuue kuuga ole juba näha ka, kui palju uut ja huvitavat ning positiivset need muutused endaga on jõudnud kaasa tuua ja noh ma olengi oma loomult juba selline, kel võtab natuke rohkem aega uute asjadega harjumine.

Uus direktor alustas muudatustega kohe esimesel koolipäeval. Nimelt saatis ta juba enne kui kool alanud oli kõigile emaili, kus rõhutas täpseid koolivormi nõudeid. Koolis käivad küll kõik lapsed erandlikult koolivormiga, aga ka mina olin viimasel aastal üsna tihti näinud lapsi kandmas botaseid või talvel kõrgema säärega talvesaapaid, kuigi sellised jalatsid ei kuulu koolivormi juurde.

Samuti keelas direktor ära lakitud küüned, lahtised pikad juuksed ning suured tutid tüdrukute juustes (siin olid vahepeal moes sellised üsnagi massiivsed juuksetutid-natuke nagu vanasti vene ajal kanti). Tegelikult olid need koolivormi reeglid ju vanad reeglid, mida kõik juba nagunii teadsid, aga kuna eelmine direktor ei nõudnud neid nii kõvahäälselt, siis nii mõnigi hakkas reegleid eirama.

Allergiatega lapsed peavad  nüüd koolis iga päev rohelist käe'paela' kandma. Hommikul kooli jõudes panevad selle endale käe ümber ja päeva lõpus võtavad ära ning jätavad kooli. Kui mõnes klassis on selliseid lapsi, kellel on mingid tõsisemad tervisehädad, siis selle klassi õpetajal on kaelas nende laste andmekaardid koos pildi ja diagnoosiga, et juhul kui midagi peaks juhtuma, siis õpetaja tead täpselt ja kiiresti millega tegu ning kuidas käituda. 

Kooli kõige pisematele joonistati hoovi maha nende endi väikene liiklustee ja spordirajad. Ma ei tea, kas see just otseselt oli seotud uue direktori tulekuga või oli juba varem plaani võetud ja lihtsalt nüüd teostati, aga väikesed (ja ka suuremad) on igal juhul väga rahul.




Kanadele lisaks on koolil nüüd ka kaks merisiga. Jaanuaris saime kirja kus meile anti teada uute 'pereliikmete' tulekust ning paluti allkirjaga kinnitada, et me anname loa oma lapsel/lastel merisigade eest hoolitseda.
Kirjas toodi välja ka positiivsed põhjused miks merisigade pidamine koolile kasulik on.
Nagu näiteks:

  • Koduloomade pidamine aitab lastel arendada sotsiaalseid oskuseid, sotsiaalset vastutust ning aitab tõsta laste enesehinnangut.
  • Koduloomi saab kasutada keeruliste ja tundlike probleemide arutamisel.
  • Regulaarne kontakt loomadega aitab õpilastel paremini keskenduda ja vastutust võtma ning muudab neid rahulikumaks. 
  • Koduloomad saavad olla abiks õpilaste kaasamisel õppetöösse ning olla aluseks erinevateks projektideks, näiteks matemaatika projektis kus on vaja välja arvutada loomapidamisega seotud kulud.
Loomapidamise juures õpetatakse lastele ka kuidas on õige loomi käsitleda ning nende eest hoolitseda, sest lapsed ongi ju need, kes nende väikeste 'pereliikmete' eest nüüd hoolitsema hakkavad. 








Kõige nooremate laste klassis on just koorumas väikesed tibud, nagu igal kevadel



Tegelikult kaasnes uue direktoriga ka üks uuendus, mis mulle üldse ei meeldi (ja nii mõnelegi õpetajale ja lapsevanemale keda ma tunnen). Nimelt andis direktor teada, et kuna ta propageerib tervisliku toitumist, siis palus ta sünnipäevalastel oma sünnipäeval kooli enam mitte komme tuua, vaid sünnipäevalaps võib koolile sel päeval mõne raamatu annetada. Olgu öeldud, et need kommid mida tavaliselt sünnipäevalapsed oma klassikaaslastele koju minnes jaganud on, on nii väikesed olnud, et sellest ei tohiks küll mingit probleemi olla.

Mis muidugi selle juures tore on, on see, et sama reeglit hakatakse ka enam-vähem reedeste 'cake sale'-de juures kasutama, et müügil oleks vähem magusat ja rohkem tervisliku kraami. Selle jaoks on peetud läbirääkimisi küla kohaliku väikese toidupoega, kes lubas lahkelt koolile müügiks annetada puuvilju, mis järgmisel päeval enam müügikõlblikud ei ole (see ei tähenda et nendel puu-või juurviljadel midagi otseselt viga oleks). Ma ise ei ole veel puuvilju müügil näinud, aga kui aus olla, siis ega ma pole ka vaadanud. Ma väga harva ostan nendelt koogimüükidelt midagi, sest Greta ju muna ei saa süüa ja enamus kraami seal sisaldab muna. 

Öeldes seda, SIIS samas on uus direktor mingi suure teema teinud meil siin ühtede tuntud küpsistega. Neid küpsiseid kasutab ta nüüd laste motiveerimiseks ja premeerimiseks. Kooli väärtuste plakatid, mis kaunistavad kooli nii seest kui ka väljast, on isegi nende küpsistega illustreeritud!!!

Mina ei tea, minu meelest on see igast otsast nii vale, et sünnipäeval ei tohi komme tuua ja juskui fookus peaks olema tervislikul toitumisel, aga siis direktor ise paneb igale poole kooli küpsiste pildid välja ja jagab tublidele õpilastele premeeriaks küpsiseid!?!? Mulle meeldiks palju rohkem kui küpsiste asemel oleks väljas brokoli ja paprika, või mis iganes puu-või juurvilja pildid, kui need kollased küpsised.

Sedasi paneb ta ju veel rohkem rõhku just magusale ja muudab magusa millegiks ihaldavaks. Palju parem oleks kui kogu magus täielikult koolielust välja oleks poogitud ja õpilaste motiveerimiseks mingi teine meetod välja oleks mõeldud.

Ühtepidi saan ma sellest aru, et magus tõesti motiveerib lapsi ja ma kujutan ette, et koolis kus direktor enne töötas (piirkonnas kus väiksemate sissetulekute ja haridusega pered elasid), töötas see meetod ülihästi, aga samas peaks ju just sellises piirkonnas elavatele lastele veel eriti tervisliku elustiili peale suruma ja neid sel alal harima ning küpsised üldse pildist välja võtma ja millegi tervislikuma asendama. 
Nii et minu arvates on see meetod igatpidi väga vale, aga mis teha. 

Greta muidugi ei kurda, sest alles hiljuti valiti just tema ühe teise poisiga välja tema klassist kui kaks 'alati' last. Ehk siis last, kes alati 100% koolitöösse pühenduvad ja alati oma õppesihtmärke sihikindlalt täidavad ning kooliellu panustavad.
Greta muidugi ei uskunud oma kõrvu, kui õpetaja tema nime välja ütles ja ta direktori juurde kuldsele teejoomingule saatis (Golden Tea). 
Greta aastagrupi lapsed, ehk siis igast klassist kaks last
Õpetaja rääkis meile arenguvestlusel, et kui Greta ja see teine poiss pärast klassi tagasi tulid, siis oli kohe tugevalt tunda kommide ja popcorni lõhna ning see olevat teistele lastele üsna suureks piinaks osutunud ;-). 

Greta jaoks oli see tunnustus muidugi elu parim päev (tal on kombeks iga toreda asja peale sedasi öelda :). Talle oleks ka ainuüksi tunnustusest juba piisanud, aga noh kogu see pidu ja maiustused sinna otsa oli tema jaoks nagu kirss tordil. 

PS. Kommi saatsin ma Greta sünnipäeval siiski kooli (nagu on ka nii mõnigi teine vanem teinud). Küsisin eelnevalt õpetaja käest, et kas see on OK. Õpetaja ütles, et kõrgemalt on jah soovitatud et ei toodaks, aga kui ma toon, siis tema jagab lahkelt laiali...ja kellegil pole vaja teada, et ta seda ütles, või et me üldse sel teemal rääkisime ;-) 
Neli raamatut annetasime ka, nii et peaks igati tasakaalus olema.

Mõni aeg hiljem sai ta ka 'Star of the week' aukirja (kõik lapsed saavad kord aastas sellise tunnustuse).
 Siiani on kõik õpetajad iga aasta enam-vähem sama asja öelnud, et see on absoluutne rõõm õpetada Gretat ning et ta on suurepärane klassi liige. Et ta annab endast alati 100% ja teeb kõvasti tööd et saavutada oma edu kriteeriumid ning parandab tulemusi igas aines. 

Märtsi esimesel neljapäeval tähistatakse Inglismaal alati ülemaailmset raamatupäeva, millest siis ka loomulikult kõik koolid osa võtavad. Olen sellest päevast korduvalt ka oma blogis juba kirjutanud. 
Sel aastal olid kõik õpetajad riietanud ennast kui rasvakriidid. See mees kes paremal pildil Wally (eesti keeles on see raamat vist 'Kus on Volli') kostüümis on, ei ole õpetaja vaid ühe lapse tugiisik. Roosas kostüümis olev naine aga Greta õpetaja.
Kostüümide idee saadi raamatust, mis ka eesti keelde on tõlgitud ning Greta ütles, et õpetajad olid ka väikese etteaste selle raamatu põhjal lastele teinud.

Kooli uus direktor

Greta klass raamatupäeval

Ja nüüd niisama suvalisi pilte mis ma kooli veebilehelt võtnud olen või ise koolis olles pildistanud.


5-6  aastased lapsed tähistasid veebruaris Uus-Meremaa päeva
7-8 aastastel oli õppeplaanis Vana-Egiptus, nii nagu Gretalgi selles vanuses, ja nemad õppisid mumifitseerimist sellise nuku abil 

ja käisid muuseumis muumiaid vaatamas

Käsitöögrupi lapsed õmblevad vanadest koolivormiriietest poekotte. Need kotid (ja veel igasugu muu kraam mida lapsed terve kooliaasta jooksulvalmistavad) pannakse müüki kooli suvelaadal. Taaskasutus ja koolile raha teenimine ühes.
Greta vanustel oli mingi aeg tagasi teaduse ja tantsu workshop, kus nad õppisid teadust läbi tantsu. See mida Greta meile pärast rääkis tundus väga ägedana. Kahjuks ma enam ei mäleta mida täpselt nad seal kõike tegid ja seega ei saa siin teiega jagada, aga võite ise ette kujutada kuidas näiteks molekulide liikumist või magneti tööd läbi tantus saab näidata.

Ühel assambleel räägiti õpilastele väärtustest ja sellest kuidas sõnad võivad haiget teha. Inglise keeles on ütlus 'Sticks and stones can break your bones, but words can never hurt you', (ehk siis pulgad ja kivid võivad murda su luid, aga sõnad ei saa sulle kunagi haiget teha). Ütluse mõte on see, et sõnadega ei saa inimestele füüsilist valu teha ning tihti kui keegi sulle midagi inetut ütleb, siis öeldaksegi talle lihtsalt vastu, et sõnadega ei saa sa mulle haiget teha, ehk siis halbu ütlemisi on õigem ignoreerida.

Lastele aga seletati koolis läbi huvitavate näidete, et sõnadel on siiski võimas jõud ja et ka sõnad võivad väga haiget teha...tihti isegi veel pärast seda, kui haigetegija juhtubki vabandama. 

Lapsed proovisid hambapastatuubist välja tulnud hambapastat tagasi tuubi sisse panna, õunaplekiga õuna tagasi plekita õunaks muuta, kortsus paberit sirgeks siluda, aga edutult...ja sama sõnadega, kord kui sa need oled välja öelnud ja nendega kellegile haiget teinud, siis ei ole enam võimalik neid sõnu täielikult tagasi võtta ka siis, kui sa vabandad.

Minu arvates äärmiselt õpetlik ja ilus lähenemine.

Ja siit mõned pildid laste kunstitöödest mis kooli peale välja on pandud




Greta luuletus, mis seinale ülesse pandi (ühel pool mustandina ja teisel pool valmis kujul)

Kui vanemad lapsed kirjutasid kirjandeid ja luuletusi teemal 'The Tin Forest', siis nooremad lapsed käsitlesid sama teemat läbi joonistuste. The Tin Forest on raamat ühest mehest kes elas keset prügi ja asju mida keegi enam ei soovinud ning unistas paremast maailmast. Sellest raamatust on tehtud ka 5min pikkune multikas, mida lapsed siis koolis vaatasid ja mille abil keskkonnateemasid arutati ja õpiti. 

Mulle hullult meeldivad seda stiili pildid


Praeguseks kõik. Greta kooliainetest teen eraldi postituse, sest muidu see postitus vaid venib ja venib ning lõpuks ei jõugagi ma siia midagi postitatud.