Sunday, 5 August 2018

ÜKS NÄDAL meie elust

Viimased kaks nädalat on taas paksult tegemist täis olnud. Ilmad on endiselt kuumad. Korraks läks natuke jahedamaks ja jumal tänatud et läks, aga nüüd taas tagasi 30 C peale. Hulluks ajab see kuumus!

Ühel päeval käis Josten telkimas, nagu pildilt näha :)  
Telgis tegelikult keegi peale Josteni ei maganud, aga Greta tahab meil küll hirmsati kuhugi päriselt telkima minna, või karavanis ühe öö veeta. Idee iseenesest väga hea, AGA meil ei ole ei korralikku telki, ega magamiskotte, ega ka kõike muud mis telkimise juurde kuulub. Ühe-kahe kasutamise korra pärast ei tasu kogu kupatust soetama ka hakata, kuigi tänapäeval ei maksa matkamis asjad üldse palju, seega peame vist midagi muud välja mõtlema. 

Natuke rohkem kui nädal tagasi sai Josten endale oma isikliku 'maja'ukse. Kassike õppis kiiresti uksest sisse ja välja käima ja seega on tal nüüd üsna suur vabadus ise valida millal õue minna ja millal tagasi tuppa tulla. Ööseks ainult paneme luugi lukku ja ei lase teda õue kondama minna. 
 Jossu on oma uue uksega väga rahul

Eelmisel pühapäeval tuli meile LÕPUKS külla üks pere Greta koolist. Meil võttis hirmus palju aega ühise sobiva kuupäeva leidmine, kuigi mõlemad osapooled olid kokkusaamisest väga huvitatud. Alati tuli ikka mõni asi vahele, või kõik nädalalõpud olid juba pikalt teiste tegemistega ette ära broneeritud, või mis iganes. Viimati käisid nad meil külas vanas kodus, seega viimasest koosviibimisest juba palju aega möödas. 

Tegu HÄSTI toredate inimestega. Pereem on Greta koolis õpetaja ja tema tütar käis mõned aastad tagasi Gretaga samas klassis. Siis segati klassid ära ja nad olid kaks aastat eraldi klassides ning nüüd, alatest järgmisest kooliaastast, on nad taas koos samas klassis. 

Nad tulid meile kella 1 ajal päeval külla ja lahkusid õhtul kell 10, ehk siis me veetsime väga mõnusad 9 tundi koos jutustades. 
Enne nende tulekut mõtlesin, et kuigi mul on pereemale paar haridusteemalist küsimust, siis ma pean endal silma peal hoidma, et jutt liiga kooliteemaliseks ei läheks. Tegu ju ikkagi koolivälise kokkusaamisega ja see fakt et pereema õpetaja on, ei ole üldse tähtis. 

Juhtus aga hoopis nii, et pereema oli ise väga aldis igasugu infot jagama ja minu (rohkem haridusteemaliste, kui  Greta kooliteemaliste) küsimustele vastama. Kui nüüd tagasi vaadata, siis suur osa kogu me koosviibitud ajast kuluski igasugu haridust puudutavate teemade arutamiseks (mehed kaasa arvatud). Ma sain kõikidele oma küsimustele vastused pluss veel palju huvitavat ja põnevat Greta kooli kohta teada :) 
Samuti tundis pereema väga suurt huvi Eesti ajaloo vastu. Laenutasin talle 'Risttuules', 'Vehkleja' ja 'Üheshingamine' DVD vaatamiseks ning kaks raamatut lugemiseks. 

Tüdrukud samal ajal mängisid ning kogu õhtu jooksul nägimegi me neid vist ainult söögilauas. 

Õhtule pani aga vägeva punkti Josten, kel köögis ühte kärbest taga ajades õnnestus pliidil olev pott põrandale lennutada. Vähe sellest, et selle tagajärjel kogu me köögipõrand ja kõik köögikapiuksed gravy-t (lihakastet või mis iganes see sõna eesti keeles oleks) täis olid, oli ka Josten ise kastmega kaetud. Kui ma suure kolina peale kööki jooksin, siis see esimene vaatepilt, mis mind seal tervitas, oli ikka üsna jahmatama panev. Praegu on muidugi kahju et mul pilti sellest suurest plahvatusest siia panna ei ole, aga kuidas sa hakkad pildistama, kui gravy-ne kass on iga minut valmis elutoa diivianile hüppama :) :)

Esmaspäeval (30.07) minu ja Pete 12.pulmaaastapäeval käisime kogu perega Pete õemehe isa matustel. 
See oli täiesti ootamatu surm ja mõjus kõigile sugulastele suure šokina. Ärasaatmistseremoonia oli ilus ja lühike.
Puhka rahus Eric
Kuna me teadsime, et teisipäeva õhtul läheb Greta sõbranna juurde sleepover-ile, siis otsustasime oma pulmaaastapäeva hoopis teisipäeval pühitseda. 
Greta veetis terve teisipäevase päeva oma sõbrannaga jalgpallilaagris. Ma tundisin neile südamest kaasa, sest kuigi õues ei olnud enam 34 kraadi, nagu nende viimasel jalgapallilaagri päeval, siis sellegipoolest oli õues juba hommikul vara väga palav ja mina ei oleks sellise ilmaga küll suutnud 5 tundi jalgapalli mängida. Tüdrukud ise ei kaebanud aga millegi üle isegi selle kõige kuumema ilmaga. Õhtul läks sõbranna ema neile laagrisse järgi ja viis kogu kamba (ka sõbranna vennad olid laagris) oma koju. 
Nagu ma hiljem sõbranna ema poolt saadetud fotodelt näha võisin, siis oli lastel veel jaksu ka kodus jalgpalli mängida...
... ja vahukomme sokolaadiga süüa
 ...samal ajal kui meie Petega restoranis einestasime.
 Meil oli tegelikult ka plaan kinno minna, AGA NAGU ALATI, siis just siis, kui meil on võimalus kinno minna, ei ole kinos ühtegi filmi mida me vaadata tahaksime. Meie läheduses asub vähemalt 6 kino ja mitte üheski kinos ei olnud meile sobivat filmi meile sobival ajal. Mamma Mia-t oleks jah saanud igas kinos iga kell vaadata, aga seda me vaadata ei soovinud ning paar filmi mis oleks huvitanud, algasid alles peale kella 21.30. Lõpuks ei jäänudki meil muud üle kui vaid restoraniga leppida.

Restoraniga oli ka üks natuke koomiline luge. Kuna me jõudsime restorani kuskil kella 6 ajal, siis oli seal veel inimesi vähe ja me saime ise endale laua valida. Valisimegi siis ühe kaheinimese laua suure kase alla. Restoran asus ilusas kohas kohe jõe kaldal, õhtupäike paistis, ilm oli soe ja inimesed rõõmsad ja relaxed. Andsime oma tellimuse sisse ja jäime eelrooga ootama. 

Mõne aja pärast hakkas mulle puulehtede vahelt paistev päike nii silma särama, et mul oli võimatu seal lauas istuda. Palusime kelnerilt et kas meil oleks võimalik kõrval olevasse vabasse 4-inimese lauda istuda. Kelner ütles et see on OK, aga me peame arvesse võtma, et neil on kohe rohkem inimesi restorani tulemas ja siis ei ole meil küll enam võimalik uuesti lauda vahetada. Kinnitasime kelnerile, et uuesti me kohe kindlasti ei soovi lauda vahetama hakata ja isegi nats imestasime et ta meile seda üldse ütles, sest ega me sinna restorani ju 'musical chair' mängima ei tulnud, et iga natukese aja tagant lauda peaksime vahetama tahtma :)

Istusime, jutustasime, nautisime eelrooga ning restorani atmosfääri. Varsti toodi lauda ka meie pearoog. Vaevalt olime saanud oma noad ja kahvlid kätte haarata kui üks hull herilane meid kiusama tuli. Vehime ta siis minema ja alustame söömisega kui ta natukese aja pärast taas platsis on ja enam ära ei lähe. Aina tiirleb ja tiirel me ümber ning ajab meid aina rohkem närvi. Ma tavaliselt ei lase putukatel ennast häirida, aga ikka üsna raske on oma õhtusööki nautida, kui herilane pidevalt su toidule laskub ja su ümber tiirleb. Varsti liitus temaga ka ta sõber ja siis sai meil küll mõõt täis ning meil ei jäänudki muud üle kui paluda end JÄRJEKORDSELT uude lauda üle viia...ha, ha, ha!
Sel korral palusime endale laua restorani siseruumidesse. Kuna inimesed me ümber õues nautisid päikest vaid klaasikese veini või kohviga, ilma et oleks sööke tellinud (või ei olnud nad veel tellimiseni jõudnud), siis loomulikult lendasid need herilased kohale alles siis, kui meie toidud lauda ilmusid. Oleks nad seal varem kohal olnud, siis oleksime kohe sisse sööma läinud. Aga noh õnneks siseruumides meile keegi kallale ei tulnud ja päike ka ei tülitanud nii et saime ikka oma pulmaaastapäeva eine rahus lõpuni söödud.  

Vaadake mis nutiseadmed inimestega on teinud. 
Isegi vanem põlvkond on juba hukas! :)

Kolmapäeval läksime Gretaga panka et talle oma kontot avada. Greta passi ma muidugi kaasa ei taibanud võtta seega tulime sama lollilt tagasi. 
Selle eest ostis Greta endale heategevuspoest £2.50 eest rula! Mul ei olnud õrna aimugi, et ta sellisest asjast huvitatud oleks, või et ta ka sellise asjaga sõita oskaks. Proovisin küll teda veenda rula mitte ostmast (sest ma olin kindel, et ta sellelt kohe maha lendab ja sinna see asi siis ka jääb), aga kuna tegu oli tema enda taskurahaga ja hind ka nii hirmus odav, et ega mul seal suur võimu teda peatada ei olnudki. 
Oi kui uhke tunne oli tal pärast rula kaenlas läbi linna autoparkla poole kõndida. Nagu oleks endale esimese auto ostnud ;)

Minu üllatuseks oli ta täiesti võimeline rulat kasutama. Esimese asjana tahtis kohe trikkitama hakata. Lähitulevikus on vaja talle nüüd põlve ja küünarnukikaitsmed hankida ning alles siis võin ta tänavale rulaga sõitmist õppima lasta. Kuni sinnamaani peab tagahooviga leppima.

Neljapäeval läksime uuesti panka, seekord siis juba koos passiga ning avasime Gretale konto. Seda selleks, et tal oleks võimalik paremini raha kasutamist ja säästmist õppida. Kui ta enne taskuraha ei saanud, siis nüüd saab ta iga kuu £10 millest £2 läheb säästukontole ja £1 heategevusfondi (neil on koolis tihti igasugu korjandused erinevate heategevusorganisatsioonide jaoks kuhu nüüd Greta saab omast taskust raha annetada. Tavaliselt ongi annetuse suuruseks £1).  

Neljapäev oli ka see päev kui me oma raamatupidaja käest teada saime, et meie tulumaksu summa on palju suurem kui ta meile varem oli ennustanud. See tekitas meis algul ikka üsna suurt paanikat ja segadust, sest ega see naljaasi ei ole kui ennatatud summa asemel näed sa äkki meie tuludeklaratsioonipaberil peaaegu £10,000 võrra suuremat summat. Oleks see aasta varem ette teada olnud, oleks sellega kohe arvestanud ja aasta jooksul vajamineva summa kõrvale kogunud, aga nüüd 6 kuud enne maksutähtaega äkki öelda, et kuule lõplik summa on tegelikult hoopis £6000 rohkem kui algselt arvestatud, siis võtab ikka sõnatuks küll. 

Pete tegi see asi ikka väga vihaseks, sest see raamatupidamisbüroo on ka ühe korra varem talle selliseid suuresummalisi apsakaid teinud. No tegelikult päris apsakateks neid nimetada ei saa, sest makstav summa on tegelikult õige, aga lihtsalt selle avaldamisega kiputakse natuke liiga hiljapeale jääma. Sel korral oli ka tegu selles, et vahepeal muutis valitsus ühte seadust, mille tulemusel peame nüüd rohkem maksma, pluss veel nipet-näpet sinna otsa. 
Ka minule saadetud tulumaksu ennustus oli paar tuhat suurem kui tarvis oli, sest nad jätsid oma paberites arvestamata, et ma olin osa rahast juba ette ära maksnud. Ma ei teagi miks nad minu puhul seda siis ei arvestanud, kuigi Pete puhul arvestasid. 

Meil peavad inimesed alati tulumaksu ette maksma. Ehk siis esimese tööaasta lõpus (jaanuaris) maksad sa ära tulumaksu tehtud töö eest, pluss pool järgmise aasta tulumaksust juba ette ära (mis ennustatakse eelmise tööaasta sissetulekute põhjal). Suvel maksad sa järgmise poole ja kui järgmiseks jaanuariks on su sissetulekud samad püsinud, siis oled sa tulumaksu juba ära maksnud ja pead nüüd vaid pool summat taas järgmiseks aastaks ette maksma. Kui su sissetulekud on tõusnud, siis maksad nii palju kui vaja juurde ja järgmise aasta ettemaksu arvestatakse siis juba selle uue sissetuleku põhjal. Kui aga su sissetulekud on langenud, siis maksad selle võrra lihtsalt vähem ette.  

Igal juhul nii palju segadust ja osaliselt asjatut paanikat, kuigi jaanuariks on meil vaja nüüd kiiresti ekstra £6000 säästa. 
Oh seda lõputut lõputute maksude maksmist, aga noh on nagu on...elu läheb edasi. 

Reede oli järjekorden üle 30 kraadine päev. 

Mulle ausalt juba täitsa aitab sellest kuumusest. Vaatasin just et ilmajaam lubab alates järgmise nädala kolmapäevast lõpuks normaalset suveilma +24. Mul sellest küll suurt kasu ei ole, kuna oma kohvreid pean ma ikkagi higinire seljal kokku pakkima, sest alates kolmapäevast pesitseme me juba Eestis. Olen väga tänulik, et vähemalt Eestis ei oota meid ees troopika.  

Aga reedel käisid meil taas sõbrad külas kellega me mõnusalt mõned tunnid koos aega viitsime. 

Reede õhtul toimus mustlaste sissetung meie külla, millest ma juba eelmises postituses kirjutasin ning 

eile käis Pete Gretaga ühes mõisas...
 ...sel ajal kui mina kodus seda raamatut lugesin


Praegu veedavad aga isa ja tütar kodu lähedal aega sedasi

Ja nii need päevad ja nädalad lendavadki. Igavuse üle küll kurta ei saa :)

Saturday, 4 August 2018

MUSTLASED ON VALLUTANUD MEIE KÜLA

Täpsemalt küll mitte küla kus me elame, vaid küla kus Greta koolis käib, aga kuna ka see küla on meile väga südamelähedane, siis pole seda vale oma külaks ja kogukonnaks kutsuda. 

Aga jah, eile õhtul vallutasid mustlased küla spordiväljaku ja mänguplatsi. Lõikasid värava luku läbi ja sõitsid oma karavanidega väljakule. Kokku umbes 200 mustlast. 
Kohutavalt kurb uudis kogu kogukonnale. 
See ala kuhu laager lahti löödi on külarahva poolt igapäevaselt kasutatav ja armastatud ala. Lapsed käivad seal mänguväljakul mängimas, vanurid jalutamas, spordiklubid mängivad kas jalgpalli või kriketit jne.

Kaks nädalat järjest on seal toimunud jalgpallilaager millest ka Greta kolmel päeval osa võttis. Peaaegu oleks ta seal ka eile olnud, aga kuna me (ta) algul arvas, et võib olla on 4 päeva tema jaoks natuke liiga palju, siis maksime vaid kolme eest. 


Õnneks ilmusid mustlased välja just peale seda kui jalgpalli päevalaager oli lõpetanud ja lapsed koju läinud. Üks treeneritest läks natuke hiljem varustust kokku korjama ja jäi mustlaste konvoisse lõksu. Kui ta aru sai mis toimumas oli, siis helistas ta kohe teistele treeneritele ja jalgpalliklubi  ülemusele (klubi kuulub küla kogukonnale) kes siis kiiruga kohele tormasid ja proovisid mustlaste pääsu platsile takistada. Appi tulid ka paljud külaelanikud. Tund aega suudeti mustlaste teed parki takistada, AGA siis ilmus lõpuks välja ka politsei ja käsis inimestel väravate eest ära tulla ning mustlased läbi lasta. Keeldumise korral ähvardati arreteerimisega!!!!!!!!


Siin osa nendest treeneritest kes platsi kaitsta proovisid

Täiesti uskumatu, aga kahjuks ei ole politseil mingit seadust millele toetuda, et mustlaseid takistada, sest tegu on maaga mis kuulub kohalikule omavalitsusele ja mitte eraisikutele. Kui nad midagi kriminaalset teevad siis jah, aga kuna mustlased väitsid et pargi värav oli lahti (kuigi kõrvaltvaatajad tunnistasid, et lukk lõhuti ära ja jalgpallitreener kinnitas, et tema oli värva 30 min tagasi lukku pannud) siis ei olnud politseil mingit võimu neid takistada. 
Mustlaste kohta kehtib üldse mingi spetsiaalne seadus ja neid saab sealt platsilt nüüd vaid kohtumäärusega eemaldada. See aga võtab muidugi paar päeva või nädala aega, kuigi hagi on juba sisse antud.

Tegu on väga agressiivsete mustlastega ja ei ole raske ette kujutada mis seisus plats peale nende lahkumist välja hakkab nägema. Meie külla tulid nad otse naaberkülast kus neid kohtuseadusega eemaldati ja see oli õudne mis selle nädala jooksul seal külas toimus. Vähe sellest, et kogu plats ja mänguväljak oli täis situtud ja prügiga üle kallatud, käidi ka peatänava poode ja ärisid rüüstamas ja inimesi hirmutamas. Osa poode sulgesid üldse uksed ja sisse lasti vaid kohalike kes uksele koputasid. Inimeste autosid peksti kaigastega ja vist isegi ühele 11 aastasele lapsele mindi kambaga kallale. 
Külaelanikud on vihast lõhkemas et kuidas on võimalik, et politsei ja kohalik omavalitsus ei tee külaelanike elude ja äride kaitseks mitte midagi. Jah eks mustlased eemaldatakse lõpuks platsilt ja kohale kutsutakse spetsiaalsed koristajad kes siis kogu selle sita ja kuse ja muu prahi platsilt ja ümbruskonnast kalli raha eest ära koristavad ning mänguväljaku taas mängimiskõlblikuks parandavad, aga ega siis seda koristustööd mustlased kinni maksaa, see raha tuleb lõpuks ikkagi meie taskutest. 

Pilt kogukonna Facbooki lehelt

Pilt kogukonna Facbooki lehelt
Sulle keegi appi ei tõtta, aga kui proovid ise ennast ja su kogukonda kaitsta, siis saad veel kõigele lisaks karistada või lähed koguni vangi!!!
Tõesti suurepärane!!


Siin pilt meie ilusast kogukonna sporiväljakust ja lastemänguplatsist (pildilt ei paista see just väga hästi välja, aga see asub pildi keskel olevate puude vahel) enne mustlaseid.
Pilt kogukonna Facbooki lehelt
Samas muidugi targem mitte konflikti astuda, sest mustlaste kättemaks on jube. See ei ole esimene kord kui nad külale probleemiks on olnud. Näiteks pildil olev hallika katusega pruunikas maja oli küla kogukonna CLUB HOUSE, ehk siis natuke nagu küla süda. Kuna Greta kool asub pildi vasakul poolel üleval, kohe puude taga, siis oli club house külaelanikele lisaks ka pidevas kasutuses koolilaste ja lastevanemate poolt. Sinna mindi tihti hommikuti peale laste kooli viimist kohvi jooma ja peale kooli jäätist sööma ja mänguväljakul mängima. Seal toimisid ka paljud klasside kohvihommikud (natuke nagu koosolekud mida lapsevanemad läbi viivad)
Ühtlasi oli see ka kohaliku küla kriketi- ja jalgpalliklubimaja mida nende klubide liikmed pidevalt kasutasid, ehk siis nagu näha on koht külakogukonna seas tähtsal kohal.

Nii umbes kaks aastat tagasi pandi see maja aga põlema. Põlemapanijaid kätte ei saadud, aga jutud käivad, et see oli kättemaks mustlaste poolt. Nimelt oli külas veel üks ala kuhu mustlased on proovinud juba pikemat aega alalist eluaset saada, aga mille vastu on külarahvast kogu oma jõuga vastu võidelnud. Kuna see ala aga kuulus omavalitsusele, siis ei olnud rahval suurt võimalust võiduks ja lõpuks otsustas üks varakas härra selle maaala ise ära osta (ma ei tea täpseid andmeid, et kas täielikult oma rahadega või pandi need rahad kellegiga kokku või kuidas see ostmine käis, aga ära see maa igaljuhul osteti). See automaatselt tähendas siis aga seda, et maalapist sai eramaa ja seega mustlasel kadus õigus sinna kas siis alatiseks või piekamaks ajaks elama jääda.
See ajas loomulikult mustlased väga närvi ja kuigi nad lahkusid külast, siis mõni aeg hiljem leiti klubimaja leekidest. Kahjuks sai tulekahjus maja nii pahasti kannatada, et uuesti seda enam püsti ehitada ei saa. 


Viimased aasta ongi nii kooli kui külarahvas usinasti raha kogunud et uus ja veelgi uhkem klubihoone vana asemele ehitada. Omavalitsus on andnud omapoolse rahalisepanuse, samuti kohalikud ärid ja eraisikud. Samuti on korraldatud erinevaid heategevusüritusi mille tulud on kõik läinud klubimaja ehitusfondi. (Sellel platsil toimus ka küla lillenäitus millest ma ales hiljuti SIIN kirjutasin).
Ma ei tea kui ruttu või millal uus maja valmis ehitatakse, aga iga aasta või kuu ilma klubihooneta on suur kaotus kohalikule kogukonnale. 

Eriti tunnen ma praegu kaasa nendele inimestele kelle majad külaplatsi äärtes asuvad. Neil võib ikka üsna hirmus hetkel oma kodus olla. 

Loodetavasti lõppeb see jama ilma suuremate kahjudetta, kuigi kord kui mustlased meie külast välja aetaksel langeb mõni teine küla või kogukond nende ohvriks :( 


EDIT: Praeguste andmete kohaselt on platsil kohal suur number politseinike ja FB käib jutt, et võimalik, et mustlased aetakse sealt ära juba sel nädalalõpul. 

Siit aga üks tabel mis näitab kui palju selline 'nali' kohalikule omavalitsusele maksma läheb. See näide on ühe teise pargi kohta kus (arvatavasti) need samad mustlased paar kuud tagasi peatusid. 
Pilt FB-st
Loodetavasti ei ole mustlased meie külas veel jõudnud väga suuri kahjustusi korda saata, aga kuna neid platse, kuhu nad peatuma jäävad, on rohkem kui üks või kaks, siis eks see kahjusumma pidevalt kasva. Eks seda ole siis järgmisel aastal näha kas, või kui palju, me kohaliku omavalitsuse maks järgmine aasta tõuseb (praegu juba peame maksma üle 2,500 naela aastas).

Edit 2: Kõigi üllatuseks ilmusid kohtutäiturid juba täna välja ja mustlased aeti platsilt politsei abiga minema. Erakordselt kiiret käis see värk me külas! 
Täna õhtuks on aga mustlased end juba ühele teisele platsile maha 'istutanud'... meie kodust mitte just väga kaugele. 
Igatepidi kurb lugu :(

Saturday, 28 July 2018

ÜKS HÄSTI ÄGE KUNSTINÄITUS LONDONIS

Kuni 16.augustini on Londonis Royal Academy of Arts kunstigalleriis väljas väga omapärane näitus nimega '250th Summer Exhibition'

Nagu te juba nimest järeldada võite, siis on tegu näitusega mis on toimunud Londonis 1769-st aastast alates ilma ühegi erandita igal suvel (juuni, juuli, august). See on üks suurematest ja populaarsematest avatud näitustest UK-s. (avatud näitus peaks tähendama seda, et sinna saavad kõik soovijad omi töid esitada).

Ma ei tea kuidas vanasti oli, aga tänapäeval valib vastav komisjon mitmekümne tuhande töö seast välja üle tuhande töö mis siis näitusele ülesse pannakse. Oma töid saavad esitada kõik soovijad (nii tuntud, kui ka täiesti tundmatud kunstnikud UK-st ja ka väljaspool UK-d). Iga kunstnik saab näitusele esitada 2 tööd (varem oli kolm, aga seoses kasvava populaarsusega ja suure arvu osalejatega on tööde arv 2 peale langetatud) ja maksma 25 naela osalusmaksu iga esitatud töö eest. 

Kui ma õigesti aru sain, siis välja valitud töödele lisaks saab ka iga komisjoniliige (80 liiget) omakorda esitada näitusele kuni 6 isikliku tööd. 

Mis selle näituse omapäraseks teeb ongi see, et seal on väljas väga kuulsate kunstnike tööd läbisegi vähem tuntud kunstnike töödega. 

Peaaegu kõik näitusele välja pandud tööd on ka samaaegselt müügis. Iga kunstnik määrab ise oma töödele hinna ja 30% müügist saadud rahast läheb Kunstiakadeemia koolile. Royal Academy of Arts on institutsioon mis toimib ilma riigi rahalise abi või toetuseta, seega iga 'kopikas' on teretulnud. Wiki andmete järgi kogus Kunstiakadeemia 2003 aastal selle näitusega üle 2 miljoni naela ja ma kujutan ette, et aastatega on see summa vaid tõusnud. 


Royal Academy of Arts asub Burlington majas Piccadilly-il. Kunstiakadeemiast kohe üle tee asub ka kuulus Fortnum and Mason kaubamaja. Meie tegelikult läksimegi Londoni just selle eesmärgiga, et sealt kaubamajast Greta õpetajale kingituseks neid minu lemmikuid vahukomme osta (olen sellest poest mitmel korral oma blogis kirjutanud. Postitused leiate ülesse eraldi sildi alt paremal pool asuvast nimekirjast :)). Kuna vaid kommide pärast Londoni sõit oleks nats nadiks jäänud, siis meil vedas, et kohe üle tee selline suurepärane näitus toimus. Tapvalt palava ilma tõttu ei oleks me tahtnud pikalt Londonis nagunii ringi rallitada.

Kunstiakadeemias on tavaliselt alati korraga väljas mitu erinevat näitust. Eraldi näitused on tasulised, aga majas on võimalik ka niisama natuke ringi uudistada ja tasuta kunsti nautida.

Selle näituse pilet maksis täiskasvanutele £18 (£16 ilma annetuseta) ja alla 16-aastased lapsed said ühe maksva täiskasvanuga sisse tasuta

Ja nüüd võtan ma teid endaga  näitusele kaasa :)
Pange vaim valmis, sest pilte tuleb üksjagu.


Piletikassas pisteti meile pihku üks väike paks raamat. Lähemalt uurides tuli välja, et seal sees oli kirjas iga näitusel oleva töö nimi, autor ja kunstiteose hind. Kuna kõik näitusel olevad tööd olid vaid numbritega tähistatud, siis kui sa töö kohta lisa infot tahtsid teada saada, pidid sealt väikesest raamatust vaatama. Igas saalis oli tegelikult ka eraldi suuremas vormis infolehed saalis olevatest töödest ja hindadest, nii et need kel nägemine halb või kel prille kaasas polnud ei jäänud millegist ilma. 

Näitus oli kolmes osas. Esimene osa haaras enda alla mitu erinevat ruumi. Kõige esimesena tervitas meid ühe Portugali kunstniku Joana Vasconcelose võimas ja omapärane kunstiteos. 




Ja siis algaski meie teekond ruumist ruumi. See näitus on küll selline näitus mis sobib igale eagrupile. Ma ei tea kui kaua meie seal näitusel lõpuks viibisime, aga ma arvan et vabalt oleks võinud veel paar tundi seal ringi uudistada.  






Näitusel oli nii, et iga ruum (galerii) oli kokkupandud ühe kas siis teatud komisjoni liikme või kellegi Kunstiakadeemia tegelase poolt. Nemad said siis valida mis tööd 'nende' ruumidesse väljapanemiseks lähevad. 


Näete seda väikest oksakest seal seina peal? 600 naela ja see on teie :)
No tõesti seal oli nii palju ägedaid töid. Arhitektuurigalerii oli ka väga, väga huvitav

Greta käis pidevalt selle väikese raamatuga ringi ja otsis tööde nimesid ning hindu. Kui meile mõni kunstitöö meeldis, siis Greta otsis kohe vastava info raamatust välja ja kirjutas tööde juurde pliiatsiga meie või tema enda nime.






Isegi ventilatsiooniluuk põrandal oli nii ilus, et tegin pilti kuigi see ei olnud osa näituse töödest :)



See karu vaip on juba £14,500 ära müüdud. 




Selle all oleva töö nimi on 'EGGY POP' ja see kujutab endast kuulsat lauljat IGGI POP-i. Töö on tehtud munakoortest ja sellest lähuvalt siis ka selline nimi. Kunstitöö hinnaks £6,000


Mulle meeldis ka see karumõmmikutega töö, eriti just oma pealkirja poolest 'CABINET MEMBERS'.
Ka see kunstiteos on juba £400 eest ära müüdud







Millegipärast jäi mulle näitusel silma kaks lastega maali. Nad asusid üsna kõrgel seinal ja olid väga väikesed, aga millegipärast olin ma neisse kohe võlutud. Isegi nii palju, et kui raha ei oleks olnud takistuseks, siis oleksin need maalid ostnud ning pannud seinale kodus mida mul pole (aga mis mul kindlasti oleks, kui oleks olnud ka see raha neid maale osta :))
Kopisin need maalid suuremas formaadis ka siia (pildid võetud RA lehelt). Nagu näha, siis ei ole tegu mingite eriliste või just klassikaliselt ilusate maalidega, aga minu jaoks täiesti lummavad. Just need kaks maali koos, mitte üksikult.
Bobbie Russon QUIET VENGEANCE
£1,800 Sold Out

Robert E Wells TWO CHILDREN AND DOG
£1,200 Sold Out
Ja see kunstitöö meeldis mulle ka hullult! Minu meelest oleks see nii äge mänguasi lastele. Töö nimi on 'WELCOME HOME, COME ON IN AND CLOSE THE DOOR' ning autoriks on üks meil siin UK-s väga tuntud koomik HARRY HILL

£5,000
Veel saadaval
Ning siis täiesti juhuslikult märkasime ühe galerii nurgas ühte pead. Ei midagi erilist, aga kuna ta oli paigutatud ruumi nurka, siis köitis tähelepanu. Kuna tööde nimede ja hindade otsimine sealt väikesest raamatust oli üsna tülikas, siis me iga kunstiteose nime ei vaadanud, aga ma huvi pärast tahtsin teada mis pealkiri sellel teosel ka on.
Nimeks oli 'CHRIS'.

Ja nüüd arvake ära palju üks selline roosa pea ka maksta võiks, kui teil peaks tulema soov see endale koju osta või sõbrale kinkida? ........................................................................................................................................................................................................................................................................................................£12,500,000!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
ehk siis üle 12 miljoni naela!!!!!!!
Hiljem kodus uurisime asja, et äkki oli tegu veaga. Ei olnud, pigem väikest viisi naljaga. Nimelt on selle 'CHRIS'-i autor taas üks meil siin UK-s tuntud koomik Joe Lycett ja Pete oli kuskilt lugenud, et ta oli selle sinna niisama nalja pärast pannud, et miks mitte. Sai ju igaüks oma tööde eest küsida seda hinda mida nad ise soovisid :)

Kollane galeriiruum oli ka hästi huvitav ruum. No tegelikult ei olnudki vist ühtegi ruumi mis huvitav ei oleks olnud. Selle saali pani kokku üks väga kuulus ja huvitav kunstnik nimega GRAYSON PERRY. Ma panen postituse lõppu ühe näitust tutvustava videolingi ja seal saate seda mees näha ja kuulda. Mainin ära et tegu väga erilise mehega :)















See hobustega pilt meeldis mulle ka, aga kui ma seda Gretale näitasin ja talle ütlesin, et vaata kui nunnud hobused, siis vaatas ta mind imestunud näoga ning ütles: 'Nunnud küll, aga vaata mida nad teevad. Nad ju tapavad ühte looma. Kas sulle tõesti meeldib see pilt?'. 



Kui me olime näituse esimese osa kõik galeriid läbi käinud, siis suundusime näituse teise ossa. See asus näituse esimesest osast täiesti eraldi. 



Kolm saalitäit kunsti




Mõnede piltide (printide) järgi oli eriti suur nõudmine. 
Need punased täpid on kõik ostjad.



Sellest saalist leidis Pete oma lemmik pildi, sellise mille ta oleks olnud nõus ka ostma kui vaba raha oleks olnud.
Välja nägi see selline
Jock McFadyen 'SOMEWHERE IN THE HEBRIDES'
Tõesti oli kaunis pilt ja oleks meile siia koju ka hästi sobinud (parmini kui need minu lemmikud lastega pildid), aga kuna meil ei olnud vaba £750 siis jätsime seinale. Õnneks oli nii näitusel olev, kui ka ülejäänud müüki pandud trükid juba ka välja müüdud, nii et ega meid ei olekski tegelikult rahakoti vahel olev £750 aidanud. 





No see pilt on küll 100% mina-galerii külastus läbi mobiili ekraani
Need kaks tööd tundusid mulle väga eestilikud. Vasakpoolne pilt meenutas mulle Marie Underit ja see tikitud muster seal peal ka kuidagi nii eestilik. 
Pildi nimi on tegelikult 'EMMELINE' ja Eestiga ei ole vähematki pistmist.
Teist pilti vaadates läks mu mõte automaatselt Kalevipoja Linda peale kuigi välimuse järgi sobiks siiski rohkem Suure Tõllu naiseks Piretiks. 
Näituse kolmas saal asus kuskil ma ei tea kus. Pidime lausa mitmel korral teed küsima. Sõitsime liftiga paar korrust alla ja siis läbi mitme koridori mööda treppe taas ülesse ning alles siis jõudsime lõpuks kohale. 
See osa näitusest oli väga väike, aga sellegipoolest vaatamist väärt

Üks selline plakat maksis £5,400

Need kes 'Selfridge' kaubamajast on kuulnud saavad sellest naljast aru



Üks sein oli pühendatud kunstnik Grayson Perry-le kelle nime ma oma postituse alguse poole mainisin. Need pildid on tehtud erinevate kunstnike poolt.



Näituse lõpuks jõudsime me välja sellisesse ilusasse koht
Ma muideks tegin isegi naiste WC-st pilti, sest tualetruumi välimus läks nii hästi näituse sisuga kokku :)

Ka need tänaval rippuvad vapid (vaata ka postituse kõige esimest fotot) on osa sellest samast näitusest. 
Teel autosse jäi meil silma üks väga 'kuninglik' raamipood

Ja nüüd paar huvitavat linki:

SIIT saate vaadata lühikest näituse tutvustust Grayson Perry poolt. Eriti soovitan seda vaadata neil, kel on võimalus ise näitusele kohale minna.

Kui teil kohale pole võimalik minna, siis kõike näitusel olevaid pilte on ka interneti vahendusel võimalik vaadata. Ma ütleks, et ühtpidi on sedasi arvuti tagant neid pilte imetleda isegi parem. Ma tihti õhtuti enne magamaminekut avan selle lehe ja uurin neid töid galerii, galerii haaval. Vaadata saate siit.

Kui te märkate mõne kunstniku nime taga tähti RA, siis see tähendab et nemad on Kunstiakadeemia akadeemikud ja ühtlasi siis ka komisjoniliikmed kellel oli õigus näitusele kuni 6 oma töö ülesse panna. 
SIIT saate neid akadeemikuid/kunstnike näha.